Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.12.2018
Tamm: hindame põllumajandussektori esindajate suurt tööpanust
Eile, 11. detsembril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid mesilaspere toetus, muudatused seoses põllumajandusloomade registrile antavate andmete edastamisega, Euroopa Komisjoni teatis biomajanduse strateegia kohta, investeeringumeetmete elluviimise tähtaegade pikendamine ja ülevaade põllumajandussektori 2017. aasta tulemustest.
„Tänan meie sotsiaalpartnereid 2018. aastal toimunud viljaka koostöö eest. Tänu sellele on meie töö saanud lisandväärtuse ning otsused pole tehtud kabinetivaikuses, vaid nendesse on kaasatud paljud huvigrupid. Lisaks hindame seda suurt tööd, mida sektori esindajad on põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisse panustanud,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
„Järgmisest aastast toetame mesindussektorit mesilaspere toetuse abil. Toetuse eelarve on esimesel aastal 600 000 eurot,“ lisas maaeluminister Tarmo Tamm. Toetust plaanitakse makstakse kokku neljal järjestikusel aastal (2019-2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarveks 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.
Euroopa Komisjon võttis 2012. aastal vastu Euroopa biomajanduse strateegia, mille eesmärk on uuendusmeelsem, ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond. Eelmisel aastal koostas komisjon strateegia ülevaate, kus leidis, et strateegia on olnud edukas, selle eesmärgid on endiselt asjakohased, kuid nende ulatus ja rõhuasetus vajab kohandamist. Edasiste arutelude algatamiseks esitas Komisjon selle aasta oktoobris 2012. aasta biomajanduse strateegia ajakohastamise teatise.
„Vaadates meie põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandusressurssi on biomajandus on Eesti jaoks väga oluline valdkond. Palju arenguruumi näen just nende ressursside võimalikult kõrge lisandväärtusega väärindamise vallas. Seal on Eestil mitmeid võimalusi, millele saab süsteemselt läheneda ka EL-i biomajanduse strateegias väljapakutud meetmetele tuginedes. Lisaks peame kujundama terviknägemuse biomajanduse väärtusahela arendamise kohta,” sõnas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate, milliseid andmeid peab loomapidaja edaspidi põllumajandusloomade registrisse esitama. Ministri määruse muutmise eelnõuga seatakse loomapidajale kohustus esitada andmed PRIA põllumajandusloomade registrile hukkunud looma käitlemisettevõttesse saatmise kohta, sigade liikumise kohta tapamajja ning sigade ja mesilasperede arvu kohta. Tammemägi selgitusel vabaneb loomapidaja Statistikaameti perioodilistest küsitlustest sigade ja mesilasperede arvu ning sigade loomakasvatuskategooriate kohta, sest Statistikaamet saab edaspidi asjakohased andmed põllumajandusloomade registrist. „Samuti paraneb järelevalveks, sh sigade Aafrika katku tõrjumiseks, ja statistiliseks analüüsiks vajaliku teabe hulk põllumajandusloomade registris ning riigi ametiasutuste vaheline koostöö,“ lisas Pille Tammemägi.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on keerulised aastad põllumajandussektoris mõjutanud ka investeeringute elluviimist. „Selleks, et toetuse saajad jõuaksid oma projektid ellu viia, oleme erinevates investeeringumeetmetes otsinud lahendusi investeeringute elluviimise tähtaegade pikendamiseks,“ sõnas maaeluminister. Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroojuhataja Janeli Tikk andis kohtumisel ülevaate, millistes investeeringumeetmetes ja millistel tingimustel investeeringute elluviimise tähtaegasid pikendatakse.
Kohtumisel anti ülevaade ka Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ehk FADN-i 2017. aasta tulemustest ja tutvustati, milline on Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni ehk EAA esimene hinnang 2018. aasta põllumajandussektori majandustulemustele. Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepa sõnul näitavad FADN-i 2017. aasta andmed, et põllumajanduses oli 2017 hea aasta. „Võrreldes 2016. aastaga on kogutoodangu väärtus suurenenud kolmandiku võrra,“ sõnas Aamisepp. Lisaks on tema sõnul on märkimisväärne, et pärast mitut keerulist aastat sealiha ja piimasektoris on loomade arvu vähenemine peatunud ja taas tõusule pöördunud. Samuti on keskmine piimatoodang lehma kohta jätkuvalt kasvanud.
Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõuniku Katre Kirdi sõnul kujuneb Maaeluministeeriumi koostatud esialgse hinnangu alusel põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 2018. aastal 840 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui 2017. aastal. „Saaduste hindade muutused ei ole korvanud toodangu mahu langust ning sisendite hinnatõus jätkub,“ lisas Katre Kirt.
