Eestimaa Talupidajate Keskliit väljendab muret loomasööda kriitilise olukorra pärast: “Kui lähiajal vihma ei tule, peame pool Eesti loomakasvatusest likvideerima.”
Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab tõsist muret reaalse ohu pärast, mis on seotud loomasööda puudusega. Põhjuseks on äärmiselt keerulised ilmastikutingimused. Põuaste ilmade tõttu ei ole talud suutnud tänaseks piisavalt sööta varuda. Kui järgmise 10 päeva jooksul ei saja vihma ja temperatuur tõuseb üle 27 kraadi, võib osa Eesti loomakasvatusest seista silmitsi söödapuudusest tuleneva likvideerimisohuga. Ilmaprognoosid ei ennusta olukorra paranemist.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats rõhutab, et olukord on väga murettekitav ning toob näite 2018. aasta suvest, mil mitmetes riikides, nagu Rootsi, Saksamaa ja Holland, tekitasid karmid ilmastikutingimused teraviljasaagi ja söödatootmise vähenemise. See sundis põllumajandustootjaid ammendama oma talvevarusid ning tõi kaasa karjade vähendamise, sundides talupidajaid saatma oma loomi tapamajja. Kerli Ats rõhutab vajadust leida ühine lahendus loomakasvatajate ja teraviljakasvatajate vahelise koostöö kaudu, kasutades ära olemasolevaid võimalusi.
Airi Külvet, Puutsa talu lihaveisekasvataja, jagab muret põua ja külmakahjustuste pärast ning räägib sellest, kuidas see mõjutab tema karjamaade olukorda.
“Tegelen portsjonakarjatamisega ja hetkel on meie karjamaad veel rohelised ning sööta jätkub,” ütleb Airi Külvet, “Siiski, kui järgmise kuu jooksul sademeid ei tule, kuivavad taastunud rohumaad lihtsalt ära. Eriliselt halvas seisus on silomaad ja heinamaad, eriti need, mis pole looduslikud. Põua ja külmakahjustuste tõttu on taimed väga kehvas olukorras.
Prognoosin, et esimese niitmise lõpuks on talvesööta umbes kaks kolmandikku vähem kui tavaliselt. Ma pole selles mures üksi – see murrab meid kõiki, eriti neid farme, mis asuvad õhema mullakihiga ja vähem viljakatel maadel. Meie karjamaadel on selgelt näha, et puude ja metsaserva läheduses on niiskus säilinud, mis tähendab, et need alad on külma eest paremini kaitstud ja valmis järgmiseks karjatamisperioodiks. Kuid karjamaade kõrgemad keskosad on kõrbenud.
See olukord meenutab väga Rootsit, mis oli 2018. aastal põua käes,” meenutab Airi. “Eestlased mäletavad seda suve sellepärast, et isegi kõige laisemad farmerid said hea kvaliteediga heina koristada ja seda Rootsi müüa. Täna seisame sarnase probleemi ees, kuna lisaks varasemale põuale on olnud ka pikalt kestvad öökülmad, mis on takistanud taimi kasvamast ja end põua vastu tugevdamast.
2018. aastal tuli Rootsis söödapuuduse tõttu likvideerida kolmandik veiste põhikarjast, mis avaldab mõju nende liha ja piima kodumaisele pakkumisele tänaseni,” selgitab ta. “Rõhutan, et erinevate tootjate, nagu teraviljakasvatajate ja loomakasvatajate, koostöö aitab meid säästa halvimast.”
Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles teraviljakasvatajaid, kellel on haljasväetisena sissekündmiseks liblikõielisete põlde, koostööd tegema loomakasvatajatega. Taluliit soovitab taludel üksteist leida läbi kohalike taluliitude.
Oluline teada!
Kariloomade ebapiisav söötmine võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid tagajärgi nii loomadele kui ka toidutootmisele tervikuna:
- Alatoitumus ja terviseprobleemid: Ebapiisavad toitained võivad nõrgestada immuunsüsteemi, põhjustada haigusi, viljakuse vähenemist ja kasvu pidurdumist.
- Kaalulangus ja vähenenud tootlikkus: Loomad võivad kaotada kehakaalu ning nende piima- või lihatootmine ja väheneb, mõjutades seeläbi põllumajandustootjate sissetulekut ja loomakasvatussaaduste kättesaadavust.
- Suurenenud stress ja käitumisprobleemid: Söödapuudus võib põhjustada stressi, agressiivsust, ebanormaalseid söömisharjumusi ning konkurentsi toiduressursside pärast karjas.
- Majanduslik kahju põllumajandustootjatele: Söödapuudus sunnib põllumajandustootjaid tegema kulukaid alternatiivseid oste, vähendama või likvideerima karja, mis toob kaasa rahalisi tagasilööke.
- Toiduga kindlustatus ja toidu kättesaadavus: Loomakasvatussaadused on olulised toiduainete tarneahela jaoks ning nende puudus võib põhjustada kõrgemaid hindu ning piiratud juurdepääsu täisväärtuslikule toidule.
Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
12. Juuni 2023
