Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lisaks keskkonnahoiule on võimalik ise elektrit tootes hoida ka elektrihind stabiilsena. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Viimastel aastatel on päikeseparke kerkinud üle Eesti ning suure tõenäosusega on suurem kasv veel ees. Tulemas on ka uus tuuleparkide laine.
Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas maaettevõtja ja põllumees saab siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? Kuidas tagada, et põllumajanduseks sobivad maad ei kattuks päikesepaneelidega, kui meil on piisavalt väheviljakaid jäätmaid, rääkimata katustest, mida taastuvenergia tootmiseks kasutada?
Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota, ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. Meie mentaliteet on, et püüame alati uutes asjades näha uusi võimalusi.
Põllumeestele on ühistuline tegevusvorm tuttav ning vilja-, piima-, ja lihaühistud teenivad liikmete huvisid. Energiaühistu kaudu on võimalik samu eesmärke täita ka taastuvelektri tootmises – hoida hinda stabiilsena, kontrollida müüki ja ühiselt tegutsedes saavutada suuremad mahud ja läbirääkimisvõime.
Valdav osa kogukonna elanikest ei ole energeetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägitakse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugeldades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema.
Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. Mujal maailmas on väga levinud, et põllumees paneb oma maa kaks korda tööle – maa peal kasvatab kartuleid või maasikaid ning samal maal toodab tuulik üleval tuuleenergiat. Samuti on võimalik ka päikesepargid rajada nii, et paneelide alune pind jääb avatuks põllumajandusele ning pargi eluea lõppedes seadmed täielikult eemaldada.
Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Samas oleks majanduslikult mõttekam rajada suuremad pargid (paneelide ja ehitamise ühikulu langeb) kohtadesse, kus nad ei paista silma (vanad laudakompleksid, mis tuleks nagunii kokku lükata) ja kus osanikeks saavad tulla kõik kogukonna liikmed (sh farmid, kel endal jäätmaid ei ole). Sama kehtib tuuleparkide kohta. Miks mitte teha koostööd ja küsida kogukonna energiaühistule osalus valda rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. Riik on ette valmistamas „kohaliku kasu“ seadust, kuid keegi ei keela tegemast lisakokkuleppeid ning ettevõtlikel kogukondadel suurendada enda võimalusi. Tuuleparkides toodetava elektrienergia maht on juba niivõrd suur, et tuulepargi lähedusse planeeritud ettevõtlusaladel on võimalik otseliini kaudu võimalik pakkuda väga konkurentsivõimelist (loe soodsat) elektrihinda. Näiteks rajada sinna ühistulised viljakuivatid.
Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektrienergiat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päikesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks.
Enamik valdasid on uuendamas üldplaneeringuid ja arengukavasid. Selles valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergia pargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega valla arengukava kogukonnaenergeetika peatükk.
Toon välja üheksa põhjust, mis energiaühistu loomine on väärt mõte:
- Kohalik omand – taastuvenergia park kuulub kohalikele inimestele.
- Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
- Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetika küsimustes.
- Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise.
- Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
- Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
- Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tegevusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed.
- Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte.
- Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises.
Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonnaparkide rajamisel.
Autor: Märt Helmja, Energiaühistu juht
