Valminud on zoonooside seire 2022. aasta aruanne

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.09.2023

 

Valminud on zoonooside seire 2022. aasta aruanne

2022. aasta zoonooside seire tulemused näitavad, et peamiselt tuvastati Salmonella bakterit kanaliha ja kanalihatoodetest. Inimestel diagnoositud sagedasemad zoonoosid olid salmonelloos ja kampülbakterenteriit.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Brita Smitti sõnul võeti eelmisel aastal hulgaliselt proove nii toidust kui ka loomadelt. ,,2022. a jooksul võeti proove haigustekitajate määramiseks nii kodulindudelt, põllumajandusloomadelt ning toidust ja söödast. Tulemused näitasid, et toidust võetud mittenõuetekohaste Salmonella proovide osakaal on veidikene tõusnud, kampülobakterit tuvastati vaid 2 proovis, Listeria monocytogenes’i positiivsete proovide osakaal võrreldes aastaga 2021 on langenud’’.

Smitt rõhutab, et kõikide mittenõuetekohaste proovidega tegeletakse. „Juhul, kui tuvastatakse toode, mis ei ole ohutu, siis sellesse suhtutakse tõsiselt, tootele tehakse tagasikutsumine ja kõrvaldatakse müügilt. Siiski on oluline meeles pidada, et haigestumise vältimiseks on väga tähtis toidu valmistamine nõuetekohaselt – kuumutamist vajavad tooted on vaja korralikult kuumutada ja läbi küpsetada, juurvilju ning puuvilju hoolikalt pesta. Siinkohal on oluline isiklik hügieen, korralik kätepesu ning hoida töövahendid, nõud ja pinnad puhtana.“

Põllumajandusloomadelt ja -lindudelt võetud positiivsete proovide osakaal on vähenenud. Kui 2021. aastal tuvastati salmonelloosi tekitaja 2,7% uuritud karjades, siis 2022. aastaks oli see langenud 2% peale. See näitab, et meie loomapidajad on teadlikud bioturvalisuse olulisusest ja rakendavad neid järjepidevalt vähendamaks zoonooside levikut.

Zoonooside seires on antud ülevaade ka mikroobide antibiootikumiresistentsusest. Seire tulemused näitavad võrreldes 2020. aastaga tõusutrendi. „Analüüsides antimikroobiresistentsuse analüüside tulemusi näeme, et kuigi antibiootikumide kasutamine loomade raviks on vähenenud, on mikroobide antibiootikumiresistentsuse probleem säilinud. Tegemist on ülemaailmse probleemiga, millele otsitakse lahendust paljudes riikides ning Põllumajandus- ja Toiduamet teeb koostööd valdkonna ekspertidega, teadlastega ja loomapidajatega,“ selgitas Smitt.

Jätkuvalt moodustavad salmonelloos ja kampülobakterenteriit kõige suurema osakaalu inimeste seas, seejuures rühmaviisiliste haigestumiste arv võrreldes 2021. aastaga on langenud.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Juta Varjase kinnitusel järeldub sama ka Terviseameti statistikast: kõige sagedamini registreeritakse salmonelloosi ja kampülobakterenteriiti. „Haigestumine on jõudnud pandeemiaeelsele tasemele, rühmaviisiliste haigestumiste arv on langenud,“ selgitas ta ja lisas, et haigestumise vältimiseks on oluline kinni pidada toidukäitlemise nõuetest, isiku- ja toiduhügieeni reeglitest.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab iga-aastase proovide võtuga nii loomadelt, söödast kui ka toidust. Eesmärk on ennetada haiguste levikut, kaitsta inimesi ja loomi zoonootiliste haiguste eest.

Hea teada:

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Aruande leiab siit.

