Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.05.2018
Euroopa Komisjon astus esimese sammu EL-i otsetoetuste ühtlustamise suunas.
2. mail esitas Euroopa Komisjon EL-i mitmeaastase finantsraamistiku eelnõu aastateks 2021–2027. Komisjoni ettepaneku kohaselt on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve 365 miljardit eurot, millest esimesse sambasse, mille alla kuuluvad otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, on planeeritud 286 miljardit eurot ning teise sambasse, mille alla kuulub maaelu arengu poliitika, on kavandatud 79 miljardit. Võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga väheneb ettepaneku kohaselt ÜPP eelarve 5% võrra.
Komisjon on teinud otsetoetuste puhul ettepaneku, et liikmesriikidel, kelle otsetoetuste tase jääb alla 90% Euroopa Liidu keskmisest, vähendatakse liikmesriigi 2020. aasta taseme ja EL-i keskmisest 90% taseme vahet 50% võrra. „See on samm õiges suunas, aga otsetoetuste ühtlustamisega tuleb edasi tegeleda,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti eesmärk on jõuda oma otsetoetuste tasemega Euroopa Liidu keskmiseni, sest Euroopa Liidu põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega. Seetõttu pole põhjendatud ka toetustasemete ebavõrdsus,“ lisas Tamm.
Ettepanekus rõhutas Euroopa Komisjon ka uue ÜPP rakendusmudeli ja strateegiaplaani kasutuselevõtu olulisust. Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud.
Uuel finantsperioodil on suure tähelepanu all kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmine ja selleks peavad kõik Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad panustama vähemalt 25% oma eelarvest. Komisjonil on plaanis reformida ka ÜPP kriisireservi, et suurendada valmisolekut erinevateks kriisideks, mis põllumajandustootjaid võivad ohustada. Ettepaneku põhjal peavad liikmesriigid strateegiakavades nägema ette ka riskijuhtimismeetmed, et saada juurdepääsu kriisireservile.
Ettepanek näeb ette suuremate põllumajandusettevõtete toetuste vähendamist. „Toetuste piiramist või nende ümberjagamist ei peaks kohustulikus korras reguleerima Euroopa Liidu tasandil. Nende meetmete rakendamine peaks olema iga liikmesriigi enda otsustada, et arvestada põllumajandussektori struktuuri erinevustega,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm. „Komisjoni ettepanekuga on küll toodud eelarve üldised raamid, kuid detailsemad ÜPP õigusaktide eelnõud esitab Euroopa Komisjon 29. mail ning läbirääkimiste protsess seisab alles ees,“ sõnas minister.
Ühine põllumajanduspoliitika on andnud olulise panuse Eesti põllumajanduse ja maaelu arendamisse. Näiteks on Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamine Euroopa Liidu eelarvest aastate jooksul kasvanud ligi 3 korda. Kui 2004. aastal eraldati Eesti põllumajandusele 83 miljonit eurot, siis 2017 aastal 244 miljonit eurot.
