Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.12.2022
2023. aastal tuleb ülesharitud püsirohumaad tagasi rajada
Ühise põllumajanduspoliitika üks periood on lõppemas ning koos sellega lõppeb kliima- ja keskkonnatoetus ehk rohestamise toetus. Toetusega kaasnenud püsirohumaa säilitamise nõue ja tagasirajamise kohustus jätkuvad järgmisel perioodil tingimuslikkuse süsteemis. Tagasirajamise kohustus kantakse üle uude, aastate 2023–2027 programmiperioodi.
Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal fikseeritud võrdlusarvuga. Iga aasta lõpus arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel püsirohumaa säilitamise suhtarvu.
2022. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis taas kord tuvastatud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud taseme. Taotlejaid, kes on vaatamata keelule püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud, on kokku 245 kogupindalaga 2287,66 hektarit. Suhtarvu ületamisse on panustanud ka need taotlejad, kellele on juba varem pandud kohustus rohumaid tagasi rajada, kuid kes ei ole seda täitnud.
Püsirohumaade säilitamise kohustusest on kuni 2022. aasta lõpuni vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Alates 2023. aastast kuulub püsirohumaade säilitamine tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete hulka, mida peavad järgima erandita kõik põllumajandustootjad. Kohustuse täitmata jätmine toob seetõttu edaspidi kaasa rangemad tagajärjed. Senise 2015. aasta võrdlussuhtarvu asemel hakkab aga kehtima uus, 2018. aasta võrdlussuhtarv, mis saab aluseks perioodi 2023–2027 iga-aastase suhtarvu järgimisel.
Täpsemad juhised koos individuaalsete tagasirajamise kohustustega määrab PRIA käesoleva aasta 31. detsembriks.
