Mikro- ja väikeettevõtjad saavad 31. maini PRIAst taotleda põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetust

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
17. mai 2023

 

Mikro- ja väikeettevõtjad saavad 31. maini PRIAst taotleda põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetust

 Täna, 17. mail avanes e-PRIAs mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 31. maini.

Aprillis jõustus meetme määruse muudatus, millega tõsteti toetuse maksimaalset suurust, mis nüüdsest on arengukava programmiperioodil ühe taotleja kohta kokku miljon eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb: „Kuna toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja kohta arengukava programmperioodi jooksul suurendati 250 000 euro võrra, siis saavad selle konkreetse toetuse taotlemise võimaluse ka need ettevõtjad, kes on arengukava programmperioodi jooksul juba varasemalt kehtinud maksimaalse toetussumma ulatuses investeeringuid teinud, kuid soovivad investeeringute tegemisega jätkata.“

Alanud taotlusvooru eelarveks on planeeritud 4 miljonit eurot.

Toetus on mõeldud väikeettevõtjatele, kelle põhitegevusalaks oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal toiduainete tootmine või joogitootmine ning mikroettevõtjatele, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodete (välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete) tootmisega.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 21. septembril 2023.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

Avatud talude päevale registreerumine pikeneb 21. maini

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.05.2023

 

Avatud talude päevale registreerumine pikeneb 21. maini

Maaeluministeerium pikendab üheksandale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 21. maini, et kõik soovijad jõuaksid end kirja panna. Avatud talude päev toimub tänavu 15.-16. juulil.

„Talude arvuga võib rahule jääda juba praegu, ent soovime, et hilised ärkajad saaksid veel nädala lõpuni lisaaega,“ rääkis Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja Reve Lambur pikendamise tagamaast.

Võimalike küsimuste lahendamiseks toimus aprillis infopäev, mis on järelvaadatav. „Kuna ühiskonna ootused toidutootmisele on kasvanud, olid infopäeva fookuses toiduohutus, loomade heaolu ja keskkonnateadlikkus, sealhulgas keskkonnasõbralike sündmuste korraldamine. Meie ettevõtted käivad muutustega kaasas ning avatud talude päev pakub võimalust oma tegemiste kaudu enda lugu tarbijatele rääkida,“ rääkis Reve Lambur.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreeridaavatud talude veebilehel. Enne andmete avalikustamist kontrollitakse need üle, mistõttu võtab lehele ilmumine veidi aega. Kui on hiljem vaja midagi muuta/täiendada või kui registreerimine mingil põhjusel ei õnnestu, tuleb võtta ühendust Reve Lamburiga meiliaadressil reve.lambur@metk.agri.ee.

Avatud talude päeva korraldab Maaeluministeerium koostöös Maaelu Teadmuskeskusega.

Infopäeva salvestus ja ettekanded on kättesaadavad SIIT.

Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

 

Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

Eelmisel aastal esmakordselt toimunud kogupere suurüritus „Maa tuleb linna“ toimub ka sel aastal ning ootab alates sellest kuust kauplejaid ennast registreerima.

„Maa tuleb linna“ üritus toimub 2. septembril Tallinnas, Põhjala tehases (Marati 5). Tegemist on unikaalse üritusega, mille põhieesmärgiks on pakkuda Eesti talutoidu tootjatele võimalus otse tarbijatele oma saadusi ja toodangut müüa. „Ajaliselt on just siis valminud ka kõik viljad ja kogu toodang võimalikult värske,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et otse tootjalt tarbijale ehk lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida ürituse raames toetatakse ning arendatakse. „Lokaalne toidutootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutlikku toidusüsteemide rakendamisele ning keskkonna säästlikkusele laiemas mõttes.“

Eelmise aasta üritus osutus väga populaarseks. Kohal oli üle 70 erineva talutoidu/käsitöö tootja ning ka huvi ostjate poole pealt oli suur – päeva jooksul külastas müüjaid üle 6 000 potentsiaalse ostja. „Meie jaoks on üritused, kus saame otse tarbijaga suhelda, väga olulised. Saame rääkida oma lugu, anda maitsta head juustu ja kasvatada usaldust meie brändi ja toodete vastu. Leian, et sellise päeva  korraldamine on väga vajalik, sest kohalik toit võiks ja peaks olema personaalne ja isiklik. Kui tarbija tunneb tootjaga sidet, siis on ta lojaalsem ka toote suhtes. Just sellisel üritusel on hea kasvatada enda toodetele uut tarbijat,“ kommenteerib eelmisel aastal oma müügiletiga väljas olnud Andre Juustufarmi perenaine Erika Pääbus.

„Maa tuleb linna“ suurüritusele saab müüjaks registreerida SIIN!

Kohatasu laadal on sel aastal 20 eurot ruutmeeter,  Ehtne Talutoit liikmetele kehtib 20% soodustus ehk 16 eurot/ruutmeeter.

Üritus toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Ürituse peakorraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ.

 

 

 

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.05.2023

 

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul läks vaktsineerimine plaanipäraselt. „Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu sisse on peidetud kapsel marutaudi vaktsiiniga. Vaktsiinsööta külvati Kirde- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Kokku külvati umbes 6100 ruutkilomeetri suurusele alale 122 400 vaktsiinisööta,“ kirjeldas Toomvap.

Palume järgnevatel päevadel hoida lemmikloomad sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

„Marutaudivastane vaktsineerimine on väga oluline, sest haigus on laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ja oht, et see sealt metsloomade või hulkuvate loomadega taas Eestisse levib on endiselt suur. Seetõttu viib PTA kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Sama oluline on ka lemmikloomade vaktsineerimine, mis on loomaomaniku kohustus ja mida tuleks teha vähemalt iga kahe aasta tagant,“ selgitas Toomvap.

Järgmine metsloomade vaktsineerimine toimub 2023. aasta sügisel.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted saavad peagi taotleda erakorralist toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.05.2022

 

Toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted saavad peagi taotleda erakorralist toetust

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas eile erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

Toetuse eesmärk on leevendada energia, kütuse ja toorme hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut.

„Kohalikud toiduainetööstused ja põllumajandustootjad seisid möödunud aastal silmitsi suure hinnatõusuga, mis seadis ohtu nende konkurentsivõime. Seetõttu on 2023. aasta riigieelarvest eraldatud 10 miljonit eurot ettevõtete tootmise  säilimiseks ja toidujulgeoleku tagamiseks,“ põhjendas erakorralise toetuse vajadust Madis Kallas.

Toetust saavad taotleda toiduainetööstused ning põllumajandustootjad, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega.

Toetuse taotluse saab PRIA e-teenuse keskkonna kaudu esitada toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas ajavahemikul 14.–21. juunini ja põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ajavahemikul 4.–11. juulini.

Toetus makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks.

Toetuse väljamaksmiseks on vajalik riigiabi loa olemasolu. Taotluse loa saamiseks on Maaeluministeerium Euroopa Komisjonile esitanud.

 

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.05.2023

 

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Viirus tuvastati surnuna leitud naerukajakalt Tallinnas. Viimane seni teadaolev juhtum metslinnul oli eelmise aasta märtsis, mil kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel luigel Haapsalus.

Sel aastal on Eestis olnud ka kõrge patogeensusega lindude gripi puhang üle saja linnuga majapidamises Raplamaal.

Euroopa riikides on endiselt palju lindude gripi puhanguid kodulindudel ja teavitatakse ka hulgalistest metslindude juhtumitest. Sel nädalal on Läti teavitanud naerukajakate massilisest suremusest lindude grippi ja Leedu leidnud üle kogu riigi lindude gripi tõttu surnud kajakaid.

Lindude gripi viirusega nakatunud naerukajakad ja teised metslinnud kujutavad suurt ohtu kodulindudele, kuna paljud kajakate pesitsuskolooniad paiknevad sisemaal.

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–   teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnupidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.

TAIMEKASVATAJATELE: Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning PTA tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrus nr 90 ’Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded’ ning 20.04.2006 määrus nr 49 ’Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded’.

Nimetatud õigusaktid sätestavad, milliseid taimekaitsevahendeid Eestis kasutada tohib ning millised on nõuded nende kasutamisel. Taimekaitsevahendite kasutamise üle otsustada ja töid läbi viia tohivad üksnes professionaalsed kasutajad, kes on läbinud vastava koolituse ja omavad kehtivat taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi kasutusjuhendile, kus on kirjas täpsed kasutustingimused, sh lubatud kasutusalad, kulunormid, kasutus- ja ooteajad, võimalikud kasutuspiirangud. Kindlasti peab arvestama erinevate veekaitseliste piirangutega. Kasutustingimusi tuleb täpselt järgida ka eriloa alusel kasutada lubatud vahendite puhul.

Taimekaitsetööde teostamisel peab jälgima ilmastikutingimusi. Pritsimisel ei tohi temperatuur olla üle 25oC ja tuulekiirus üle 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sh umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).

Taimekaitsetööd peavad olema läbi viidud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale, silmas pidades ka head taimekaitsetava. Samuti ei tohi taimekaitseseade nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda.

Lisatud meelespea annab põhjaliku ülevaate nõuetest taimekaitsevahendite kasutamisel. Meelespea leiad siit: MEELESPEA_TAIMEKAITSEVAHENDI_KASUTAMISEL

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
11. mai 2023

 

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele 

1.–10. maini sai PRIAst taas taotleda TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest. Esialgsetel andmetel esitati kokku 2070 taotlust 39 820 mesilaspere kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb, et sel aastal oli taotlusperiood küll tavapärasest lühem, kuid taotlejate arvu jätkuv kasv näitab, et taotlused said kenasti esitatud ja toetusmeede on mesinike hulgas väga populaarne.

Kõige suurem mesilasperede arv, kellele toetust taotleti, oli Lääne-Virumaal (5040 mesilasperet). Järgnesid Tartumaa (4995) ja Pärnumaa (4257). Kõige rohkem taotlejaid on Harjumaalt (264 mesinikku), Tartumaalt (215) ja Pärnumaalt (197).