Omavalitsustele prognoositakse 2024. aastal 1,88 miljardilist tulumaksu laekumist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.09.2023

 

Omavalitsustele prognoositakse 2024. aastal 1,88 miljardilist tulumaksu laekumist

Valitsuse heaks kiidetud 2024. aasta riigieelarves prognoositakse kohalikele omavalitsusele uueks aastaks umbes 10% ehk 175 miljoni euro võrra suuremat tulumaksu laekumist. Sellest 64 miljoni eest tulumaksu nähakse ette kohalike omavalitsuste tulubaasi ümber tõstetud matuse-, pikaajalise hoolduse- ning asendushoolduse toetuste asendamiseks, mida senini eraldati toetusfondist. Täiendavalt suunati nende ülesannete katteks 19 miljonit eurot tasandusfondile juurde.

„Kohalike omavalitsuste võimestamine ning nende finantsolukorra parandamine on jätkuvalt valitsuse üheks prioriteediks. Paraku aga riigi rahakoti väga kehva seisu tõttu ei olnud võimalik 2024. aasta riigieelarvesse kohalikele omavalitsustele täiendavat rahasüsti planeerida,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Küll aga prognoositavalt suurenevad omavalitsuste põhitegevuse tulud võrreldes 2023. aastaga u 6% tänu tulumaksu suuremale laekumisele. Sellega pöördub omavalitsuste põhitegevuse tulude reaalkasv üle mitme aasta jälle positiivseks.“

Üldhariduskoolide õpetajate palgatõusuks eraldatakse 2024. aasta riigieelarvest täiendavalt 4,77%. Lasteaedade õpetajate palgatoetuseks eraldab riik omavalitsustele juurde 6,7% ehk ühe miljoni euro. Pikaajalise hoolduse reformiks nähakse omavalitsustele 2024. aastaks u 19 miljonit eurot enam kui 2023. aastal ehk kokku 58 miljonit eurot.

Samuti suurendatakse investeeringuid kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususse ja kestliku ühistranspordi arendamiseks. Suuname 2024-2025. aasta EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavatest vahenditest (nn CO2 kvoodikaubanduse tuludest) täiendavalt 48 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ning 20 miljon eurot omavalitsuste energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamiseks.

„Olles omavalitsusjuhtidega olnud pidevalt kontaktis ning pidanud eelarve läbirääkimisi sisuliselt juba kevadest, mõistan väga hästi, et vaatamata nimetatud tulude kasvule, on linnad ja vallad sellegipoolest tuleviku suhtes ebakindlad, sest nende kulud on samuti hüppeliselt kasvanud,“ tõdes regionaalminister Kallas.

„Lisaks on meil teatavasti omavalitsusi, kes on juba praegu väga suurtes finantsraskustes ning keda senise süsteemi järgi eraldatav tulumaksu lisalaekumine ei aitaks. Seetõttu võttis riik neile omavalitsustele kiire leevenduse pakkumiseks juulis vastu seaduse, et esimeseks lahenduseks suurendatakse 2024. aastal kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumise osa riiklikelt pensionidelt 2,5%-ni ning vähendatakse tulumaksu laekumist muudelt tuludelt 11,89%-le,“ selgitas regionaalminister Kallas. Muudatuse raames suurendatakse omavalitsuste tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 16,3 miljonit eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 24,7 miljonit eurot. Sellest jääv vahe ehk 8,3 miljonit suunatakse tasandusfondi.

„Muudatuse eesmärk on olnud toetada täiendavalt väiksema jõukusega omavalitsusi, kelle majanduslik situatsioon on hetkel kõige keerulisem,“ selgitas regionaalminister Kallas.

Lisaks 2024. aastaks planeeritud tulubaasi muudatustele otsib regionaalminister koos kohalike omavalitsustega täiendavaid võimalusi, kuidas alates 2025. aastast suurendada ulatuslikumalt linnade ja valdade tulubaasi. Regionaalminister Madis Kallas on juba alates kevadest kohtunud kohalikke omavalitsusi esindava Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL), arutamaks omavalitsuste finantsvajadusi ning leidmaks üheskoos omavalitsusjuhtidega pikaajalisi ja jätkusuutlikke lahendusi nende finantsolukorra parandamiseks  Neid ümberkorraldusi soovitakse teha omavalitsusi kaasatult, töötades muudatusettepanekud välja omavalitsustega koostöös. Ministeerium on esitanud omavalitsustele oma nägemuse võimalikest muudatusvariantidest. Omapoolsed ettepanekud on ministeeriumile esitanud ka ELVL, kes koondas kokku kohalike omavalitsuste tagasiside sellest, millised tulubaasi süsteemi muudatused linnu ja valdu nende endi hinnangul enim aitaks.

Nüüd asutakse sügise vältel ministeeriumi ja ELVL koostöös neid ettepanekuid töögruppides läbi analüüsima, selgitamaks välja, milliste ettepanekutega liigutakse edasi 2025. aasta tulubaasi muudatusteks. Teisipäeval toimus selleks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vaheline esimene rahandustöögrupi kohtumine, kus arutati ennekõike tasandusfondi muudatustega seotud teemasid.

Toiduainetööstused saavad tänasest esitada energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetuse taotlusi

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
27. september 2023

 

Toiduainetööstused saavad tänasest esitada energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetuse taotlusi

27. septembrist 11. oktoobrini võtab PRIA toiduainetööstustelt vastu energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetusetaotlusi. Taotlusi saab esitada e-PRIAs.

Toetus on mõeldud toidu- ja joogisektorile, et vähendada nende sõltuvust fossiilsetest kütustest ning aidata tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus. Toetust saab taotleda energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

Toetust saavad taotleda mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjad või suurettevõtjad, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, või joogitootmine. Toetust saavad taotleda ka tunnustatud tootjaorganisatsioonid või tunnustatud tootjarühmad, kes tegutsevad põllumajanduse valdkonnas.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu juhib tähelepanu, et juulis jõustus meetme määruse muudatus ning nüüd saavad toetust taotleda ka need suurettevõtjad, kellel on rohkem kui 750 töötajat ja kelle müügitulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal oli üle 200 miljoni euro. „Oluline on tagada, et ka kriiside ajal saaks toidutootmine jätkuda. Energia varustuskindluse tagamine on toidujulgeoleku seisukohast väga tähtis. Seetõttu on hea meel, et alanud taotlusvoorus saavad toetust taotleda ning toetuse abil energia varustuskindluse tagamise jaoks vajalikke investeeringuid teha kõik toidutootjad, olenemata ettevõtte suurusest,“ lisab Kristel Võsu.

Toetuse maksimaalne summa on ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul:

  • mikro- või väikeettevõtjatele kuni 250 000 eurot,
  • keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele kuni 500 000 eurot.

Taotlusvooru eelarve on 4 miljonit eurot, mis jaguneb vastavalt ettevõtete suurusele kaheks:

  • mikro- ja väikeettevõtjatele 2 miljonit eurot,
  • keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele 2 miljonit eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 31. detsembril 2023.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida, helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

Esimese poolaasta majandustulemused põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuses olid paremad kui eelmisel aastal samal ajal

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidutootmise ülevaatest selgub, et kuigi 2023. aasta esimene pool pakkus jätkuvalt väljakutseid, olid majandustulemused paremad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2022. aastal alanud hinnatõus rauges, kuid sisendite hinnad jäid endiselt kõrgeks. Kevadine külm ja vihmavaene ilm mõjutas suviviljade ja söödakultuuride kasvu ning kahjustas puuvilja- ja marjakultuure.

„Vaatamata rasketele oludele on sektor olnud tubli. Eesti toidutootja on kohanemisvõimeline ning saab hakkama igas olukorras. Teeme aga ka riigi poolt kõik, mis võimalik, et sektori arengut rohkem toetada ning arvestada nende vajadustega,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

Ülevaatest selgub, et põllumajandusloomade arv vähenes poolaasta võrdluses. Ka toodetud liha kogus on vähenenud, kuid piimalehmade produktiivsus on paranenud. Toidutööstused teenisid kasumit ning väliskaubandusbilanss paranes.

Põllumajandusettevõtete müügitulu oli 486 mln eurot ehk viiendiku võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Müügitulu väärtus on kasvanud enam kui kulud, mis leevendab veidi sektori probleeme seoses tänavu kevade keeruliste ilmastikuoludega. Taime- ja loomakasvatussektor tootis perioodil mullusest peaaegu kolm korda enam puhast lisandväärtust. Saaduste senine hinnatõus on katnud kulude kallinemise.

Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu, mis tulenes nii toodangu kallinemisest kui ka püügimahu kasvust. Müügitulu oli 42 mln eurot, mida oli 15% enam kui eelmisel aastal samal perioodil, ja valdkonna kogukasum oli möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kaks korda suurem ehk 8,5 mln eurot. Eestis püüti 2023. aasta esimesel poolel 46 141 tonni kala, mida oli 9% rohkem kui aasta varem samal ajal.

Läänemere rannapüük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi neljandiku võrra, eelkõige räime lubatud püügivõimaluse suurenemise tõttu. Sisevete kalapüük esimesel poolaastal küll kahanes neljandiku võrra tingituna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatusest, millega lõpetati võidupüük. Nii saavad kalurid omakorda jaotada kalapüüki kogu hooaja vältel ühtlasemalt ega tingi aasta esimeses pooles püügikvootide kiiret täitumist.

Toiduainetööstusel on läinud aasta esimene pool paremini võrreldes töötleva tööstuse tegevusalade keskmisega. Sektori müügitulu oli 1,5 mld eurot ehk 18% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasv aeglustus, mille üheks teguriks võib olla energiahindade mõningane langus. Kogukasum oli 41,9 mln eurot, suurenedes poolaasta võrdluses enam kui kaks korda. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid poolaasta kasumiga. Ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade hinnad püsisid kõrgel, mis toetas kaubavahetuse väärtuste suurenemist. Eestist eksporditi esimesel poolaastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,0 mld euro väärtuses ning imporditi 1,2 mld euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas eksport 17% ja import 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 765 mln euroni. Piima-, kala-, teravilja- ja lihasektor moodustasid ekspordi väärtusest vastavalt 21%, 11%, 16% ja 9%. Ekspordikäibest 51% moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.

„Kuigi esimese poolaasta tulemused on head, siis erakorraliste ilmastikuolude suuremad mõjud kajastuvad alles teise poolaasta majandustulemustes. Jälgime tähelepanelikult olukorda,“ lisas Pärtel.

Ülevaade 2023. aasta esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse tulemustega on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.09.2023

Taluliit on mures: Kas riik jätab põllumehed rändlindude tekitatud kahjudega üksi?

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Kliimaministeeriumi poole seoses 21. septembril kooskõlastamisele saadetud looduskaitseseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja maareformi seaduse muutmise eelnõuga, millega plaanitakse lõpetada rändlindude poolt tekitatud põllukahjude hüvitamine põllumajandustootjatele.

“Põllumajandustootjad kannatavad igal aastal rändlindude poolt tekitatud põllukahjusid. Need kahjud on majanduslikult olulised, ja arvestades praegust majandusolukorda, suurt inflatsiooni ja geopoliitilisi väljakutseid, on väga kahetsusväärne, et riik plaanib lõpetada rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju hüvitamise. Seda olukorrast, kus pole pakutud alternatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks tõhusate heidutusmeetmete näol” sõnas Taluliidu juht Kerli Ats.

Kahjude hüvitamise lõpetamise otsus on ebaõiglane ja ka majanduslikult väär. Kuigi mõistame riigieelarve kokkuhoiu vajadusi, siis kärpida tuleks eelkõige ebaotstarbekaid kulusid ja vähendada bürokraatiat. 

Põllumajandustootjad on niigi viimastel aastatel Ukraina sõja mõjude ja tootmise sisendite hinna suure kasvu tõttu kannatanud. Rändlindude tekitatud kahjude hüvitamise lõpetamine annaks järjekordse hoobi Eesti toidutootmisele.

Samas peame rõhutama, et kahjude hüvitamine on vaid osa lahendusest. Veelgi olulisem on otsida ja rakendada sobivaid heidutusmeetmeid, mis aitaksid ennetada hanede ja laglede poolt tekitatud kahjusid. Soovime ka teada, milliseid samme ministeerium kavatseb astuda, et vältida haneliste põllukahjusid järgmisel kevadel.

Oleme ootamas Kliimaministeeriumi vastust ja lootust, et koos leiame lahendused, mis aitaks selles olukorras olevaid Eesti põllumajandustootjaid.

Lisainformatsioon: 

Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee 

 

Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Taluliit esitas tagasiside ÜPP strateegiakava muudatusettepanekutele

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ andis tagasisidet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava (ÜPP SK) aastateks 2023–2027 muudatusettepanekute kohta. Keskliit tervitas võimalust anda sisendit ja nentis, et kuigi paljusid muudatusi peetakse vajalikeks, on mõned punktid tekitanud muret.

Peamise murekohana tõid talupidajad esile sekkumise “Nõuandetoetus”. Muudatused toetuse taotleja määratluses võivad kaasa tuua suuremaid riske kui potentsiaalseid eeliseid. Samuti on kerkimas küsimusi seoses toetuse struktuuri ja PRIA järelevalvega, mis võib osutuda konsulentidele liiga piiravaks.

Minimaalse talvise taimkatte nõue on samuti tekitanud küsimusi. Kuigi uus erisus, mis välistab väiketootjatele selle nõude, on positiivne, on Keskliidu arvates 1-hektarine piirmäär liiga piirav. Nad soovitavad kaaluda selle tõstmist 5 hektarile.

Märg- ja turbaalade kaitses on samuti küsimusi tekitavaid punkte, mida paluti tagasisides täpsustada. Praegune lähenemine, kus künda ja freesida tuleb kombineeritult, tundub ebamõistlik. Taluliit kutsub üles mullaharimise meetodite osas selgemate juhiste rakendamisele.

Keskliit rõhutas, et ÜPP strateegiakava mõjutab põllumajandustootjate igapäevatööd ning seetõttu on oluline tagasiside ja koostöö.

Koostatud põhjal: Tagasiside Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) täiendavad muudatusettepanekutele

 

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee

Taluliit esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta. Liit tõi oma seisukohadokumendis välja, et terved mullad on põllumajanduse ja kogu ühiskonna jaoks üliolulised, sest muld on põllumajandustootjate tegevuse keskmes, tagades ohutu ja tervisliku toidu ning sööda tootmise ning olles samal ajal keskseks liitlaseks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Pöördumises tõis Taluliit välja alljärgnevad seisukohad:

  • Taluliit tunnustab vajadust Euroopa muldade parema jälgimise järele, eriti põllumajanduse ja metsanduse sektorites.
  •  Taluliit leiab, et direktiivi eesmärgid on asjakohased ja ajakohased, hõlmates koordineeritud mulla jälgimissüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning potentsiaalselt saastunud alade tuvastamist ja haldamist ning toetades jätkusuutlikku mullakasutust.
  •  Taluliit rõhutab oma seisukohtades, et senised jõupingutused muldade seisundi parandamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad ning vajatakse ühtset Euroopa mullaseadusandlust.
  • Liit tõi välja, et halb mullatervis toob kaasa suured majanduskulud ja ohustab keskkonda ning inimeste tervist ning mullal on oluline roll nii põllumajanduses kui ka ökosüsteemiteenuste osutamisel.
  • Lisaks rõhutab väärtusliku põllumaa kaitse tähtsust ELi tasandil ning toetab meetmeid maa hõivamise piiramiseks infrastruktuuri arendamise eesmärgil.
  • Taluliit toetab algatust, kuid väljendab muret konkreetsete kriteeriumide delegeerimise osas liikmesriikide otsustada.
  • Olulise punktina väljendas Taluliit muret rahastamise puudumise pärast ning kutsub üles leidma täiendavaid rahastusallikaid direktiivi tõhusaks rakendamiseks, sest liidu hinnangul liikmesriikide strateegiakavadest (MAK) sellest ei piisa.

Kokkuvõttes toetab ETKL mullaseire direktiivi eesmärke, rõhutades samas vajadust arvestada põllumajandustootjate ja keskkonnakaitse tasakaalustamisega ning leida täiendavat rahastust direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

Terviktekst: ETKL_mullaseire_18.09.2023

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee