TARK TALU: Tanel Tang ühendas digi- ja päris kanad

Tekst: Teele Teder

2022. aastal saatis Saaremaa Mahemuna asutaja Tanel Tang korda midagi, mis on eriline kogu maailmas. Läbimurdelisele lahenduse tõi pankrotieelne olukord. 

Tanel on oma tegemistega silma paistnud ka varem. Tal oli piisavalt julgust ja ettevõtmist, et loobuda tippjuhi ametikohast Tallinnas ning kolida koos naisega Saaremaale, majja, kus polnud veevärki ega tualetti ning tormilisematel ilmadel puhus akendest tuul sisse. „Tagantjärgi vaadates saan aru, et õiged uksed avanevad siis, kui oled eelmisest oma mõttes täielikult lahti lasknud,“ ütleb ta ning lisab, et Saaremaal on neid lahtiseid uksi kohe eriti palju. 

Peata kana

Teine suur julgustükk oli võtta kanad ja hakata nendega tegelema. „Tundsin alati, et tahan ettevõtja olla.“ Kodupank ei võtnud Tanelit isegi jutule. Selleks, et Maaelu Edendamise Sihtasutusest toetust ja laenu saada, tuli kirjutada põhjalik äriplaan. Kuigi äriplaanis tundus, et on kirjas kõik, ei osanud ta esimesena saabuvad riski ette näha. „Mu ettevõtja elu algas vahetult enne koroonat. Selleks ajaks kui olin oma kodu lähedal asuva lauda ära ostnud ja kanade pidamiseks vajalikud seadmed kohale jõudnud, pandi kogu Saaremaa lukku.“ Seadmed olid kohal, kuid Taneli sõnul nägid need välja nagu ühesugused pusletükid, millega ta ise midagi korda saata ei osanud. Inimesi, kes nende kokkupanemisega aga tegelevad, Saaremaale sisse ei lastud.  Äri polnud jõudnud veel käima minnagi, kui Tanelil oli tunne, et see on juba läbi saanud. „Mõtlesin, et see sai nüüd küll ruttu läbi ja et ju siis minus ikkagi ei ole ettevõtjat. Läbikukkuja tunne oli peal,“ meenutab ta.  Õnneks leidis Tanel siiski lahenduses. „Panime need seadmed pool Skype-teel siiski kokku ja õnneks leidsin ka kohalikud elektrikud, kes olid nõus mind aitama.“ Tanel ütleb, et ei osanud isegi elektrikute küsimustele vastata. „Olin nagu peata kana. Teadsin vaid, millist tulemust mul enam vähem oleks vaja.“ 

Samal ajal hakkas Tanel ka blogi pidama, mis sai talle endalegi üllatuseks väga populaarseks. Samuti lõi ta Facebooki lehe, millel täna üle 10 000 jälgija.  „Tahtsin inimestele näidata, kui nüansirikas on põllumajandus. Et see pole vaid kehv ilm ja madalad toetused.“ Tanel ütleb, et oma viimases töökohas Tallinnas, kus ta tegeles väetiste ja mürkidega, nägi ta tihti erinevaid põllumehi ja seda, kuidas nende silm säras. „Nad ütlesid ikka, et raske on küll, kuid nad ei vahetaks oma elu mitte millegi vastu. Tahtsin ka oma lugejatele seda näidata.“ Oma blogis ja sotsiaalmeedias tegi Tanel kõike seda, mida turundajad ei soovita. „Mul olid koledad pildid ja liiga pikk jutt.“ Varsti tuli tal ETV ekraanile ka enda saade, kus ta sai näidata oma igapäeva tegemisi. „Tahtsin, et võimalikult palju inimesi saaks mu tegemistest teada ning arutlesin ühe vana tuttavaga, et kas sellest, et tippjuht loobus heast elust linnas, et minna maale kanu kasvatama, saaks telesaate ja nii see pall veerema läkski.“ Tanel soovitab kõigil mõelda läbi oma tutvusringkond ning nendega julgelt oma vajadustest juttu teha. „Kunagi ei tea, mis saama hakkab, aga kui ei räägi, ei saa päris kindlasti midagi.“ 

Tulekahjude kustutamine ja digikanade sünd

Kuigi äritegemine on Taneli sõnul alati seotud erinevate väljakutsetega, saabus üks suuremaid hetkel, mil kanade munevus langes 3-4 korda.  „Maksin oma tegevustele peale. Teadsin, et vajan uusi kanu, kuid raha nende ostmiseks enam polnud,“ meenutab ta. Kogu äritegemine oli eelneval perioodil tema sõnul olnud kui tulekahju kustutamine. „Kustutasin alati seda tuba, mis parasjagu kõige suurema leegiga põles, kuid sel hetkel tundsin, et maja on nii suurtes leekides, et enam jõud üle ei käi. Korraks mõtlesingi, et las põleb siis maha, ma ei jaksa enam.“ Oma tegemistest andis ta ka märku enda blogis, millel selleks ajaks oli juba suur aktiivne jälgijaskond, kes Taneli tegemistele alati kaasa elasid. „Kodupank ei andnud mulle isegi 10 000 eurot laenu. Inimesed ootasid minult toodangut, neile meeldis mu toodang, aga mul lihtsalt ei olnud seda. Teadsin, et pean ostma uued kanad, aga selleks polnud ressurssi.“ Seejärel hakkasid inimesed Tanelile kirjutama, et kannavad talle niisama raha. „Nad ütlesid, et nad ei taha, et mu lugu läbi saaks. Mulle selline variant, et keegi lihtsalt kannab mulle raha üldse ei sobinud. Ma ei ole ju mingi heategevusasutus, ma olen ikkagi ettevõtja. Mõtlesin kohe, et pean neile midagi vastu andma, aga ei teadnud mida.“  Üks aktiivsetest jälgijatest oskas nõu anda ning soovitas Tanelil ühendust võtta sellise start-upiga nagu Ignium ja neil oli olukorrale ideaalne lahendus. „Selgitasingi neile oma situatsiooni –  mul on vaja raha ja mul on olemas inimesed, kes soovivad mulle seda anda, aga mul pole silda nende vahel, kuidas me saaks üksteist ära ühendada. Nii tuligi mängu NFT ja digikanad. Jõudsime lahenduseni, kus inimesed ostavad mu digikanu ning annan osa tulevast kasumist neile.“ 

Mõtte vettpidavuse kontrollimiseks tegi Tanel Google Drives küsitluse, mille saatis oma jälgijatele laiali. Tulemus oli tema eriti üllatav. Üle 1 000 inimese oli valmis investeerima 300 000 eurot. „Mul oli tunne nagu jumala paiste taevas hakkas mu peale paistma. Olukorras, kus pank polnud valmis mulle 10 000 eurot laenama ning andsid mulle mõista, et tegelen mõttetusega, leidus nii palju inimesi, kes olid valmis mu ärisse investeerima. See oli suur õnnistus mu jaoks.“  Küsitlusest sai Tanel julguse, et digikana projektiga edasi minna. „NFT tundus tegelikult parajalt jabur ja arusaamatu. Tundsin ka hirmu selle ees, et kuidas ma teen inimestele selgeks, mis see on, kui ma isegi seda lõpuni ei mõista,“ tunnistab ta. Kirjutamises juba kogenud Tanel proovis kõik panna nii lihtsasse keelde kui võimalik ning tundub, et oli selles edukas, sest esimese nädalaga müüs ta juba 650st kanast 550 maha. Hinnaks 100 eurot tükk. „Esimese info saatsin neile tuhandele inimesele, kes olid valmis investeerima. Sada kana läksid müüki avalikkusele ning need said juba paari päevaga otsa.“ 

Emotsionaalsed investorid

Tanel räägib, kuidas digikanu soovisid osta ka näiteks pensionärid. „Mõtlesin, et neid hakkavad ostma vaid fanatid, aga tegelikkuses oli huvitatud väga lai segment. Ka näiteks 70-aastaseid oli palju. Näiteks üks neist rääkis mu emale, et olevat hiljaks jäänud ning sooviks soetada kümme digikana, kui vaid Tanel neid uuesti müüki paiskaks.“  Sel hetkel mõistis Tanel, et on millegi huvitavaga hakkama saanud. „Mida rohkem inimesi investeerib minusse nii emotsionaalselt kui rahaliselt, seda suurem tugevus tekib ettevõttel. Nii tekib  olukord, kus üks tahab teist aidata nagu tegelikult inimloomus olema peakski.“ Taneli sõnul pole digikanade puhul tegemist lihtsalt investoritega vaid emotsionaalsete investoritega. 

Ta näeb kogukondlikul rahakaasamisel suurt potentsiaali. „Elu liigubki kogukondlikkuse poole  ja NFT on kogukondliku elu väga hea tööriist.“ Taneli tegevus on suunda näitav ja innovatiivne ka selles mõttes, et ta sidus maailmas esmakordselt NFTga reaalse tootmisettevõte. „Sellist asja polnud maailmas varem tehtud.“  Eesti väiketootjatele võib NFT olla üks võimalikke lahendusi. „Praegu on väiketootja väga halvas olukorras. Ta peab võtma 100% vastutuse tootmise osas, aga hinna osas jaeketis ta kaasa rääkida ei saa. Kui ta peaks ütlema näiteks, et järgmisest nädalast on mul uus ja kõrgem hind, siis jaekett võib vabalt öelda, et ära siis meile enam oma toodangut too.“  

Efektiivsus versus õige asi

Enne kui ennast NFTga siduda, tuleks Taneli sõnul turundustegevustele rõhku panna. See kasvatab kogukonda. „Kui sa teed seda, mida armastad, siis räägi sellest. Tee nii, et võimalikult suur hulk inimesi saaks su tegemistest teada. Südamega tehtud turundus läheb inimestele hinge,“ soovitab ta.  Samuti võiks üle vaadata oma tootmise põhimõtted. „Kas need on need, mida tarbijad ootavad.“ Tanel ütleb, et väärtused, millest inimesed on praegu ja ka tulevikus huvitatud on keskkonnahoid, loomasõbralikkus ja puhas toit. „Olen paljudelt küsinud, et miks nad on minu ettevõtmisesse investeerinud ja need on kolm kõige sagedamini kuuldud märksõna.“ Need on väärtused, mille eest ka Tanel seisab. „Väiketootjad teevad Eestis õiget asja, mitte efektiivset asja.“ Tanel räägib, kuidas ka tema laut mahutaks 70 000 puurikana, mis oleks tootmise mõttes efektiivne, kuid ta on valinud jätkusuutlikuma tee ning üle 3 500 kana ta oma lauta ei kavatse panna „See pole efektiivne, mis ma teen, aga kuna inimesed on emotsionaalsed ja  eelpool mainitud märksõnad lähevad ka neile korda, siis on sellel tegevusel väga suur potentsiaal.“ 

Tänu NFTle ei päästnud Tanel oma ettevõtmist mitte ainult pankrotist vaid sai võimaluse seda ka edasi arendada. „Siin maailmas ei ole mitte midagi võimatut. Kõik on tahtejõu taga ning küsimus on vaid selles kui väga sa seda kõike tahad.“ 

Tanel Tang lasi esimese partiiga müüki 650 digikana ning kaasas sellega oma ettevõtlusesse täiendavalt 65 000 eurot. Selle rahaga tõi ta oma ettevõtte välja pankrotieelsest olukorrast ja avas Saaremaal Salmel pagarikoja. Hetkel on avatud ka teine voor 1 200 digikanaga, millest kolmandik on juba läinud. Kaasatava rahaga plaanib Tanel avada Kuressaares Salme Saia esinduse, kanalas kanade keskel külastuskeskuse ja parendada kanade õueala, et see oleks piisavalt ohutu kaitsmaks linnugripi eest. 

 

Artikkel ilmus Taluliidu väljaandes Tark Talu nr 2 

Ajakirja autoriõigus kuulub Eestimaa Talupidajate Liidule, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud. Väljaandmist toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas.