Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.06.2018
Ministrite kohtumisel tutvustatakse ÜPP reformipaketti
Täna, 18. juunil toimub Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, kus Euroopa Komisjon tutvustab järgmise eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika reformipaketti.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. Esialgsete arvutuste kohaselt peaks Eesti otsetoetuste tase järgmise perioodi lõpuks moodustama 76% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.
„Me ei saa rahule jääda sellega, et Eesti otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil Euroopa Liidu keskmisest põhjendamatult kaugele. Eurostati andmetel on Eesti tootjate tootmiskulud Euroopa Liidu keskmisest lausa 30% võrra kõrgemad. Sellises olukorras on ebaõiglane, et Eesti otsetoetused hektari kohta on 2027. aastal vaid 76% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
„Samuti teeb Eesti põllumehi murelikuks komisjoni ettepanek vähendada kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi Euroopa Liidu poolset rahastamist 15% võrra,“ lisas minister Tamm. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Oleme arvamusel, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest see on parim viis põllumajanduse ja laiemalt ka maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamisel,“ sõnas Tarmo Tamm.
Lisaks käsitletakse nõukogus põhipunktina Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi uue perioodi eelnõud. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks uue fondi puhul kõige olulisem piisav eelarve, et jätkata ühise kalanduspoliitika reformi raames kokku lepitud eesmärkide täitmist. „Samuti leiame, et uue finantsperioodi puhul on keskse tähtsusega lihtsustamine, tulemuspõhine lähenemine, kogukondade juhitud kohalik areng ning paindlikkus toetuste andmisel,“ märkis minister Tamm.
Muude punktide all arutatakse kuue liikmesriigi ühisdeklaratsiooni ÜPP ja MFFi tuleviku teemal ning üheteistkümne liikmesriigi (sh Eesti) ühisavaldust, mis käsitleb teadmistepõhist põllumajandust, vesiviljelust ja metsandust biomajanduses (BIOEAST). Tegemist on algatusega, mille eesmärk on senisest süsteemsemalt ja suuremas mahus kaasata Euroopa tervikarengusse meie regiooni biomajandusvaldkonna teadus- ja arendusasutusi ning luua võimalused ka ettevõtetes innovatsiooni tõhustamiseks. Arvestades, et Euroopa Liidu eelarveplaanid näevad ette selle valdkonna teadus ja arendustegevusse suunatavate vahendite märgatavat kasvu, on algatus väga oluline. Minister Tamme sõnul osaleme aktiivselt selle algatuse kujundamisel, et see toetaks meie teadus- ja arenduspotentsiaali rahvusvaheliste võimaluste veelgi paremaks kasutamiseks.
Maaeluministrit saadavad kohtumisel põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel ning välissuhete osakonna nõunik Siim Tiidemann.
