Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2022
Eile, 02. märtsi õhtul toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite erakorralisel videokohtumisel keskendusid ministrid põllumajandusturgude olukorra kujunemisele pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Ukraina abistamise võimalustele.
Maaeluminister Urmas Kruuse läks kohtumisele koos sõnumiga Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenkolt, kellega ta oli eelnevalt olnud telefoniühenduses.
„See oli emotsionaalselt väga raske vestlus, sest olukorra kirjeldused Ukrainast olid kohutavad,“ tunnistas Kruuse. „Humanitaarolukord Ukrainas on Leštšenko sõnul katastroofiline, eriti sõjapiirkondades, kus inimesi hakkab painama näljahäda. Riik vajab kiiresti toiduabi ja seda mitte vahetus sõjapiirkonnas, vaid õige pea juba terves Ukrainas,“ vahendas Kruuse päevase telefonivestluse sisu oma sõnavõtus Euroopa Liidu põllumajandusministritega kohtumisel.
Leštšenko sõnul ei pruugi sõjategevuse jätkudes sel aastal Ukrainas märkimisväärset põllumajanduslikku tegevust toimuda. „40%-le põllumajandusmaale puudub sisuliselt juba praegu juurdepääs, diiselkütus on kogu põllumajandussektorist antud riigikaitsele. Põllumajanduslik infrastruktuur on ulatuslikult kahjustatud ning põllumehed on kas territoriaalkaitse üksustes või juba ka hukkunud,“ tunnistas Roman Leštšenko oma telefonivestluses Kruusele.
„Eesti poolt oleme kaardistamas toiduabi saatmise võimalusi. Koostöös põllumajandusorganisatsioonidega selgitame välja Ukrainast tulevate sõjapõgenike vastuvõtu võimekust põllumajandus– ja toidusektoris, et pakkuda siia saabunuile nii majutust kui vajadusel ka tööd,“ sõnas Kruuse.
Arvestades aga Ukraina põllumajanduse suurt panust maailma toidutootmisse, võib ennustada toiduga varustatuse kriisi kogu maailmas. Ukraina moodustab 11% maailma nisuturust, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi turust.
Toidutootmise kõrval on olulised ka muud sisendid. Nii näiteks tuleb 60% väetistest Eesti turule Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest, sellest omakorda üle poole otse Venemaalt. „Väetiste hinnad kasvasid meie tootjate jaoks poole võrra juba möödunud aastal. Sel aastal pole enam kõneks üksnes kõrge hind, sest isegi siis, kui põllumehed oleksid valmis 400-500% kallinenud väetist ostma, pole turul nii suures koguses väetisi enam tõenäoliselt saada,“ tõdes Kruuse.
Kõik videokohtumisel osalenud ministrid olid nõus, et praeguses kriitilises olukorras on oluline riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine. Oluline on esimeses järjekorras läbi mõelda kõikvõimalikud abipaketid Ukraina jaoks.