Maakondlikult kaardilt näete mitu mesinikku käesoleval aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele erinevates maakondades toetust taotleti.

2023. aasta detailsemat statistikat TARU toetuse taotluste esitamise kohta ning võrdlust eelmise kahe aastaga näeb PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel(graafik „Mesilaspere toetuse taotlemine 2023. aastal“).

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning 2023. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2023 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2023.

 

Taimetervise nädal algab töövihiku esitlusega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.05.2023

 

Taimetervise nädal algab töövihiku esitlusega

 12. mail, rahvusvahelisel taimetervise päeval esitletakse Tartu Loodusmajas taimetervise töövihikut, saab kuulata loengut taimi kahjustavatest putukatest ja võtta osa orienteerumismängust. Üritusi toimub sel aastal nädala jagu.

 Taimetervise olulisusele juhtis tähelepanu juba aasta alguses toimunud joonistuskonkurss, kuhu laekus pea 300 tööd. „Avapäeval esitleme taimetervise töövihikut „Taimetervise inspektori põnev töö“, milles on kasutatud joonistuskonkursil osalenud laste ja noorte joonistusi, ja ühtlasi autasustame autoreid,“ rääkis Maaeluministeeriumi taimetervise peaspetsialist Meelis Kõiv.

Rahvusvahelisel taimetervise päeval algav nädal pakub tegevusi kogu perele, lõppedes taimelaadaga. Avapäeval on kõik oodatud osa võtma putukakostüümide konkursist, saab kuulda loengut putukatest ja osaleda orienteerumismängus. Lisaks toimuvad mitmesugused teemaõhtud. Nädal tipneb perepäevaga 20. mail. „Soovime näidata teema olulisust erinevatele sihtrühmadele sobivalt, näiteks teemaõhtutest ja viktoriinist saab osa võtta ka veebi teel. Perepäeval saab nii töötubades meisterdada kui ka laadal taimi osta ja vahetada,“ ütles Kõiv.

ÜRO Peaassamblee otsusega kuulutati 12. mai rahvusvaheliseks taimetervise päevaks, et tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. Päeva tähistamise idee tekkis 2020. aastal, rahvusvahelise taimetervise aasta raames, et hoida taimetervise kui valdkonna tähtsust pidevalt päevakorral.

Rohkem infot leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt ja Facebookist.

Ajakava

  •  12. mai 15.00–18.30 Taimetervise päev

Tartu Loodusmaja territooriumil saab mängida taimeterviseteemalist orienteerumismängu, tutvustame uut taimetervise töövihikut ning kuulame loengut (vaadatav ka veebis) taimi kahjustavatest putukatest. Kutsume kõiki taimetervise päeval osalema putukakostüümides; parimatele kostüümidele auhinnad!

  • 15. mai 17.30 „Puidust pakendid meie ümber“ (ka veebis)

Millised taimekahjustajad võivad end peita puidust pakendites ning mis kahju nad teevad?

  • 16. mai 17.30 „Põllult taldrikule“ (ka veebis)

Räägime kartulist ja kartulikahjustajatest, teeme ise tärklist, meisterdame kartulitempleid, liimime kartuliga.

  • 18. mai 17.30 „Reisi targalt“ (ka veebis)

Kordame üle, milliseid reegleid pead tundma, kui soovid tuua teistest riikidest taimi, puuvilju, seemneid ja muud, mängime kohvrimängu.

  • 19. mai 17.30 „Luubi all“ (ka veebis)

Kohal on Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia labori spetsialistid, kes tutvustavad taimekahjustajate liikide määramisega seotud põnevat tööd. Vaatame erinevaid taimekahjustajaid mikroskoobi abil.

  • 20. mai 10.00–13.00 Perepäev koos taimelaadaga

Tartu loodusmaja igakuine perepäev mitmesuguste tegevustega taimede ja taimetervise teemal, avatud ka talveaed ja loomatuba. Toimub taimede müük ja kõigile avatud taimelaat, selgitame taimede müügiga seotud taimetervise reegleid. Avatud taimeterviserada pargis. Perepäeva osavõtutasu on 3 eurot.

Taimekaitsetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.05.2023

 

Taimekaitsetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialisti Riina Pärtli sõnul on lubatud kasutada üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. „Kõik kasutada lubatud taimekaitsevahendid leiab Põllumajandus- ja Toiduameti poolt hallatavast taimekaitsevahendite registrist,“ sõnab Pärtel, lisades, et enne kasutamist tuleb põhjalikult tutvuda taimekaitsevahendi infolehega, kus on kirjas toote täpsed kasutamistingimused.

„Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust,“ jätkab peaspetsialist „Taimekaitsetunnistuse kehtivust saab kontrollida taimekaitsevahendite registri taimekaitsetunnistuse kehtivuse päringust,“ lisab Pärtel. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Kasutatav taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sealhulgas ka umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline arvestada veekaitsevööndi ning teiste kasutuspiirangutega.

Taimekaitsetööd peavad olema tehtud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Meelespead nõuetest taimekaitsevahendite kasutajatele leiab PTA kodulehelt.