Põllumajanduse tulevik on muutuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

 

Põllumajanduse tulevik on muutuses

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati biomajanduse tuleviku, turu olukorra ja mee kasutuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et ringbiomajandus on lahendus paljudele ühiskonna ning keskkonna ees seisvatele väljakutsetele. „Biometaani tootmine on oluline nii põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui energiajulgeoleku tagamiseks, aga ka ringmajanduslikul toidutootmisel,“  tõi minister näite ringbiomajanduse vajalikkusest. Ta ütles, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on võrreldes fossiilsete toodetega enamasti kallim, kuid koostöös leiame parimad lahendused.

Maaeluminister Kruuse märkis, et meie turuolukorras ei ole viimaste kuude jooksul suuri muutusi toimunud. „Põllumajanduse esmatoodete tootmiseks vajalike sisendite hinnad on endiselt kõrgel tasemel ja mitmete sektorite puhul ei kata esmatoodete kokkuostuhinnad tehtud kulutusi,“ rääkis minister turgude hetke olukorrast. Ta kinnitas, et kulud on kõrged ka toiduainetööstuses ja see põhjustab toiduainete hinnatõusu. „Kõrge inflatsiooni tingimustes väheneb ka tarbijate ostujõud,“ tundis maaeluminister muret.

Urmas Kruuse lausus, et tuleb jätkata arutelude jätkumist meesegude märgistamise osas. „Seejuures soovin rõhutada, et lisaks aruteludele meesegude täpsema päritolu esitamise kohta pean väga oluliseks mee nõuetekohasuse, sealhulgas autentsuse tagamist,“ oli minister mesilaste pidajate eest väljas.

Istungil olid teemaks veel tööstusheite direktiivi põllumajanduslikud aspektid, loomade transpordiga seonduv õigusraamistik ja Saksamaa delegatsiooni ülevaade Berliinis toimunud põllumajandusmessist Grüne Woche.

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse biomajanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse seisab biomajanduse arengu eest ja leiab, et Eestile on biomajandus tähtis ja vajalik. „Varem oleme rääkinud biomajandusest ja ringmajandusest eraldi, kuid üha enam näeme neid ühtse tervikuna, sest mõlemal on keskne roll rohereformis, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel,“ räägib Kruuse biomajanduse tähtsusest.

Kruuse ütleb, et huvi bioressursside väärindamise vastu on kasvanud. „Eriti suurelt on huviorbiiti kerkinud kõrvalsaaduste kasutuselevõtt ja töötlemine nii bioväetisteks kui ka biogaasiks,“ räägib Kruuse uuest suunast Eestis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et biomajanduse arendamisel on oluline koostöö sektorite, väärtusahelate ja ettevõtete üleselt. „Tuleb tagada ka piisava arvu pädevate spetsialistide ettevalmistamine. Eestil on häid eeldusi kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas,“ leiab Kruuse. Ta lisab, et riikidel tuleb teha omavahel koostööd, et leida parimad lahendused biomajanduse arenguks. „Sageli on meie saartel rohkem ühist naaberriikide rannikualaga kui meie enda sisemaaga,“ selgitab Kruuse koostöö olulisust.

Samas näeb minister, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on enamasti kallim ja aeganõudvam kui fossiilsete toodete puhul. „Selleks on sageli vajalikud suured alginvesteeringud, kus riik saab toetuste näol tuge pakkuda. Samas on oluline ka pikaajaliste ja stabiilsete erainvesteeringute leidmine,“ toob Kruuse välja biomajanduse peamised väljakutsed.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et biomajanduse edendamiseks on vaja lihtsustada Euroopa Liidu õigusruumi. „Tuleb lihtsustada riigiabi reegleid biomajanduse terviklahenduste ja sektoriüleste toetusskeemide rakendamiseks, mida bürokraatlikud reeglid sageli takistavad,“ täpsustab Kruuse.

Maaeluminister Kruuse sõnab, et põllumajandussisendite hinnad on endiselt kõrged. „Paljudel põllumajandusettevõtetel on ka suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende kasumlikkust,“ räägib Kruuse põllumeeste olukorrast. Ta seletab, et kõrged sisendihinnad ja langevad teraviljahinnad panevad põllumehed uuele hooajale vastu minnes raskesse olukorda. „Paljud põllumajandustootjad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kui palju nad võivad oma külviotsustega riskida,“ tunneb Kruuse toidujulgeoleku pärast muret.

Kruuse lisab, et me peame ühiselt aitama ka Ukrainat nii palju kui võimalik ja toetama Euroopa Komisjoni tööd solidaarsuskoridoride algatusega jätkamisel. „Peame säilitama ausa konkurentsi siseturul ja tagama ühisturu toimimise läbi vabakaubanduse ja jätkusuutliku kaubanduspoliitika,“ kinnitab Kruuse.

Riik tuleb Vene agressiooni tõttu kannatanud kalameestele appi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2023

 

Riik tuleb Vene agressiooni tõttu kannatanud kalameestele appi

Täna allkirjastati määrus, mis võimaldab hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mis on põhjustatud Vene agressioonist Ukrainas.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas täna määrust alla kirjutades, et kalandussektori tegevus on osa Eesti toidutootmisest, mis on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. „Kalandussektor on saanud tugeva majandusliku löögi, mille on põhjustanud hüppeline sisendite, eriti energia hinnakasv,“ täpsustas Kruuse toetuse vajalikkust.

Hüvitiste perioodiks on valitud ajavahemik 2022. aasta 1. märtsist kuni 31. detsembrini ehk hüvitatakse elektri ja kütuse hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu. Elektri maksumuse lisakulu hüvitist saavad taotleda vesiviljelustoodete tootjad ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Diislikütust kasutatakse kõige rohkem kaugpüügil ning Läänemere traalpüügil. Seepärast saavad taotleda hüvitist püügil kasutatava kütuse maksumuse lisakulu eest just need kaks püügivaldkonda.

Püügisektorile on kütuse hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 500 000 eurot. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku vähemalt 3,79 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 200 000 eurot.

Lisaks märkis Kruuse, et fondi abil on ettevõtjad juba varem teinud olulisi investeeringuid, et minna üle säästavamale energiakasutusele, kuid tehnoloogia arengukiirus on seadnud omad piirid. „Merel kalapüügiks kasutatavate laevakütuste asendamine mõne muu energiakandjaga on keeruline, sest puuduvad head alternatiivid,“ avas Kruuse otsuse tagamaad. Samas näeb Kruuse, et tehnoloogia arengukiirusest hoolimata on sektoril võimalus panustada oma energiakindlusesse. „Paneme ettevõtetele südamele, et praegu aitab küll riik kriisi mõjusid leevendada, aga tegelikult peab igaüks ka ise enda plaanid ja investeeringud läbi mõtlema selliselt, et sarnased kõikumised tulevikus paremini üle elada,“ ütles Kruuse.

Ettevõtjaid toetatakse kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärk on võimaldada elujõuline ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal.

Kalandussektori ettevõtjad saavad hüvitist taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu. Taotluste vastuvõtt kütuse lisakulude hüvitamiseks algab veebruaris ning elektri lisakulude hüvitamiseks märtsis. Toetust antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014‒2020“ rahadest, millest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Seoses oliiviõlide eestikeelsete müüginimetuste muutumisega soovitame ettevõtjatel üle vaadata oliiviõlide märgistused ning viima vajalikud muudatused sisse nii toodete pakenditel, esitlemisel kui ka e-poodides. Vajadusel on Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud valmis selgitama kehtivaid nõudeid ja jagama infot õigusaktide kohta.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud uute oliiviõli turustusstandardite määruse kohaselt on oliiviõlide eestikeelsed müüginimetused muutunud ning kasutada on lubatud ainult nimetust väärisoliiviõli.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Ave Raie sõnul tuleb ettevõtjatel toodete pakenditel sildid ümber vahetada mõistliku ajaperioodi jooksul. „Ka kaupluste riiulitel ja e-poodides ning mis tahes teiste toodete koostisosade loetelus peab nüüd kasutama „ekstra-väärisoliiviõli“ või „väärisoliiviõli“ nimetust,“ lisab Raie.

Kui varem oli eesti keeles kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka PTA järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel –, siis nüüd tõlgitakse nimetus „extra-virgin olive oil“ edaspidi „ekstra-väärisoliiviõliks“ ja „virgin olive oil“„väärisoliiviõliks“. Seda nimetust peab kasutama ka oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel. Nimetatud nõuete täitmise järele valvab PTA.

Viidatud artikli leiab täies mahus Maaeluministeeriumi uudiste rubriigist.

Täpsemat lisainfot oliiviõli märgistuse kohta leiad PTA kodulehelt.

 

PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

Pressiteade
24. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu maksti 2022. aastal välja rekordiline 364 620 596 eurot toetusi. 2022. aastal maksti toetust rohkem kui 21 000 kliendile. PRIA on oma 22-aastase tegutsemisaja jooksul Eesti maaelu toetamiseks välja maksnud kokku üle 5 miljardi euro.

PRIA peadirektor Jaan Kallas ütleb, et eelmisel aastal PRIA klientidele välja makstud toetussumma on PRIA ajaloo suurim aasta jooksul välja makstud toetuste kogusumma. „PRIA on saanud enda poolt vahendatavate toetuste kaudu maaelu toetada taas märkimisväärse summaga ja sellega aidanud kaasa toidujulgeoleku tõstmisele. Alanud uus programmperiood toob toetusmaastikul kaasa mitmeid muutusi, seda nii PRIAle kui ka meie klientidele. Tahame liikuda lihtsama toetuste süsteemi suunas, kus oleks vähem bürokraatiat ning kus saaksime taotlejaid aidata juba enne taotluse esitamist. Suur aitäh kõigile klientidele ja koostööpartneritele senise koostöö eest,“ lisab Kallas.

2022. aastal maksti toetusi põllumajandus-, metsandus- ning kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 84 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku üle 54 000 taotluse põhjal.

Sarnaselt eelmise aastaga oli kõige enam toetusesaajaid Harjumaal (2494), järgnesid Võrumaa (2277) ja Pärnumaa (2276). Suurim toetussumma kogunes aasta jooksul kokku Tartumaale, kus maksti taotlejatele välja üle 48 miljoni euro. Toetussummade jagunemine ning toetust saanud klientide arvud maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

Positiivset tagasisidet klientidelt sai 2022. aastal avatud PRIA esimene proaktiivne ja sündmuspõhine taotlusvoor: haridusasutustes mahepõllumajandusliku toidu pakkumise toetus. Tegemist on lihtsustatud toetusskeemiga, mille puhul PRIA saatis toetuse nõuetele vastavatele haridusasutuste pidajatele kinnitamist vajava toetuspakkumuse ning pärast pakkumuse kinnitamist maksti kliendile toetust. 2022. aasta lõpuks oli klientidele välja makstud üle 320 000 euro.

2022. aastal sai taas taotleda erakorralist toetust. Põllumajandussektorile mõeldud erakorralist toetust anti Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetatavateks tegevusvaldkondadeks olid piimatootmine, sealiha tootmine, lamba- ja kitsekasvatus, veiseliha tootmine, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus avamaal, maasikakasvatus, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones, broilerikasvatus, munakanakasvatus ja vutikasvatus. Kohandamistoetust maksti 956 ja riigiabi 1615 taotlejale. Välja maksti kokku ligi 11,5 miljonit eurot.

Suurima maksete mahu 2022. a moodustasid otsetoetused üle 199,5 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca  128,2 miljoni euroga ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetused ligi 17,3 miljoni euroga. Riiklike toetusi maksti välja üle 15,8 miljoni euro ja koolikavade toetusi üle 3,4 miljoni euro.

Rohkem infot PRIA 2022. aasta statistika kohta leiab PRIA kodulehelt: https://www.pria.ee/infokeskus/statistika/toetused ülevaatest „PRIA 2022. aasta kokkuvõte“.

Loomade tervise ja heaolu üle teostab Eestis järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.01.2023

Loomade tervise ja heaolu üle teostab Eestis järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet

Lemmik- ja põllumajandusloomade üle teostab kontrolle Põllumajandus- ja Toiduamet. Kui looma terviseseisund seda nõuab või looma elu on ohus, on ametil õigus loomapidajalt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võtta ja vajadusel korraldada looma võõrandamine.

Looma heaoluga seonduvalt järeleandmisi teha ei saa. Kui keegi märkab, et looma heaolu pole tagatud, siis tuleb sellest ametit teavitada. Vihjeid saab ametile esitada e-posti teel vihje@pta.agri.ee. „Hea meel on tõdeda, et eestlased märkavad abi vajavaid või hädas olevaid loomi. Kindlasti tuleks ametit teavitada, kui loomale ei tagata piisavas koguses toitu ja joogivett, sh kui loom on silmnähtavalt haige ning vajab kiiremas korras ravi,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.

Kalda sõnul on viimasel ajal esinenud juhtumeid, kus eraisikud on võtnud ära loomaomanike lemmikloomi ning ametit tagantjärgi võimalikust probleemist teavitanud. Sellisel tegevusel puudub õiguslik alus ning tekkida võib olukord, kus head soovinud kodanik võib sattuda ise seadusega pahuksisse ega anna ametile võimalust viia läbi vajalikke menetlustoiminguid seaduse alusel.

Amet ei saa tugineda tagantjärgi esitatud materjalidele, vaid peab ise kohapeal olukorraga tutvuma. Kui loom on oma asukohast ära viidud, siis pole võimalik tagantjärgi asjaolusid kontrollida. „Kui amet võtab looma senisest asukohast ära ja paigutab ettenähtud kohta, siis see tegevus protokollitakse ning omanikule väljastatakse viivitamata protokolli koopia, kuhu muuhulgas märgitakse looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus,“ kirjeldas Kalda.

Looma heaolu tagamiseks on oluline, et iga loomaomanik mõtleks enne looma võtmist läbi, kas ta suudab tema eest hoolitseda ka keerulisematel aegadel. Lemmikloomad elavad umbes 10 – 15 aastat, mis tähendab, et kogu selle aja peab omanik tagama looma heaolu – ravi, toit, liikumine jne. Igal loomaliigil ja tõul on oma vajadused, mida omanik peab loomale tagama, seetõttu on oluline, et otsust looma võtmise kohta ei tehtaks hetke ajel. Eriti oluline on eelnev taustatöö eksootiliste loomade puhul. Samuti on oluline endale tunnistada, kui loomapidamisega ei saada hakkama ning koostöös varjupaikadega leida lahendus, et loomale uus kodu leida.

Loomade võõrandamine on äärmuslik meede, mida rakendatakse ainult juhtudel, kui ameti hinnangul on ohus loomade elu või tervis ning seetõttu pole võimalik jätta loomi senise loomapidaja hoolde.

Grüne Woche mess Berliinis taas avatud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.01.2023

Eesti osaleb rahvusvahelisel messil Grüne Woche, mis toimub tänavu 87. korda. Messi raames toimuvad ka poliitikafoorumid, kus arutatakse põllumajanduse, toidutootmise ja keskkonnahoiu päevakajalisi probleeme.

Messi raames kohtus Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann Läti ja Leedu põllumajandusministriga ning Ukraina asepõllumajandusministriga. Kohtumistel arutati riikide tuleviku koostöövõimalusi põllumajanduses. Ukraina kohtumisel keskenduti Ukraina Euroopa Liiduga liitumisprotsessile ja sellele kuidas Eesti saaks oma kogemuste põhjal Ukrainat aidata.„Leppisime kokku konkreetsed sammud edasise koostöö osas,“ ütles asekantsler Siim Tiidemannpeale Ukrainaga kohtumist.

Messil on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maaeluministeeriumi ühine väljapanek, mille fookuses on tänavu mets ja sealt saadu. Eesti esindus on väljas 60-ruutmeetrisel alal.

20.–29. jaanuarini toimuv Grüne Woche on üks maailma suurimaid ja pikima ajalooga põllumajandus- ja toidumesse. Ligi 115 000 ruutmeetril laiuvat messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese. Sel aastal on messialal esindatud enam kui 70 riiki üle maailma.

Rohkem informatsiooni leiab messi kodulehelt: www.gruenewoche.de/en

PRIA alustas keskkonnatoetuste väljamaksmist

Pressiteade
16. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA alustas keskkonnatoetuste väljamaksmist

PRIA alustas 2022. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmisega. Klientidele on planeeritud välja maksta kokku üle 64 miljoni euro.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb, et täna alustasime keskkonnatoetuste väljamaksmisega. „Kokku makstakse järgneva kuu jooksul välja 11 meetme toetused ning hiljemalt veebruari keskpaigaks jõuavad toetussummad klientideni,“ lisab Tauno Taska.

2022. aasta keskkonnatoetuste ühikumäärad leiab PRIA kodulehelt.

Toetuste eelarved ja väljamaksete planeeritud algusajad

(NB! Algusaeg tähistab toetuse esimeste väljamaksete tegemist. Kõik maksed teostatakse jooksvalt hiljemalt veebruari keskpaigaks)

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA pärast otsuste kinnitamist kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Kalandusettevõtjatel aidatakse minna üle keskkonnasäästlikumatele transpordikonteineritele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.01.2023

Kalandusettevõtjatel aidatakse minna üle keskkonnasäästlikumatele transpordikonteineritele

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruste muutmise eelnõu, millega võimaldatakse kalandusettevõtjatel üle minna keskkonnasäästlikumatele transpordikonteineritele.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et keskkonda saab kalanduses hoida ainult riigi ja sektori koostöös. „Keskkonnasäästlikumaid materjale kasutusele võttes vähendavad ettevõtjad kalatoodete tootmise mõju keskkonnale,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Eelnõuga muudeti kahte „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme määrust: ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ ja „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“. Kahe meetme rakendamise peale kokku on EMKFi rakendamise perioodil aastaks 2023 kavandatud 1.9 miljonit eurot. Kogu summast 75% ehk 1 425 000 eurot kaetakse EMKF-ist ning 25% ehk 475 000 eurot riigieelarvest.

Maaeluministeerium alustab uue perioodi ELi vahendite kasutamist ja muudab seniseid allasutusi ja pakutavaid teenuseid efektiivsemaks ja kliendisõbralikumaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.01.2023

 

Maaeluministeerium alustab uue perioodi ELi vahendite kasutamist ja muudab seniseid allasutusi ja pakutavaid teenuseid efektiivsemaks ja kliendisõbralikumaks

Eelmisel aastal vastu võetud ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ja kalandusturu korraldamise seadus ning Euroopa Komisjoni heakskiidetud vastavad poliitikadokumendid suunavad Eesti põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaelu ja kalanduse arenguks erinevate toetustena järgneval viiel aastal üle 1,7 miljardi euro. „Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on meil valdkonna arendamiseks kasutada märkimisväärne eelarve. Uuel perioodil on toidujulgeoleku kõrval olulisel kohal keskkonnahoid. Tuleme oma ettevõtjatele appi, et nad tuleksid toime roheülemineku väljakutsetega, säilitades samal ajal oma konkurentsivõime,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Toit ja toidujulgeolek on riigi jaoks strateegilised küsimused. „Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks oleme sel aastal riigieelarves ette näinud 10 miljonit eurot sihipäraselt suunatud riikliku toetuse maksmiseks, mis on kavas suunata nii raskustes olevate põllumajandussektorite kui ka toiduainetööstuse kasvavate kuludega toimetulekuks,“ tõi esile maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministeerium jätkab aktiivselt riigireformiga, mille tulemusel alustasid 1. jaanuarist tööd Maaelu Teadmuskeskus (METK) ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). „Maaelu Teadmuskeskusesse oleme konsolideerinud valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusesse toidu tarneahela analüüside teostamise ja toiduga seotud riskide hindamise. Tegemist on oluliste muudatustega, millega käime kaasas ühiskonna kasvavate ootustega avalikele teenustele ja nende kvaliteedile,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Sellest aastast muutus ka erimärgistatud diislikütuse ostu ja müügi kord. Põllumajandustootjad saavad jätkuvalt osta erimärgistatud diislikütust; selle ostuõigus antakse enamusele põllumeestele põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel automaatselt. „Arvestades, et erimärgistatud diislikütus on põllumajandussektori jaoks oluline soodustus, mille maht eelmisel aastal ulatus 28 miljoni euroni, siis on oluline, et juurdepääs sellele oleks tagatud isikutele, kellele see ette on nähtud – põllumeestele,“ rõhutas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium jätkab haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetamist, 2023. aastal kasvab toetuse maht ning sel aastal on selleks ette nähtud orienteeruvalt 1,2 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutaks vähemalt 25%-le lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest. „Sellega aitame kaasa tervislike toitumisharjumuste kujunemisele laste hulgas ning ühtlasi loome täiendava väljundi mahetootjatele oma toodangu mahu suurendamiseks,“ tõi välja maaeluminister Kruuse.

Lisaks rakendus 1. jaanuarist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel uus kalapüügikorraldus. Nüüdsest määratakse püügiõiguse omanikele neile püügivõimaluste jaotusega eraldatud püügivahendite arvule vastav lubatud aastasaak kalaliikide kaupa. See võimaldab püügivõimalusi saanud isikul oma tööd aasta ringi planeerida ja stabiilsemalt korraldada ning turustada enda püütud kala ajal, mil püütud kala kvaliteet on parem ja kokkuostuhind kõrgem.

Eelmisel aastal otsustas valitsus laiendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antava eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi üle-eestiliseks. Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või sealsete elamistingimuste parandamiseks. Pilootprogrammi laiendamisega on sellest aastast võimalik eluaseme kaaslaenu saada kõigis Eesti maapiirkondades, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas on maaelupoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitsega ning taimetervise ja -kaitsega seotud tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine.