PRESSITEADE
31.08.2018
Tolmeldajate kaitsmise eesmärgil on oluline teada kõiki nõudeid
Eile toimunud Põllumajandusameti, Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, tööstuse, mesindusorganisatsioonide ja teadlaste esindajate kohtumisel olid arutlusel taimekaitsevahendite mõju mesilastele ja informatsioon toote märgistusel.
Kohtumisel osalejad tõdesid, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmise eesmärgil on kõige olulisem olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ning järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit. Arutati Eesti Mesinike Liidu saadetud ettepanekuid ja lepiti kokku mesilaste kaitset puudutava hoiatuslausete ühtlustamine, et tagada nende ühine arusaadavus.
„Kõikidele taimekaitsevahenditele tehakse Põllumajandusametis riskihindamine kindlustamaks, et toote kasutamine ei kahjusta inimeste ja loomade tervist ega keskkonda. Sellele järgneb otsus, kas taimekaitsevahend turule lubatakse või mitte,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Kui mesilaste ja teiste tolmeldavate putukate kaitsmiseks on vaja kohaldada riske vähendavaid meetmeid, lisatakse taimekaitsevahendi märgistusele vastavad ohu- ja hoiatuslaused“, lisas Raudsepp.
„Põllumajanduskoja jaoks on tõhus koostöö erinevate põllumajanduse valdkonna ametkondadega võtmetähtsusega. Hea on teada, et kõik ametlikud hinnangud lähtuvad teaduslikest faktidest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.
Eestis kehtib juba aastaid taimekaitsevahendi pritsimise keeld õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel, kuid on ka erandeid. Näiteks putukatõrjevahend Biscaya on küll lubatud kasutada hiilamardika tõrjumiseks rapsi- ja rüpsitaimede õitsemise ajal, kuid järgima peab kellaajalist piirangut (kasutada ajavahemikus 22.00-05.00). Putukatõrjevahendi Proteus OD märgistusel on aga lisaks kellaajalisele piirangule ka toote kasutamise keeld taimede õitsemise ajal paagisegudes koos fungitsiididega.
Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. „Tõeline nulltolerants taimekaitsevahendite väärkasutamise osas saab kasvada ainult taimekasvatussektori seest ja korralike taimekasvatajate eeskujul,“ ütles Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu liige Tago Holsting.
Mitte kõik taimekaitsevahendid ei ole oma toksikoloogiliste omaduste poolest ohtlikud mesilastele. Palju on räägitud glüfosaadi võimalikust negatiivsest mõjust mesilastele, kuid Euroopa Toiduohutusameti teaduslik hinnang kinnitab, et glüfosaadil ei ole mesilastele kahjulikku mõju ning riski mesilastele, sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele, mulla makro- ja mikroorganismidele peetakse madalaks.
Koostöö jätkub ning järgmise kohtumise teemaks on erinevate taimekaitsevahendite kasutamine paagisegudes ja nende koostoime. Samuti on mesinikel ja taimekasvatajatel väljatöötamisel hea tava, kuidas ja millist kasulikku teavet nad enne kevadtööde algust teineteisele edastavad.
PÕLLUMAJANDUSAMET
MAAELUMINISTEERIUM
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHING
EESTI MESINIKE LIIT
EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT
EESTI MAAÜLIKOOL
