Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.09.2023

 

 Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) iga-aastane vihjete statistika näitab, et loomade heaolu läheb inimestele üha enam korda. Loomade heaolu valdkonnas oleks riigil ja loomakaitseorganisatsioonidel võimalik koos palju enamat saavutada, tõdeti tänasel ministeeriumi, PTA ning Eesti Loomakaitse Liidu ühisel kohtumisel.

“Eesti loomakaitsjad on aastaid teinud tänuväärset tööd ning panustanud loomade heaolu tagamisse. Ühiskonnas on selge ootus riigile olla loomade väärkohtlemise vastases võitluses senisest oluliselt jõulisem,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Meie jaoks on oluline ajakohastada loomakaitse valdkonda, et see vastaks tänapäevastele oludele ja vajadustele. Riigil on plaanis üle vaadata ja ajakohastada seadusandlus, lisaks leppisime täna kokku riigi ja loomakaitsjate vahelise regulaarse suhtluse tihendamises. Lõpuks töötame kõik sama eesmärgi – loomade heaolu – nimel.”

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi sõnul on võtmekohaks ka ressursside oskuslik kasutamine. „Hindame ja tunnustame kodanikuorganisatsioonide rolli ja leiame, et see võiks isegi kasvada. Näeme aasta-aastalt, et saabunud vihjete hulk aina tõuseb ja inimestele läheb loomaheaolu üha enam korda. Otsime võimalusi, kuidas ametina paremini ootustele vastata ning efektiivsemalt reageerida, näiteks on plaanis tõsta väärteomenetluste tegemise võimekust. Samas teame, et loomade heaolu ei ole ainus valdkond riigis, kus võiks rohkem raha ja inimesi olla. Sellepärast peame nägema ja kasutama võimalusi, et ilma täiendavate vahenditeta sihini jõuda. Loomade heaolu valdkonnas saavad loomakaitseorganisatsioonid kindlasti jagada väärtuslikku nõu pidajatele ja pakkuda rasketel hetkedel abi nii loomapidajale aga ka loomale, kellegi huve kahjustamata. Meie oleme valmis koostööks ,“ ütles Kirtsi.

Regionaalminister, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Eestimaa Loomakaitse Liit on plaaninud järgmise samasisulise kokkusaamise selle aasta lõppu.

Algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.09.2023

 

Algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

18.09-24.09 toimub Venemaaga piirnevatel aladel, Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul on eesmärgiks ennetada marutaudi taaslevimist Eestisse. „Amet viib kaks korda aastas läbi marutaudi vastast vaktsineerimist metsloomadel. Selleks külvatakse väikelennukilt vaktsiinisööta,“ selgitas Toomvap.

Sööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasi. „Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala varjatumasse kohta ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
12. september 2023

 

PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

6. septembril lõppes PRIAs maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetes taotleb toetust 303 ettevõtjat kokku summas üle 20,4 miljoni euro. Kliendid said uue teenusena kasutada juhendamist, mida vastuvõtu ajal kasutas 85 huvilist. 

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski ütleb, et rõõm on tõdeda, et huvi PRIA uue juhendamisteenuse vastu oli suur. „Uus teenus võimaldab lisaks kliendi otsestele taotlusega seotud küsimustele pöörata tähelepanu ka konkreetse toetusega seotud kitsaskohtadele, mis on PRIAle selgunud eelnevate aastate kogemuste põhjal. Näiteks, kui klient mingil põhjusel konkreetse toetuse taotlejaks ei sobi, siis saame talle tutvustada PRIA poolt pakutavaid teisi toetusi. Mitmekesistamise toetuse vastuvõtuperioodil selgus, et paljudele klientidele sobiks hoopis LEADER skeem. Alternatiivsete võimaluste pakkumine ongi juhendamisteenuse üks suurimatest lisaväärtustest. Järgmine toetusskeem, kus juhendamist pakume, ongi just LEADER,“ lisab Kljutšivski.

Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 69 taotlust 4 400 863 euro saamiseks ja mittepõllumajandusettevõtetelt 234 taotlust 16 043 037 euro saamiseks.

Ettevõtjad said taotleda investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada ja arendada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist ning läbi selle luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks. Lõppenud voorus taotletakse toetust näiteks metalli- ja puidutöötlemise seadmetele, remonditöökoja ehitamiseks ning remonditöökoja seadmete soetamiseks, pesumaja seadmete soetamiseks jne.

