Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.
Tõnis Ajaots: Rohepööre täiskiirusel
Tõnis Ajaots
OÜ Rannu Seeme pereettevõtte noor agronoom
EMÜ magistrant
Keskkonnateemad, täpsemalt kliimamuutused, on viimastel aastatel palju kõlapinda saanud. Sellega on külvatud palju arusaamatust ja teadmatust. Pole veel päris selge, kuidas erinevad majandusharud sellega reaalselt toimima peaks.
See on arusaadav, kuna kaalul on palju. Majanduslikud ja keskkonnaalased nõudmised peaksid leidma kuldse kesktee, kus mõlemad osapooled oleksid tasakaalus. On palju põllumehi, kes teadlikult kasutavad mulla struktuuri parandavaid praktikaid, kasutavad optimaalselt taimekaitsevahendeid ja väetist. Kuid rohepöördele minek sunnib veel vähendama väetiste ja taimekaitse kasutust.
Ühe puuga löödud
Põllumajanduse valdkonnas on välja käidud esialgne plaan, kuidas me kliimaneutraalsuse saavutame.
Aastaks 2023 tuleb vähendada põllumajanduses kasutatavaid sisendeid– taimekaitse 50% ja väetised 20%. Sedasi toimetades suudame aastaks 2050 olla kliimaneutraalsed. Kas kõik Euroopa riigid on ühe puuga löödud, et selline tingimus laieneb kõigile riikidele? Võrreldes taimekaitse ja väetiste kasutust teiste Euroopa riikidega, siis kas meil Eestis on veel võimalik toimeainete kogust vähendada? Eurostati andmetel saab Eestit võrrelda riikidega, kus on taimekaitse kasutus 7-8 korda kõrgem. Ometi oleme CO2 emissioonide poolest üsna kõrgel kohal Euroopa riikide seas.
Kui läheneda rohepöördele inimkonna vaatest, siis paneb see põllumehi teistmoodi keerulisse olukorda. Inimesi tuleb iga aastaga juurde, kõik tahavad ka süüa. Nõudlus toidu järgi kasvab. Põllukultuuride kasvatamisel saab sisendite vähendamisega kaotada ka osa kvaliteetsest saagist. Taimekaitse eesmärk ongi just kindlustada kvaliteetne toit, mis oleks puhas haigustest ja putukakahjustustest. Eelkõige on oluline rakendada kõik ennetavad meetmed, et tagada saagi kvaliteet. Viimase õlekõrrena kasutatakse keemilisi vahendeid, kuna see kaalub üle riski kaotada saagi kvaliteet. Aastate lõikes on taimekaitsevahendite kasutus ka väga erinev, kuna kliima mängib siin suurt rolli. Põllumehed ei tea kunagi, millal tuleb hea aasta, kus on võimalik korvata eelmiste aastate saamata jäänud tulu. Enamasti saab selle alles siis teada, kui kombain hakkab põllult andmeid edastama.
Ekspordist võib saada import
Eesti põllumees kasvatab ka maailma mõistes väga kvaliteetset vilja. Seda väidet kinnitavad suurenenud ekspordimahud. Arvestades asjaolu, et rohepöördega seonduvalt vähendame
taimekaitse ja väetiste kasutust, võib Eesti hakata teravilja importima sama palju nagu enne eksportis.
Suurelt roheliseks pööramise asemel peaksime rohkem mõtlema sellele, kui palju sellest lõpuks kasu on, nii keskkonnale kui ka majandusele. Praeguse olukorra kontekstis ei saa küll väita, et olukord muutuks kiiresti kliima jaoks paremaks ja oleks ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Üldiselt räägitakse kasvuhoonegaasidest, kuhu kuuluvad lisaks CO2-ele veel N2O, CH4, O3 ja H2O. Suurima osa kahju teeb CO2, mida erinevatel andmetel tekitatakse kõige rohkem. Eurostati andmetel toimub suurim kasvuhoonegaaside eraldamine transpordis, elektri tootmises ja fossiilsete kütuste põletamisel. Lähtudes sellest, mis on suurimad kasvuhoonegaaside eraldajad, ei tundu mulle mõistlik rakendada põllumajanduses selliseid kärpeid nagu praegu kavas on.
Mitmekülgne ja tasakaalukas lähenemine põllumajanduses juba toimub. Järjest enam kasvatatakse vahekultuure, kasutatakse täppisviljelust ning täpset taimehaiguste leviku jälgimist ning ennustamist. Lisaks on veel mitmeid lahendusi optimaalseks ja teadlikuks taimekaitse ja väetiste kasutamiseks, sest antud sisendid mood
ustavad suure osa kultuuri omahinnast. Neid lihtsalt põllule laotada ja pritsida ei ole mõistlik. Loomulikult on põllumeeste huvi
oma põldude seisundit säilitada ja olla jätkusuutlikud ka mitmekümne aasta pärast.
Praeguses vaates maksavad suuremad CO2 eraldajad põllumeestele, et nad teeks nende eest CO2 sidumise ära. Sidumist ei saa teha igaüks, küll aga vähendada atmosfääri eraldumist. Kuna hetkel ei ole alternatiivseid kütuseid laialdaselt kasutusele võetud, siis põletatakse fossiilseid kütuseid ikka samamoodi edasi. Põllumajandusel ei ole nii palju võimu, et energeetika heitekogused saaksid korvatud nii lühikese ajaga.
