Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.
Ülari Vent: Põllumeeste kasumit söövad rendiärile suunitletud ettevõtted
Ülari Vent
Valaste Agro OÜ juht
Põllumajandusel on maaelu edendamisel täita oluline roll. Põllumajandus võimaldab tööd maapiirkonna elanikele, toodab kohaliku päritoluga toitu ja hoolitseb piirkonna põllumaade korrasoleku eest. Aastate jooksul on aga põllumajanduslike majapidamiste arvukus vähenenud ja asemele on kerkinud suuremad ettevõtted. Põllumaa vastu on rohkem huvi hakanud tundma ettevõtted, kellel puudub põllumajandusega seos. Seda peamiselt põllumaa rentimisest saadava passiivse tulu tõttu. Statistikaameti andmetel on viimase kümne aasta jooksul põllumajandusmaa ühe hektari rendihind tõusnud enam kui 190%.
Põllumees konkureerib investoritega
Selleks, et põllumees saaks täna põllumaad osta, peab ta üldjuhul kasutama panga või mõne muu finantseeringut pakkuva asutuse abi. Tootjaid, kes jõuavad ilma finantsabita maad soetada on vähe. Laenu taotlemine on aga protsess mis võtab aega ning reaalse tehinguni jõutakse alles mitme nädala pärast. Siinkohal tulevadki mängu investorite rahadega mängivad kokkuostjad või jõukad metsafirmad, kes lubavad maaomanikule kiiret tehingut ja kohest raha. Tihtilugu pole nende ettevõtete taga isegi mitte eestlastest omanikke ega nende raha. Appi on võetud ka aktiivne telefoni pakkumiste meetod, kus maaomanikule võidakse helistada lausa mitu korda aasta jooksul ja pakkuda väidetavalt „head tehingut“. Sellistest tehingutest võidavad kahjuks ainult kokkuostjad.
Pärast maa ostmist paneb uus omanik põllumehe sisuliselt fakti ette. Soovitakse saada omale ühtset pindalatoetust koos rohestamise toetusega või küsitakse sarnase suurusega rendihinda. Kohati leidub ka ettevõtteid, kes suruvad lepingusse protsendi, mille võrra iga-aastaselt rendisumma suureneb. Põllumehel kahjuks täna väga palju valikuvariante ei ole. Põllumaa on oluline tootmisvahend ja ilma selleta tegutseda pole võimalik. Jääb üle vaid väljapakutud hinnaga nõustuda, sest nagu öeldakse kui sina ei söö, siis süüakse sind. Rendiärile suunitletud ettevõtted teavad, et põllumaale on nõudlus olemas ja kui hetkeline rentnik ei ole tingimustega nõus, siis uued huvilised on üldjuhul kohe mujalt võtta. Ajaga on põllumeeste vahel tekkinud piirkonniti ka põhimõtted, et kui sina ei võta minu maad, siis mina ei võta sinu oma. Sellised põhimõtted on head, aga ei pruugi just alati toimida. Isegi kui piirkonnas olevate põllumeeste vahel kehtib selline põhimõte, siis leidub keegi kaugemalt, kes soovib maad rentida ja oma nägemise järgi ära kasutada. Ka paljud tootjad ei mõtle, kas selline tegevus on üldse kasutoov ja rabatakse tööd teha teadmata, et kogu selle tööga täidetakse vaid maaomaniku rahakotti. Leidub muidugi ka tootjaid, kes tegutsevad pahatahtlikult, kasvatades rendihinda lootuses saada põllumaa oma valdusesse. Selliseid leidub tihti Maa-ameti poolt korraldatavatel riigi põllumaade oksjonitel, kus soovitakse saada rentimise eelisõigus.
Tulevik on ebaselge
Lisaks on oht põllumajandussaaduste tootmisel hakata konkureerima ka energia tootmisega. Teame ju kõik seda riigi poolt käiku lastud toetusmeedet, mis soodustas päikeseelektrijaamade rajamist. Meede tõmbas endaga kaasa just palju selliseid rendiärile suunatud ettevõtjaid. Päikeseparke hakati rajama ka asukohtadesse, mis olid ka kasutuses kui viljakad põllumaad. Hetkel taustaks olev rohepööre ja kõrged energiahinnad võivad sellist tegevust veelgi soodustada, sest saadav tulu on veelgi suurem kui põllumehe poolt makstav rent.
Täna ühtegi head seadust või vettpidavat abinõud, mis aitaks põllumeest kõrgete rendihindade vastu, kahjuks ei ole. Jõukamad ettevõtted jätkavad põllumaa kokkuostu skeemi, teenides sellega aina rohkem kasumit. Põllumees, aga peab võimalusel põllumaa ise ära ostma või pakutava hinna alla neelama. Lisaks on veel reaalne võimalus, et tulevikus asetsevad kolletavate viljapeade asemel põllul hoopis päikesepaneelid või tuulegeneraatorid. Niisiis, kallis maaomanik, kui soovid oma põllumaad müüa või anda rendile, siis eelista selles protsessis oma kohalikku põllumeest, kes päriselt hoolib, mis kodukohas toimub!
