Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2022
Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 35 000 külastust.
„Ilus ilm ja värske kala kutsus sadamatesse rekordarv inimesi. Esialgsetel andmetel tehti 24 sadamasse kokku ligi 35 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik.
Enim külastati Japsi kalasadamat (5000 külastust), järgnesid Dirhami (ligi 3500) ja Lindi (ligi 3000). Palju huvilisi oli ka Pärnu Fishing Village Kalurikülas, Varnjas ja Kolkjas (2500).
Esindusüritusel Võsul tervitas rahvast maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti on kalariik, aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega süüakse meil kala põhjendamatult vähe. Kodumaist toitu väärtustav avatud kalasadamate päev andis hea võimaluse saada värsket kohalikku kala otse kaluri paadist ja loodame, et inimesed leiavad tee kaluriteni ka pärast üritust. Kala kõlab ju hästi!“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
„Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid,” lisas Armulik.
Avatud kalasadamate päeval sai külastada 24 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise ja Sviby; Pärnumaalt Japsi, Virtsu, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.
Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.
2019. aastal külastas üritust 28 000 inimest, 2018. aastal 25 000 ja 2017. aastal 6000. Avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.
Galerii. Fotod: Martti Sepp