Järgnevas tabelis on toodud taotlejate ning taotletud summade jagunemine maakondade lõikes:

 

Maakond Taotletud toetuse summa (€) Esitatud taotluste arv
HARJUMAA 2 848 489 31
HIIUMAA 33 728 2
IDA-VIRUMAA 359 733 7
JÕGEVAMAA 736 321 15
JÄRVAMAA 384 042 8
LÄÄNEMAA 1 035 683 11
LÄÄNE-VIRUMAA 1 230 766 25
PÕLVAMAA 1 479 427 25
PÄRNUMAA 2 848 877 39
RAPLAMAA 746 589 13
SAAREMAA 989 640 20
TARTUMAA 3 327 377 40
VALGAMAA 1 051 714 19
VILJANDIMAA 1 952 200 24
VÕRUMAA 1 419 314 24
Kokku 20 443 900 303

2023. aasta taotlusvooruks on eraldatud 14 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele on mõeldud 5,6 miljonit ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 8,4 miljonit eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse paremusjärjestuse alusel taotlustele, mis vastavad nõuetele, on saanud vähemalt minimaalsed hindepunktid ning mahuvad taotlusvooruks eraldatud eelarvesse.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 13. detsembril 2023, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Toetuse saaja peab toetatava tegevuse elluviimisega alustama ja PRIAle esimese maksetaotluse esitama kuue kuu jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Taluliit esitas tagasiside keskkonnatasude ja metsaseaduse muutmise eelnõule, kus viitas selgelt vajadusele kaitsta ka viljakaid mullakihte

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 7. septembril seisukohad Kliimaministeeriumi algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärgiks on juurutada raadamisõiguse tasu.

Taluliit tunnustab ettepanekut kasutada raadamisõiguse tasust saadavat tulu sihtotstarbeliselt maakasutussektori süsinikuvaru suurendamiseks ning süsinikusidumise parandamiseks. Samuti nähakse vajadust metsaseaduse muudatuste järele, mis reguleerivad sihtotstarbelist kasutust.

Organisatsioon toetab kliima- ja elurikkuse eesmärkide nimel metsamaa raadamise piiramist ja kompensatsioonimehhanismide loomist. Taluliidu sõnul tuleb aga tagada, et maksustamine hõlmaks nii puude kui ka mulla kaitsmist. Taluliit toob välja pöördumises mure, et kui keskendutakse ainult metsamaa raadamise maksustamisele, võivad uusarendused levida põllumaadele, mis mõjutab otseselt linnade nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu lähialasid.

Lisaks esitab Taluliit ettepaneku kaaluda erisust raadamisõiguse tasumääras, mis on suunatud looduskaitselistele eesmärkidele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et tagasisidet ja ettepanekuid arvestatakse, rõhutades vajadust tasakaalustatud regulatsioonide järele, mis kaitsevad metsa- ja põllumaad ning keskkonda tervikuna. Keskliit on avatud igasugusele edasisele dialoogile ja küsimustele.

Kontakt:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

Algas Eesti toidu kuu

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
31.08.2023

 

Algas Eesti toidu kuu

Eile sai avalöögi juba üheksandat korda toimuv Eesti toidu kuu, mille raames korraldatakse septembris üle Eesti arvukalt toidufestivale, laatu ja muid üritusi. Kuu programmi koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga väärtustada kohalikku tootmist ja siinset toidukultuuri. Lisaks juhitakse tarbijate tähelepanu läbimõeldud ja säästlikule tarbimisele.

Fotod avasündmuselt. Fotograaf Karli Saul.

„Peame oluliseks kohaliku toidutootmise säilimist ning väärtustame tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab. Järgneva kuu jooksul kutsun kõiki eestimaalasi osalema erinevatel toiduga seotud üritustel, kus saab soetada sügissaaduseid ning maitsta eri toidupiirkondade ja toidutootjate traditsioonilisi ja uuenduslikke tooteid,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Ürituste programm on Eesti toidu kuule omaselt mitmekesine ning viib põnevale üle-eestilisele maitserännakule. Septembri viimane nädal on pühendatud toidutööstustele ja selle raames tutvustatakse tarbijatele tööstuste igapäevatööd, pöörates erilist tähelepanu toidu tootmist kestlikumaks muutvatele tegevustele.

Kuu jooksul juhitakse tarbijate tähelepanu ka teadlikule ja läbimõeldud tarbimisele eesmärgiga vähendada toidu raiskamist. Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes iga inimese kohta keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu ehk raisatud toit moodustab 26 kilogrammi.

Toidu raiskamise vähendamiseks kodudes pani Fotografiska peakokk ja Eesti maitsete eestkõneleja Peeter Pihel kokku nullkulumenüü kogu perele, mille eesmärk on innustada Eesti inimesi kokkama ilma toorainet raiskamata ja üleliigseid jäätmeid tekitamata. Muu hulgas jagas Pihel üritusel kasulikke nõuandeid, kuidas igast toiduainest maksimum võtta, ning esitas kahe lapse emale Anni Rahulale väljakutse kokata paar päeva kodus vaid nullkulu põhimõtteid järgides.

„Teemakuu raames tahame juhtida tähelepanu teadliku ja läbimõeldud tarbimise tähtsusele. Kui meist igaüks mõtleb läbi oma tarbimisharjumused ja teeb selle tulemusel kasvõi väikese muudatuse oma käitumises, siis oleme sellega astunud suure sammu keskkonna ning toidusektori hüvanguks, “ ütles Eesti toidu kuu eestvedaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonna juht Kerli Nõges.

Eesti toidu kuu programmi, Peeter Piheli nullkulumenüü ja toidukadude vähendamise nippe leiab veebilehelt www.eestitoit.ee ning teemakuu ja ministeeriumi kontodelt Facebookis ja Instagramis.

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

SUUR PILDIGALERII: Ardo Kaljuvee 

Laupäeval, 2. Septembril toimus Tallinnas Põhjala tehases juba teist kordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, kus kuulutati välja selle aasta parim talu ja talutoit võitjad. Tiitli “Parim talu 2023” viis koju Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks sai Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parima tootmistalu tiitli võitis Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).

Sepa Veised OÜ jäi hindamiskomisjonile silma oma uuendusmeelsusega, keskkonnateadliku ja hoidva majandamisega ning panusega kogu lihaveisekasvatus sektori arengusse,” ütles hindamiskomisjoni liige Kerli Ats. Lisades, et ettevõtte tegevus on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas noored ettevõtjad saavad olla eeskujuks kogu sektorile.

Euroopa Parlamendi liige Riho Terras lisas sündmusele põnevust, andes välja 1000 eurose eripreemia “Perspektiivikas talupere 2023”, mille võitis Ahisilla taluaia (Harjumaa) pere.

Terras sõnas auhinda üleandes, et kunstlik vastuolu põllumajanduses on väiketalu vs suurtootmine. “Eestis toodab 80% väiketalusid 20% toodangut ja vastupidi. Ehk kogu põllumajandustoodang tuleb suuresti suurtootmisest. Ometi on just väikesed talud need, kes elu maale toovad, inimesed kes seal elavad ja kelle lapsed käivad maakoolides. Seetõttu tuleb igati püüda selle poole, et ka väiketaludel oleks Eesti põllumajandusmaastikul oma kindel koht. Eriti tänuväärne on see, kui aktiivne linnapere otsustab kolida maale ja hakata ainult põllumajandusega tegelema, suutes sellega oma pere ära toita. See on põhjus miks otsustasin selle preemia välja anda.

Ahisilla talus nägin maalähedust ja innovatsiooni, mis inspireeris mind. Nad teevad puhtalt ja mahedalt, sära silmis ja elavad sellest ära.” Põhjendas oma valikut Riho Terras.

Konkurssi “Parim talutoit” peavõitja kuulutati samuti välja “Maa tuleb linna” talutoidulaadal, selleks sai: Andre Farm Grand Old juust.

“Maa tuleb linna” talutoidulaat tõi traditsiooniliselt maapiirkonna elu linnarahvale lähemale ning toetas kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Kohal oli üle 70 talutootja üle Eesti. Sündmusel toimusid arutelud olulistel teemadel alates metsahoiust ja kohaliku toidu hindadest kuni maaelu armastuseni.

Avakõne pidasid Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ja Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kuulutas välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Kirjanik ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Ants Aaman jagas mõtteid oma raamatu “Maa ja armastus” teemal.

Vestlusringides arutati Eesti toidu hinnaküsimusi ja kohaliku toidu positiivseid väärtusi. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts korraldas vestlusringi teemal “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” Vestlusest võtsid osa Euroopa Parlamendi liige Riho Terras, lihaveisekasvataja Marko Hiiemäe ja toiduteadlane, raamatu “Fermantatsioonist ausalt ja avameelselt” autor Rain Kuldjärv.

Vestlusring “Naised ja metsahoid” keskendus naiste rollile metsanduse sektoris, mida viis läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Liina Helstein ja kus osalesid EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu
Eesti disaini esitlesid brändid Emmaroos ja Pehmus. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Marek Sadam ja Martin Trudnikov ning päeva juhtis Emil Rutiku. Sündmusel osalemine oli kõigile huvilistele tasuta.

“PARIM TALU 2023” – Taluliit ja Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustavad maaelu mitmekesisust

Eestimaa Talupidajate Keskliit valis juba 30. korda parimaid talusid, toetades sellega Eesti maaelu mitmekesisust ja jätkusuutlikkust. Parimad talud valiti neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik, ning parim Talu 2023.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Ats sõnul aitab konkurss esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmisel ja maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel.

Parim Talu 2023 Sepa Veised OÜ

Pärnumaal, Elbu külas, tegutseb talu, kus kasvatatakse mahedalt Wagyu tõugu veiseid, lisaks ka Limusiini ja Aberdiin-anguse tõugu veiseid. Kokku on karjas 86 looma, kuid eesmärgiks on luua puhtatõuline Wagyu karja, mida kasvatatakse ka tõuaretuse eesmärgil. Praegu on tegemist Eesti suurima Wagyu karjaga, mis koosneb 36 loomast. Karjatamisel rakendatakse portsjonkarjatamise meetodit.

Talu on tegutsenud seitse aastat ja selle asutajateks on Lisanna ja Marko Hiiemäe. Mõlemad olid varem toitlustusvaldkonnas tegutsenud ning soov kvaliteetse liha järele viis nad talupidamiseni. Talupidamine on neile meelepärane, pakkudes võimalust olla looduse ja loomade keskel ning võimaldades lastel kasvada maalähedases keskkonnas.

Parim Noortalunik 2023 – Vinkymon OÜ

Lääne-Virumaal, Ärina külas, tegeleb talu kümnel hektaril ebaküdoonia ja küüslaugu kasvatamisega ning nendest toodete valmistamisega. Toodetakse mitmeid tooteid, nagu limonaadid, krõpsud, pestod ning fermenteeritud küüslauku. Lisaks on talul plaanis suunduda teraviljast ekstraktide tootmise suunas ning rajada selleks uus tehase.
Talu on tegutsenud juba 11 aastat ning seda juhib Rando Vink. Igapäevaselt on tootmises tegevad ka ema, isa ja vanatädi ning aeg-ajalt aitab ka vend.

Aasta parim tootmistalu 2023  – Väikemetsa talu

Võrumaal, Kurenurme külas, tegeleb talu teraviljakasvatusega, hõlmates 1300 hektarit maad, millest umbes 700 hektarit on omandis. Lisaks tegelevad talupere naised viinamarjakasvatusega. Talu on tegutsenud juba 26 aastat ning seda juhivad Taavi Serv koos vendade Armi ja Kustiga. Talutöösse on kaasatud neli töötajat. Talu tegevus sai alguse võimalusest osta üks vana majakoht väikese maatükiga. Seejärel on talu järk-järgult laienenud ja arenenud, hõlmates nii teraviljakasvatust kui ka viinamarjakasvatust.

Aasta Parim alternatiivtalu 2023 – KODAS Siidritalu

Põlvamaal, Valgjärve külas, asub KODAS siidritalu, mis tegeleb limonaadide, siidrite, vahuveinide ja puuviljapüreede tootmisega ning omab 10 000 õunapuud oma toodete tarbeks. Lisaks on talus restorani ning võimalus majutuda moodsates iglumajades. Talu eestvedajateks on Sulev ja Tea Nõmmann, keda toetavad nende neli last, kes on samuti talutöösse aktiivselt kaasatud. Suveperioodil pakub talu tööd 12 töötajale.
Talu algus sai inspiratsiooni pikalt välismaal elatud ajast ning soovist luua midagi erilist ja oma. Tea sõnul on siin töötades võimalik näha oma töö reaalset tulemust ning nautida looduskeskkonda, mis on linnaelust väga erinev.

PARIM TALUTOIT 2023

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.
Tallinnas, Academic Food Lab’is kogune žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Hindamissüsteemi alusel valiti võitjateks:
Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)
PARIM TALUTOIT 2023 – Andre Farm Grand Old juust

Adro Kaljuvee pildid: https://www.dropbox.com/sh/sedsrq0fvnvh6e1/AABmmOrTu9AoSt6_z8UPqmN-a?dl=0

* Konkursi “Parim talu 2023” korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Auhinnafondi toetas Postimees, Kalev Spa Hotell ja Veekeskus ja Alexela.

* Sündmus „Maa tuleb linna“ toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee