Mida peab teadma lamba- ja veiseliha turustamisnõuetest?

Tekst: Kristi Kadak, Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist.

Selleks, et tagada tarbijatele ohutu toit, tuleb lamba- ja veiseliha turustamisel jälgida erinevaid nõudeid. Loomi võib tappa üksnes tegevusloaga tapamajas, milleks väljastab loa Põllumajandus- ja Toiduamet. 

Tapamaja tegevusloa saamiseks tuleb esitada taotlus ja vajalikud dokumendid Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) piirkondlikule esindusele. PTA ametnik hindab saadetud dokumente ja kontrollib ettevõtet ning kui kõik vastab nõuetele, väljastab amet ettevõttele tegevusloa.

Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 

  • ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
  • jahutatavate ruumide temperatuuride näidud;
  • käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetrite ning tehnoloogia lühikirjeldusega;
  • andmed projekteeritud ning kavandatava käitlemisvõimsuse, sh hoiuruumide mahutavuse kohta;
  • ettevõtte veeanalüüsi katseprotokollid;
  • puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, kahjuritõrjeplaan, toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äraveo- ja kahjutustamise plaan;
  • töötajate toiduhügieenikoolituse kava;
  • andmed toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite ja ringlevate veopakendite puhastamise korraldamise kirjeldus;
  • tapaliini maksimaalne läbilaskevõime väljendatuna loomade arvuna tunnis;
  • loomaliigid ja kaalud, kelle puhul võib kasutada olemasolevaid liikumise piiramise ja uimastamise seadmeid;
  • iga tapaeelse pidamise ala maksimaalne mahutavus.

Dokumentidega saab täpsemalt tutvuda PTA kodulehel https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/tegevusload-ja-teavitamine

Tapamajja saadetakse loomad koos toiduahela alase teatisega. Teatisel esitab loomapidaja teabe karja tervishoiualase staatuse kohta, samuti teabe loomade tervise, ravimise ja uuringute kohta.

Tapamajas läbivad kõik loomad tapaeelse kontrolli. Enne looma tapmisele lubamist kontrollib veterinaarametnik teatisel esitatud teavet, et kindlaks teha, kas looma on ravitud keelatud ainetega või on talle manustatud antibiootikume, millel on kehtiv keeluaeg. Kui ravimite kasutamisel esineb kõrvalekaldeid, ei luba veterinaar looma inimtoiduks tappa. Peale looma tapmist toimub tapajärgne kontroll, mille käigus kontrollib veterinaar visuaalselt rümpa ja rupsi ning teeb vajaduselt sisselõiked, et hinnata liha toidukõlblikkust. 

Liha lõikamine ja lihatoodete müügiks valmistamine

Liha lõikamine ja lihatoodete müügiks valmistamine peab toimuma tegevusloaga ettevõttes, kuid teatud tingimustel võib seda teha ka kodus, esitades PTA piirkondlikule esindusele majandustegevusteate. 

Teavitamisega piirdub kodus toidu müügiks valmistamine üksnes siis, kui valdav osa toodangust müüakse kohapeal ja teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava liha ja lihatoodete kogus ei ületa 100 kilogrammi nädalas ega 35 protsenti nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest. Lisaks ei tohi toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ületada 40 000 eurot kalendriaastas. Vastasel juhul kuulub tegevus tegevusloa alla.

Enne kui alustada kodus toidu müügiks valmistamisega ja PTA teavitamisega, tuleb omandada teadmised toidu hügieenist ja ohutusest; luua tingimused toidu säilitamiseks asjakohasel temperatuuril; koostada enesekontrolliplaan; analüüsida toidu valmistamiseks kasutatavat vett; määrata toidule säilivusaeg; teha kindlaks, et pakkematerjalid sobivad toiduga kokkupuutumiseks; luua süsteem toidu jälgitavuse tagamiseks; uurida, kuidas toitu nõuetekohaselt märgistada; pöörduda perearsti poole tervisetõendi saamiseks.

Kodus toidu valmistamise alla ei kuulu teiste tootjate valmistatud toodete ümberpakendamine ja teiste tootjate valmistatud toidu ladustamine. Juhul kui ruumid on kodus toidu valmistamiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis kuulub selline tegevus tavalise toidu tootmise alla ning selleks peab olema tegevusluba.

 

Artikkel ilmus Taluliidu väljaandes Tark Talu nr 2 

Ajakirja autoriõigus kuulub Eestimaa Talupidajate Liidule, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud. Väljaandmist toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas.