2023. aastal valis Eestimaa Talupidajate Keskliit juba 30. korda parimaid talusid, keda tunnustatakse viimasel neljal aastal koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Tänavusel konkursil esitati rekordiline arv talusid, millest valiti välja 14 talu, mida külastati 16. kuni 18. augustini.
Eestimaa parima talu konkurss kannab suurt tähendust, sest see toob esile Eesti maaelu mitmekesisuse. Konkursi eesmärk on näidata, et kiiresti muutuvas toidutootmise keskkonnas, kus suurem osa toidust pärineb suurtest põllumajandusettevõtetest, on peretaludel oma kindel koht. Need talud mitte ainult ei rikasta meie toidulauda kvaliteetse kodumaise toodanguga, vaid on samuti olulised maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel.
Parimad talud valiti kolmes kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik. Lisaks kuulutati välja ka tiitli “Parim talu 2023″ võitja.
Fotode autor: Kaul Nurm
ALTERNATIIVTALUD
KODAS Siidritalu – kategooria VÕITJA
Põlvamaal, Valgjärve külas, asub KODAS siidritalu, mis tegeleb limonaadide, siidrite, vahuveinide ja puuviljapüreede tootmisega ning omab 10 000 õunapuud oma toodete tarbeks. Lisaks on talus restorani ning võimalus majutuda moodsates iglumajades. Talu eestvedajateks on Sulev ja Tea Nõmmann, keda toetavad nende neli last, kes on samuti talutöösse aktiivselt kaasatud. Suveperioodil pakub talu tööd 12 töötajale.
Talu algus sai inspiratsiooni pikalt välismaal elatud ajast ning soovist luua midagi erilist ja oma. Tea sõnul on siin töötades võimalik näha oma töö reaalset tulemust ning nautida looduskeskkonda, mis on linnaelust väga erinev.
Risto Ränk Farming – Saaremaa Zoo
Saaremaal Mäekülas asub uus loomaaed, kus külastajad saavad imetleda 160 erinevat looma, sealhulgas krokodille, leemureid, polaarrebasteid ja sigu. Lisaks pakutakse lastelaagreid ning kohvikuteenust. Loomaaed on avatud esimest hooaega ning selle loomisel on olnud juhtiv roll Risto Rängal, keda abistavad Mirge Arge ja Risto isa. Alguse sai see eluaegsest loomaarmastusest, mis sai tuult tiibadesse vanaisa tallu naasmisega pandeemia ajal. Algul loomade pidamisest ja tegemistest Youtube’i kanalil rääkimisest kasvas välja aga terve loomaaed.
Meemeistrid
Jõgevamaal, Nõmaveres asuvas talus on 200 mesilasperet. Talus toodetakse mett, sh 15 lisandiga mett lisaks tavameele. Talus on plaanis hakata aktiivsemalt tegelema agroturismiga. Talu on tegutsenud juba 13 aastat ning seda juhivad Raul ja Kristi Terep, kellel on abiks ka Rauli ema elukaaslane. Mesindusega alustati Rauli ema elukaaslase hobina, kuid otsus laiendada ja jätkata, viis Rauli karjäärivahetusini ning enne 100% oma ettevõtmislei pühendamisele praktiseeriti ametit Soomes. Raul ja Kristi tegelevad hetkel aktiivselt oma taluõuel oleva endise meierei hoone katuse all saamisega, et arendada ja pakkuda veel rohkem agroturismi teenuseidi. Kristi sõnul tundub mesindusega tegelemine nüüd õige, eriti arvestades mee suurt väärtust globaalses mastaabis.
Piesta Kuusikaru talu
Pärnumaal, Kullimaa külas asuvas talus on 1700 õunapuud, mille saagist valmistatakse mitmeid tooteid, sealhulgas õunamahla, -äädikat, -marmelaadi ja -stroopi. Lisaks on suvehooajal pühapäeviti avatud kohvik. Talu on tegutsenud juba 9 aastat, alustades vaikselt ning luues selle ajaga välja talu- ja tootmiskompleksi.
Talu asutajateks on Külli Eller ja Hardi Nigulas, kes saavad abi kahest töötajast. Tegevus talus hakkas pihta 2014. aastal, kui loodi uus kodu maale ning otsustati maal midagi ise ära teha. Tulevikuplaanid hõlmavad tootmise mahu suurendamise asemel pigem inimeste vastuvõtmise ja taluturismi arendamist.
Olemari Talu
Jõgevamaal, Raadivere külas asuvas talus tegeletakse kitsepidamise ja kitsepiimatoodete valmistamisega ja seda juba 9 aastat. Samuti valmistatakse perenaise poolt looduskosmeetikat ning kasvatatakse ravimtaimi. Talu majandab 70 hektaril ning omab mahetunnustust alates 2012. aastast. Tootmise viljeletakse permakultuuri ning püütakse vähendada prügi tekkimist oma tootmises, kasutades klaastaarat ja pandisüsteemi. Talupere on vaikselt tegutsenud juba 25 aastat, proovides erinevaid tegevusi nagu maasikakasvatus ja kanapidamine, kuni jõuti kitsepidamise ning piimatoodete valmistamiseni. Talu pere koosseisu kuuluvad Marika, Ole ja Oliver Hütt, viimane on noorperemees. Talupidamist motiveerib armastus ja hobi ning võimalus igapäevaeluga paremini suhestuda.
Lahemaa Lammas, Sae talu
Harjumaal, Uuri külas asuval talul tegeletakse Eesti maalammaste kasvatamisega, kes on pärit Eesti äärealadelt ja saartelt, sealhulgas Kihnust, Ruhnust, Lõuna- ja Lääne-Eestist, Saare-, Viru- ja Hiiumaalt. Karjas on kokku 80-100 emaslooma ning lisaks jäärad ja talled. Talus korraldatakse ka külastusi.
Talu on tegutsenud juba 18 aastat ning seda juhivad Imbi ja Taavi Jäetma. Alguses käidi talus vaid aeg-ajalt, kuid mõisteti, et linnakeskkond ei paku rahuldust ning lambad ja kanad muutusid talu oluliseks osaks.
NOORTALUNIKUD
Ahisilla taluaed – pälvis Riho Terrase eriauhinna “Perspektiivikas noortalupere”
Harjumaal, Ahisilla külas asuvas talus tegeletakse mitmekülgsete tegevustega, sealhulgas 800 rohumaakana pidamisega ja munade müügiga ning köögivilja ja lõikelillede kasvatamisega 10 hektaril. Lisaks korraldatakse taluaia tuure, kus huvilised saavad tutvuda talu tegevustega. Talu on tegutsenud kaks aastat ning seda juhivad Kelli Talving ja Timo Varblas, kellel on igapäevases töös abiks ka nende kolm last. Kuigi talupidamiskogemust varasemalt ei olnud, otsustas pere maale kolida ning hakata tootma puhast toitu nii endale kui teistele.
Peamine motivaator talupidamiseks on soov tagada lastele teadmised sellest, kust tulevad toiduained ning kuidas need kasvavad. Pere jaoks on oluline koos aega veeta ning luua seos looduse ja toidutootmisega.
Sepa Veised – ÜLDVÕITJA ja tiitli “PARIM TALU 2023” omanik
Pärnumaal, Elbu külas, tegutseb talu, kus kasvatatakse mahedalt Wagyu tõugu veiseid, lisaks ka Limusiini ja Aberdiin-anguse tõugu veiseid. Kokku on karjas 86 looma, kuid eesmärgiks on luua puhtatõuline Wagyu karja, mida kasvatatakse ka tõuaretuse eesmärgil. Praegu on tegemist Eesti suurima Wagyu karjaga, mis koosneb 36 loomast. Karjatamisel rakendatakse portsjonkarjatamise meetodit.
Talu on tegutsenud seitse aastat ja selle asutajateks on Lisanna ja Marko Hiiemäe. Mõlemad olid varem toitlustusvaldkonnas tegutsenud ning soov kvaliteetse liha järele viis nad talupidamiseni. Talupidamine on neile meelepärane, pakkudes võimalust olla looduse ja loomade keskel ning võimaldades lastel kasvada maalähedases keskkonnas.
Vinkymon – kategooria VÕITJA
Lääne-Virumaal, Ärina külas, tegeleb talu kümnel hektaril ebaküdoonia ja küüslaugu kasvatamisega ning nendest toodete valmistamisega. Toodetakse mitmeid tooteid, nagu limonaadid, krõpsud, pestod ning fermenteeritud küüslauku. Lisaks on talul plaanis suunduda teraviljast ekstraktide tootmise suunas ning rajada selleks uus tehase.
Talu on tegutsenud juba 11 aastat ning seda juhib Rando Vink. Igapäevaselt on tootmises tegevad ka ema, isa ja vanatädi ning aeg-ajalt aitab ka vend.
TOOTMISTALUD
Auksi Agro
Viljandimaal, Auksi külas, tegutseb talu, kus kasvatatakse 500 hektarit teravilja, mille juures peremees teostab harimiskatseid ja sortide katsetusi enne suurema pinnale külvamist. Talu on tegutsenud juba paarkümmend aastat ning seda juhivad Ando ja Tom Adamson, kes on isa ja poeg. Talupidamine ulatub Ando vanaisa ajani, kes päris talu omakorda oma vanaisalt. Talupidamine on aja jooksul olnud loomulik ja jätkuv osa nende perekonna traditsioonist.
Hallimäe Farm
Valgamaal, Rebasemõisa külas, tegeleb talu Lleyn tõugu lammaste kasvatamisega, kus põhikarjas on sadakond utte. Lisaks hooldatakse poollooduslikke kooslusi ning pakutakse tapamaja teenust. Talu toodab aastas 2,5 tonni lambaliha, mida müüakse otse tarbijatele. Talu on tegutsenud üle kümne aasta ning seda juhib Mats Meriste, kes saab abi ka oma perekonnalt. Talupidamine on Matsi jaoks meelepärane viis elamiseks ning tal on huvi tegeleda lambakasvatuse ja poollooduslike koosluste hooldamisega.
Palmi Farm
Pärnumaal, Oidrema külas, tegeleb talu piimatootmisega, omades karja suurusega 150 looma, millest pooled on noorloomad. Aasta tagasi valmis uus laut, kus opereerib lüpsirobot, ja lähiajal plaanitakse lisada teinegi lüpsirobot. Lisaks haritakse 270 hektarit põllumaad, millest talule kuulub pisut üle saja hektari. Talu on tegutsenud juba alates 1991. aastast, kuid praegused talu juhid Janno Liiv ja Karoliina Post võtsid talu üle Janno isalt kaks aastat tagasi. Talus töötavad peale talupere ka kaks töötajat. Motiveerituna soovist luua midagi uut ja ajakohast, rajati uus laut. Talu ülevõtmine oli loomulik samm asjade käigus, kus poeg võttis isalt talupidamise üle.
Väikemetsa talu – kategooria võitja
Võrumaal, Kurenurme külas, tegeleb talu teraviljakasvatusega, hõlmates 1300 hektarit maad, millest umbes 700 hektarit on omandis. Lisaks tegelevad talupere naised viinamarjakasvatusega. Talu on tegutsenud juba 26 aastat ning seda juhivad Taavi Serv koos vendade Armi ja Kustiga. Talutöösse on kaasatud neli töötajat. Talu tegevus sai alguse võimalusest osta üks vana majakoht väikese maatükiga. Seejärel on talu järk-järgult laienenud ja arenenud, hõlmates nii teraviljakasvatust kui ka viinamarjakasvatust.
Tori Agro
Pärnumaal, Toris, tegeleb talu teraviljakasvatusega, hõlmates 950 hektarit maad, millest umbes pool on omandis. Talu on tegutsenud peaaegu kolmkümmend aastat ning nüüd on tegevuse üle võtnud pojad Indrek ja Marek, kuid isa Jaan Tekko on endiselt tegevusse kaasatud. Lisaks neile töötab talus üks töötaja. Talu tegevus sai alguse 1990. aastatel, kui isa Jaan hakkas asjaga vaikselt tegelema. Tänaseks on pojad võtnud talu juhtimise üle ning jätkavad perekonna traditsioone teraviljakasvatuse valdkonnas.
Hindamiskomisjon 2023
Hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvad sel aastal:
– Meelis Annus, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht
– Teele Üprus, Postimees Maa Elu peatoimetaja
– Marika Parv, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Võrumaa Talupidajate Liidu juht
– Kaul Nurm, pikaajaline Taluliidu juht
– Oskar Lepik, Regionaal- ja Põllumajandusministri nõunik
– Riho Terras, Euroopa Parlamendi liige
– Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhtS
