Tänasest saab tutvuda Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalidega

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
14.08.2023

 

Tänasest saab tutvuda Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalidega

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi avalik väljapanek algab täna, 14. augustil ja kestab 15. septembrini. Elektriühenduste eriplaneeringuga seotud materjalidega saab tutvuda veebilehel www.liivielekter.ee. 

Elektriühenduse kavandamiseks koostatakse riigi eriplaneering, mille esimene dokument – asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm – on nii avalikuks väljapanekuks kui avalikeks aruteludeks valmis. „Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmiga määratletakse planeeringu eesmärk ja antakse ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis lähtuda,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise nõunik Anne Martin. „Oleme selles koondanud peamised lahendatavad ülesanded ja kaardistanud esmased vajalikud uuringud. Samuti määratlenud eeldatavad mõjud, mis elektriühenduste rajamisega kaasneda võivad,“ lisas Martin.

Riigi eriplaneering on alles algusjärgus ja praegu ühtegi asukohta ära valitud ei ole. „Kõikidel on võimalus planeerimisprotsessis kaasa mõelda ja rääkida kohe algusest peale ning ootame kõiki huvilisi seda ka tegema,“ kutsus Martin. „Võimalikult sujuvaks planeerimiseks on mõistlik juba protsessi varajases staadiumis kokku leppida, millised asjaolud ühes või teises kohas trassikulgemist välistaksid. Sealt edasi saame minna juba kindlamate võimalike asukohtade suunas.“

Meretuulepargis toodetud elekter on kavandatud jõudma Eleringi põhivõrku ja see tähendab elektriühenduse rajamist kas Audru, Sindi või Kilingi-Nõmme alajaama. Seetõttu hõlmab planeeringuala Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna.

Planeeringu materjalidega saab lisaks veebilehele tutvuda ka paberkandjal Audru osavallakeskuses, Häädemeeste vallavalitsuses, Kihnu vallavalitsuses, Paikuse osavallakeskuses, Pärnu riigimajas, Sauga teenuskeskuses, Saarde Vallavalitsuses, ja Sindi raamatukogus nende lahtioleku aegadel.

Avaliku väljapaneku jooksul on kõigil huvilistel võimalik avaldada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta arvamust ning esitada küsimusi. Kutsume seda üles tegema kirjalikult, saates need Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile aadressil info@agri.ee. Väljapaneku järgselt toimuvad septembri lõpus ja oktoobri alguses avalikud arutelud kõikides planeeringuala omavalitsustes. Info nende kohta on samuti leitav aadressil www.liivielekter.ee.

Liivi lahe meretuulepargi ja elektriühenduste rajamise eesmärk on panustada Eesti taastuvenergia toodangu ja varustuskindluse tõstmisse Läänemere piirkonnas. Elektriühenduste riigi eriplaneering on iseseisev protsess, aga selle realiseerumine sõltub Liivi lahe meretuulepargi rajamise võimalikkusest.

 

Tänasest saab PRIAst taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks – esimest korda on võimalik kasutada juhendamisteenust

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
9. august 2023

 

Tänasest saab PRIAst taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks – esimest korda on võimalik kasutada juhendamisteenust

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemiseks saab e-PRIAstaotlusi esitada 9. augustist 6. septembrini. Taotlejatel on võimalik kasutada uue teenusena juhendamist, mis aitab kliente taotluse esitamisel ning toob nende võimalused paremini esile. Juhendamist saab kasutada terve taotlusperioodi jooksul.

Toetuse eesmärk on luua maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit. Toetust saavad taotleda mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad, avaliku sektori põllumajandusettevõtjad ja põllumajandusvaldkonna muuseumid.

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski ütleb: „Käesolev taotlusvoor on meie jaoks eriline, sest esimest korda pakume oma klientidele juhendamist. Kuna PRIA töötajatel on pikaajaline kogemus ning teadmised kogu toetuse elukaarest, siis tahame seda maksimaalselt oma klientide heaks tööle panna. Juhendamisteenus muudab taotlemisprotsessi lihtsamini läbitavaks. Koos juhendajaga saab klient üle vaadata taotlusel esitatavad andmed ning vajalikud dokumendid. Lisapilk juba taotlemisprotsessi varastes sammudes on potentsiaalselt suureks abiks seatud eesmärkide ja tulemusteni jõudmisel. Huvilistel palume kindlasti vaadata meie kodulehte, kust leiab teenuse kohta täpsemat infot.“

Juhendamisele pöördumiseks tuleb esmalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu (teenuse valiku rippmenüüst tuleb valida „Mitmekesistamise toetuse taotluse täitmise juhendamine“) ning taotleja saab otsustada, kas soovib juhendamist

  • telefoni teel,
  • veebi teel Microsoft Teamsi kasutades või
  • silmast silma kohtumise käigus Pärnu või Tartu teenindusbüroos.

Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja toetuse määr mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale on kuni 40 protsenti ning põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta Eesti maaelu arengukava programmperioodil on 200 000 eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 13. detsembril 2023.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida, helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

 

Valminud on saaste- ja lisaainete 2022. aasta aruanded

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.08.2023

 

Valminud on saaste- ja lisaainete 2022. aasta aruanded

Mittevastavusi tuvastati peamiselt suitsutatud lihatoodetes, kus esines polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ületusi. Lisaainete puhul oli enim rikkumisi seotud märgistusega.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul teostab amet saaste- ja lisaainete seireid igal aastal. „Eelmisel aastal analüüsiti saasteainete seire raames 362 proovi ning lisaainete seire käigus 72 proovi. Mõlema seire raames tuvastati ka nõuetele mittevastavusi,“ kirjeldas Orgusaar.

Saasteainete kontrolliprogrammi puhul tuvastati enim nõuetele mittevastavusi tootmisprotsessi käigus tekkivate saasteainete, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ja akrüülamiidi, seast. „Probleemseks tootekategooriaks osutusid taas traditsiooniliselt suitsutatud lihatooted, kus 36-st proovist tuvastati rikkumisi lausa 14 proovis. Kõikide piirnormiületuste puhul peatati tootmine ja müük vastavas suitsuahjus suitsutatud toodetele, kuniks kordusproov oli nõuetekohane,“ selgitas Orgusaar.„Samas on hea tõdeda, et raskemetallide, dioksiinide, mükotoksiinide ja nitraatide sisalduses mittevastavusi ei tuvastatud.“

Lisaainete kontrolliprogrammi käigus tuvastati kahel juhul tuunikalas liiga suures koguses askorbiinhapet ja askorbaate ning ühel juhul tuvastati lubamatu bensoehappe ja bensoaatide kasutamine granaatõunamahlas. Lisaks uuriti lisaainete ning lõhna- ja maitseeainete kasutamist ka toidukäitlejate juures plaaniliste kontrollide raames.

„Rikkumisi tuvastati vastavalt 13 ja kahel korral. Rikkumised olid seotud värvaine erütrosiin kasutamisega toidulisandites, kus selle kasutamine ei olnud lubatud, samuti lisaainete märgistuse ja säilivusega. Lõhna- ja maitseainete puhul tuvastati puudusi märgistuses. Ettevõtteid kohustati toodang turult tagasi kutsuma,“ täpsustas Orgusaar.

Põllumajandus- ja Toiduamet teostab saasteainete ja lisaainete seiret igal aastal. Eesmärgiks on kontrollida saaste- ja lisaainete esinemist toidus. Saasteainete puhul on fookuses keskkonna, põllumajanduslikud ja tööstuslikud saasteained. Lisaainete puhul analüüsitakse looduslikke, loodusidentseid ja sünteesi teel saadud lisaaineid. Saasteained mõjutavad toidu kvaliteeti ja võivad avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju. Lisaainete suuremates kogustes tarbimine võib tekitada allergiaid ning nõrgendada immuunsüsteemi.

Saasteainete aruanne on leitav siit ja lisaainete aruanne siit.

Coop toidupoodides müügil olnud Poola päritolu sibulad on saastunud taimekaitsevahendi jäägiga

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.08.2023

 

 

Coop toidupoodides müügil olnud Poola päritolu sibulad on saastunud taimekaitsevahendi jäägiga

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada, et Poola päritolu lahtine mugulsibul partiist numbriga 207265 tuvastati taimekaitsevahendi jääkide ületus. Coop on algatanud antud sibulate tagasikutsumise.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul tuvastati sibulas taimekaitsevahendi jääki koguses, mis on kõrgem Euroopa Liidus kehtestatud piirnormist. „Ettevõte on algatanud toote tagasikutsumise ja edastanud vajalikud dokumendid,“ selgitas Orgusaar.

Orgusaar lisas, et tarbijatel, kes on vahemikus 19.-28. juuli kõnealusest partiist Poola päritolu sibulaid  soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Lahtiselt müüdud Poola päritolu sibulast tuvastati kahe taimekaitsevahendi jäägi piirnormi ületused. „Taimekaitsevahendi Flupyrami sisaldus võib avaldada negatiivset toimet inimese tervisele. Kokku saabus Eestisse Leedu edasimüüa kaudu üle 16 tonni sibulaid, mis jaotati kõigi Coop toidupoodide vahel. Hetkel ei ole veel teada, kas sibulad võisid jõuda ka teiste Eesti ettevõteteni, kuid teeme kõik endast oleneva, et see välja selgitada“ lisas Orgusaar.

Kui toode, mis ei vasta toiduohutusnõuetele, on tarbijani jõudnud, siis on toidukäitleja seadusest tulenev kohustus anda tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta. Samuti toimetab toidukäitleja tarbijatele juba tarnitud tooted vajaduse korral tagasi. Põllumajandus- ja Toiduametil on kohustus korrakaitseseadusest tulenevalt avalikkust teavitada võimalikust ohust.

Regionaalminister suunab Eesti kalandusse üle 8,6 miljoni euro

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
05.08.2023

 

Regionaalminister suunab Eesti kalandusse üle 8,6 miljoni euro

Regionaalminister Madis Kallase allkirjastatud teadmussiirdetoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord aastateks 2023–2029 võimaldab toetada teadusasutusi ligemale 8,6 miljoni euroga, et need panustaksid koostöös ettevõtjatega Eesti kalanduse arengusse. Taotlusi saab hakata esitama alates septembrist.

Toetuse põhieesmärk on edendada koostööd kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja mittetulundusühingute ning teadus- ja arendusasutuste vahel. „Piltlikult öeldes ülikool analüüsib praegust olukorda ja pakub uusi lahendusi, et tõsta kalanduses saagikust, olla keskkonnasäästlikum ja tagada uute põlvede järelkasv. Loodame, et koostööst tekib palju häid ideid, mille tulemust näeme nii heades majandustulemustes, keskkonnajalajälje vähenemises kui ka kalanduse tõusvas maines,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Toetuse eelarve on 8 657 000 eurot, millest 3 121 000 eurot on ette nähtud kalapüügi teadmussiirdetoetuseks, 1 415 000 eurot vesiviljeluse teadmussiirdetoetuseks ja 4 121 000 eurot vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetuseks. „Lisaks on toetuse saajatel kohustus nii andmekogumiseks ja -analüüsiks, aga ka näiteks teavituskampaaniate korraldamiseks. Toetuse saamise tingimuseks on ka tihe koostöö ettevõtjate ja kalanduse kohalike tegevusrühmadega,“ rääkis kalamajanduse osakonna peaspetsialist Annika Teino.

Teadmussiirdetoetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma septembris ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA. Kõigi kolme toetuse saamiseks peab esitama kolm eraldi taotlust. Perioodi 2021–2027 teadmussiirdetoetuse meedet võib lugeda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antud teadlaste ja kalurite koostöötoetuse ning teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse jätkumeetmeks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib Ida-Virumaa esindajat    

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
4.08.2023

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib Ida-Virumaa esindajat         


Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutas välja konkursi valitsuse Ida-Virumaa esindaja leidmiseks. Uut inimest ootab ees mitmekesine töölaud ja võimalus panustada olulise piirkonna arengusse. Kandideerimise tähtaeg on 18.08.2023.

„Ida-Virumaa on mitmekesise rahvastiku ja keskkonnaga piirkond, kus on suur potentsiaal ettevõtluse arenguks, oskuslik tööjõud ja head kõrghariduse omandamise võimalused.  Seal on suuremahuliste äride arendamiseks vajalik taristu ja transpordiühendused ning kõik eeldused rohepöörde eestvedajaks olemisel. Samas ei ole neid võimalusi piirkonna kasuks maksimaalselt tööle panna suudetud ning pikaajaline sotsiaalmajanduslik mahajäämus on viimastel aastatel kasvanud,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. Tema sõnul on just seetõttu piirkond olnud pikalt riigi tähelepanu all ning tuleb astuda reaalseid samme olukorra parandamiseks. „Vabariigi valitsuse piirkondliku esindaja institutsiooni loomise eesmärgiks on koalitsioonileppe järgi toetada Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamist ning riigi kohaolu suurendamist kohapeal,“ lisas ta.

Minister Kallase sõnul on valitsusel ja Ida-Virumaa piirkonnal valitsuse esindajale suured ootused ning seetõttu on viimastel kuudel toimunud ridamisi arutelusid loodava ametikoha sisustamise teemadel, et see vastaks vajadustele ja kõigi osapoolte ootustele. „Esindaja ülesannete ja rollide üle arutamiseks on toimunud terve hulk kohtumisi nii Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide kui ka ministeeriumide esindajatega,“ selgitas ta ja lisas, et nüüdseks on olulisemad põhimõtted paika saanud ning esindaja kohale saab hakata inimest otsima.

Kandideerija peaks hästi tundma piirkonda ja selle eripärasid, olema paindlik ehk valmis tegema tööd nii pealinnas kui Ida-Virumaal ning suhtlema vabalt nii eesti- kui ka vene keeles.

„Loodame sobiva inimese välja valida hiljemalt oktoobri alguseks,“ sõnas Kallas.

Tutvu töökuulutusega SIIN.