PRIA märtsikuu infokirjast leiab:
Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest
Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini
Ökoalade toetuse nõuded muutuvad
PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele
1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi
… ja palju muud
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on kohapealne olukord väga tõsine. „Suu- ja sõrataud on väga nakkav ja suurt majanduslikku kahju põhjustav loomataud. Ungari ja Slovakkia näevad suurt vaeva, et haiguse levikule piir panna, kuid juba on taud levinud järgmistesse farmidesse. Kasutusele on võetud kõik vajalikud meetmed, sh hukatakse ennetava meetmena kontaktseid farme ja farmides töötanud inimeste sõralisi ning on seatud ulatuslikud piirangud loomade liikumisele,“ kirjeldas Kalda.
Slovakkias tuvastati neljas suu- ja sõrataudi haiguskolle 279 veisega farmis. „Farm asub kümne kilomeetri tsoonis eelmiste taudikollete läheduses, kus on kehtestatud kitsendused seoses juba varasemate taudikolletega,“ kirjeldas Kalda.
Ungari teavitas täna suu- ja sõrataudi uuest koldest 3000 piimalehmaga farmis kümne kilomeetri kaugusel Austria piirist. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.
Seoses uute taudikolletega nii Ungaris kui ka Slovakkias on Euroopa Komisjon kokku kutsunud erakorralise Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Alalise Komitee istungi, kus arutatakse täiendavate kaitsemeetmete seadmist vältimaks taudi edasist levikut piirkonnas.
Põllumajandus- ja Toiduamet saatis kõikidele loomapidajatele soovitused ja meeldetuletuse bioturvalisusnõuete kohta, mille korrektne järgimine tagab loomataudi leviku peatamise.
Suu- ja sõrataudi ning juhtumite kohta Euroopas saad tutvuda SIIT.
26.02.2025 Põllumajandus- ja toiduameti infopäeva materjalid
20.03.2025 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koolitus
04.04.2025 EPKK suu- ja sõrataudi infopäev veebis
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aitab mahetoidu toetusega juba viiendat aastat kaasa koolieelsetes lasteasutustes lastele ja üldhariduskoolide õpilastele mahepõllumajandusliku tooraine pakkumisele. Lastele mahetoidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning suurendab teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt.
Kuidas on läinud mahetoidu pakkumine Antsla gümnaasiumis? Seda küsisime kooli direktori Katrin Martinfeldi, direktori majandusalase asetäitja Talvo Kondi ja kooli mahetootjast koostööpartneri Alo Abilise käest.
Küsimustele vastab direktor Katrin Martinfeld
Viimase paarikümne aasta jooksul on Antsla Gümnaasiumi tavade hulka kuulunud kasvatada ise juurvilju koolitoidu tarbeks. Kui tuli Setomaa ja Rõuge valla üleskutse asuda mahetoidu pakkumisega tegelema, siis meie otsustasime kohe liituda. Vahetasime välja oma rendipõllu ja asusime kasvatama ise mahejuurvilja. Laste tervis on meie kooli väärtuste hulgas olnud alati kõrgel kohal ja see on üks võimalustest, kuidas rohkem panustada noorte inimeste tervisesse.
Kindlasti on muutnud mahetoorainega tegelemine meie endi suhtumist teemasse. Suurenenud on teadlikkus ja võimaluste rohkus. Muutunud on eelkõige müüdid, et mahe on eelkõige taimetoit või maheotoidu hind on väga kõrge või veel kummastavamad arvamused. Õppekava uuenduses on lisandunud maheteemad igapäeva kooliellu koos meie oma kooli näidetega, kus on üsna praktiliselt võimalik tuua näiteid mahetooraine kasutamisest ja kasvatamisest.
Mahetooraine toetus on suurepärane ja igati abiks tooraine ostul. Meie kooli eelis on kindlasti isekasvatatud tooraine, aga kasvanud hindade tingimustes on lisarahastus suureks abiks.
Oleme plaane teinud, aga esialgu ei julge väga hõisata. Kooli arengukavas oleme tõepoolest võtnud eesmärgiks jõuda järgmisele tasandile. Hindade tõus on sel aastal ettearvamatu. Teine pool asjast on tooraine kättesaadavus. Sortiment ei ole väga rikkalik ja möödunud aasta ikaldused ei ole meie piirkonna põllumeestele väga head saaki toonud. Hetkel on meil juba selle kevadeni mahetoorainega välja tulemiseks omad väljakutsed.
Vastab direktori asetäitja majandusalal Talvo Kont
Kartulit ostame kohaliku kartulikasvataja Alo Abilise (OÜ Leese mahe) käest, kes tooraine ise väga operatiivselt kohale toob ja kellega senine koostöö väga hästi sujunud on. Mustsõstramahla saame setomaa mahetootja Margus Timmo käest, õunamahla (kui on olnud hea õuna-aasta ja toodangut on piisavalt) Urvaste Urbani koguduse käest. Mahepiima pakub OÜ Metsavenna talu hulgimüüja AS A.M.F. Hulgi kaudu, kes kauba kolm korda nädalas Antslasse kohale toob.
Antsla Gümnaasiumil on kasutada oma kelder, mis asub Antsla kesklinnas. Seal säilitame OÜ Leese mahe talu maadel ise kasvatatud kapsast, porgandit ja punapeeti. Kõrvitsa hoiustame kooli söökla laoruumis.
Olenevalt kuust 7–8%.
Eelmisel õppeaastal jätkus ise kasvatatud toodangust kogu õppeaastaks porgandit, punapeeti, kõrvitsat ja aedtilli. Kapsast jätkus aprilli keskpaigani.
Mahetooraine protsendi saavutamine erilisi raskusi tekitanud pole, keskmine mahetooraine osakaal oli 2024. aasta teisel poolaastal 38,7%. Eelmise aasta porgandisaak ei olnud ilmastiku tõttu ootuspärane ja jäi alla keskmise.
Vastab kooli mahetootjast koostööpartner Alo Abiline
Antsla Gümnaasiumi aiamaa minu mahetalu maadele rajamise idee tuli mõni aasta tagasi kooli poolt. Olin plaaniga kohe nõus. See on hea võimalus anda oma panus valdkonna populariseerimisesse ja kohalike laste kvaliteetsesse koolitoitu.
Seni on kool kasutanud igal aastal sama palju maad – kaheksa vagu, mis on umbes sada meetrit pikad.
Minu ülesanne on olnud maa ettevalmistus ja põlluraamatu täitmine. Külv, kasvuaegne hooldamine ja koristus on teostatud kooli enda personali poolt. Selline koostöö kooliga ei nõua põllumehelt väga palju vaeva, seega soovitan neid võimalusi oma piirkonnas otsida ka teistel haridusasutustel.
PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul peab mahetoodete käitlemisega tegelev ettevõte olema Mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning tunnustamist tuleb taotleda enne tegevusega alustamist. “Mahedana võib oma tooteid turustada üksnes ettevõtja, kellel on olemas vastav tunnustus. Käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel on võimalus oma tegevus registreerida ja PTA-le tunnustuse saamiseks taotlus esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini,“ selgitab Laur.
Taotlusi saab esitada REM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna PTA piirkondliku esinduse ametnikule või siis esinduses kohapeal. PTA piirkondlike esinduste kontaktid on leitavad ameti kodulehelt, aeg kohtumiseks tuleb eelnevalt kokku leppida.
“Koos tunnustamise taotlusega on vaja esitada ka tootmisüksuste ja tegevuste kirjeldus ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan,“ ütleb Laur.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke “Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.
PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed või lisama taotlusele taimekasvatusplaani.
Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtja PTA kodulehelt.
“Selleks, et ettevõtjal oleks lihtsam õigusaktidest aru saada, on PTA koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga koostanud nõudeid selgitava juhendmaterjali, mille leiab siit,“ lisab Laur.
Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu kohta leiab täpsemat infot PTA veebilehelt.
Toetus on mõeldud leevendamaks ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahju, mis tabasid Eesti piirkondi 2023. aasta lõpul ja 2024. aastal ning mõjutasid negatiivselt taimekasvatust ja seeläbi põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet.
Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Taotleja osas ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja taotlejal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
Käesoleva taotlusvooru eelarve on 3 300 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Liidu eelarvest.
Taotlusi saab esitada 10. – 17. märtsini 2025. aastal.
Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
PRIA eeltäidab 10. märtsiks taotleja 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal elektroonse taotluse, mille taotleja leiab e-PRIAst. Taotleja peab enda andmed üle kontrollima ning esitama taotluse hiljemalt 17. märtsiks. Eeltäidetud andmete parandamise ja muutmise vajadusest tuleb PRIAt teavitada kirjalikult e-posti aadressil info@pria.ee enne 17. märtsi, et taotleja jõuaks esitada toetustaotluse vastuvõtuperioodi jooksul.
Taotleja, kes ei taotlenud 2024. aastal pindalatoetusi ja kelle eest ei ole PRIA seetõttu taotlust eeltäitnud, peab esitama PRIAle hiljemalt 17. märtsiks 2025. aastal digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil info@pria.ee, mille soovituslik vorm kohustuslike andmeväljadega on leitav lehe allosas Vormide alt.
Erakorralise toetusega toetatakse:
Toetatavad avamaaköögiviljad on aedhernes, aeduba, sibul, kaalikas, kurk, küüslauk, leht-, roos-, spargel-, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, kõrvits, jääsalat, valge ja punane peakapsas, pastinaak, porgand, porrulauk, rabarber, redis, söögipeet.
Toetatavad puuviljad ja marjad on kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), ploomipuu, kirsipuu, murelipuu ja pirnipuu, must, punane ja valge sõstar.
Tõendamiskohustus on järgnev:
Tõendavateks dokumentideks sobivad näiteks fotod, kohaliku seire- või ilmajaama andmed, koristatud saagi- või saagikuselanguse andmed jne.
Ainult tõendavate dokumentide esitamisest toetuse saamiseks ei piisa – esitada tuleb ka toetuse taotlus.
Toetuse ühikumäärad on järgmised:
Toetuse ühikumäärad liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise korral on järgmised:
Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA määrusega sätestatud toetuse ühikumäärasid (va liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise eest ettenähtud ühikumäärasid) ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
Rapsi- ja rüpsikasvatuseks antakse toetust juhul, kui teiste põllumajanduskultuuride kohta esitatud taotluste rahuldamise järel jääb eelarvevahendeid üle. Sellisel juhul otsustab toetuse ühikumäära hektari kohta PRIA, arvestades ülejäänud eelarvevahendite suurust ning rapsi ja rüpsi nõuetekohaste hektarite arvu.
PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. aprilliks 2025. aastal.
Taluliidust Karl Aru: Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime?
Ene Kärner: on tõsine oht, et eraldi ÜPP eelarve kaotatakse
Millest räägivad lihaveisekasvatajate majandustulemused?
Elupõline põllumees Mart Timmi: maaelu mattub bürokraatiasse
Kaupmehed: toidu käibemaksulangust tunnevad ka tarbijad
Taastav põllumajandus – kas tulevikusuund või sund?
Erakorralise toetuse taotlemine lõpeb peagi
Korras kliendisuhted on PRIA prioriteet
Kvaliteetne seeme on hea saagi alus
Põllumehe Teataja on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu ametlik häälekandja. Ajakirja loomisesse on kaasatud ka keskühistu Eramets.
Põllumehe Teataja väljaandja on Meediapilt OÜ, toimetaja Heli Lehtsaar-Karma.
Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)
Töö kirjeldus:
Taluliit ootab oma meeskonda asendustalunikke. Asendustalunik on põllumajandustöötaja, kelle ülesandeks on ajutiselt asendada talunikke nende puhkuse, haiguse või muude eriolukordade ajal. Töö hõlmab erinevaid põllumajandus- ja loomakasvatustöid, tagades talu sujuva toimimise taluniku puudumisel.
Asendustalunikud on olulised, kuna loomakasvatus nõuab tööd seitse päeva nädalas, ja kvaliteetse tööjõu tagamine on sektoris kriitilise tähtsusega.
Asendustalunikud:
Asendustalunikud tagavad, et taludes jätkuks igapäevased tööd ka talunike puudumisel, aidates säilitada loomade heaolu ja talu toimimist.
Nõuded kandidaadile:
Ettevõte pakub:
Lisainfo:
Konkurentsivõimeline töötasu ja boonused:
Paindlik lisatasude süsteem tagab, et asendustaluniku töö väljaspool tavapäraseid töötunde on alati õiglaselt hüvitatud.
Kandideerimine:
Saada oma CV aadressile info@taluliit.ee.
Lisainfo telefonil +372 5692 5273.
Täiendavad hüved:
Meie juures töötamine tähendab rohkem kui lihtsalt töökoht – see on võimalus kasvada, panustada ja olla osa põllumajandus kogukonnast, mis väärtustab iga liikme panust ja heaolu. Ootame teid liituma meie dünaamilise ja toetava meeskonnaga!
2. märtsil algab PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Esitada saab piimalehma kasvatamise (PTK), ammlehma kasvatamise (ATK) ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuste (UTK) taotlusi. Sel aastal on taotluste vastuvõtu periood lühem ehk taotlus tuleb e-PRIA kaudu esitada ajavahemikul 2.–21. märts.
Toetust makstakse nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Taotlejal tuleb loomi pidada vähemalt 2. märtsist kuni 1. septembrini. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registri loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust antakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning karjas olevate loomadega toimuvatest sündmustest peab põllumajandusloomade registrit teavitama ettenähtud aja jooksul.
PRIA toetuste rakendamise osakonna rakendusjuht Sigrid Rõõmussaare sõnul on taotlusperiood käesoleval aastal küll lühem, kuid oleme igakülgselt abiks, kui taotluse täitmisel tekib küsimusi. „Endiselt saab abi, helistades meie infotelefonil. Samuti on võimalik tulla PRIA maakondlikesse esindustesse. Alates märtsist saab esinduste külastamiseks lisaks esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale aega broneerida ka neljapäevaks. Seda ikka selleks, et kõik soovijad jõuaksid taotlused ära esitada. Küll aga palume PRIA esinduse külastamiseks kindlasti eelnevalt aeg broneerida kas PRIA kodulehe kaudu või helistades meie pindala- ja loomatoetuste infotelefonil,“ lisab Rõõmussaar.
Loomakasvatuse otsetoetuste taotleja peab lisaks loomadele kehtestatud nõuetele täitma ka tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse nõuete küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.
Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2025. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2025. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2026.
Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.
Kui taotluse soovib esitada taotleja esindaja, siis on oluline, et talle on antud volitus. Volituse saab vormistada e-PRIAs või soovituslikul vormil, mis on leitav www.pria.ee -> Registrid -> Kliendiregister -> Esindusõigused ja volitused.
e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke esindusi. Selleks palume eelnevalt kindlasti broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või helistades telefonil 737 7679.