Eelnõude muudatused

Maaeluministri määruse „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” eelnõu

Sisukokkuvõte:

Maaeluministri määruse „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” eelnõu on välja töötatud veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.
Kehtiv põllumajandusministri määrus „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord”, mis kehtestati loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 2 alusel, muutub kehtetuks seoses veterinaarseaduse (384 SE) jõustumisega 1. detsembril 2021. a, kus on ettenähtud loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamine.
Volitusnormi on muudetud, kuna osa kehtivast volitusnormist on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169).
Enamus määruse nõudeid on siiski jätkuvalt vajalik kehtestada, et reguleerida riigisisesed toimingud ja osi, mida eelnimetatud määrused ei kata.
Näiteks on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 82 rakendamiseks vaja kehtestada kord, et tagada loomapidaja kolmandast riigist EL-i toodud või muus EL-i riigis eelnevalt nõuetekohaselt identifitseeritud loomade identifitseerimisvahendi ja -numbri seostamine ettevõttega, kus looma peetakse.
Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. detsembril 2021. a. Jõustumise kuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks ühel ajal veterinaarseadusega.

Määruse eelnõu: EN_margistamine
Määruse seletuskiri: SK_margistamine

Maaeluministri määruse „Põllumajandusloomade registri põhimäärus” eelnõu

Sisukokkuvõte:

Määruse eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb Riigikogus 27. oktoobril 2021. aastal vastu võetud veterinaarseadusest.
VS-iga koondatakse senised riigisisesed loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigust, rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208), ja teisi veterinaaria valdkonna Euroopa Liidu vahetult kohaldatavaid määruseid.
VS jõustub 1. detsembril 2021. aastal.
Määruse eelnõu tekst kordab sisuliselt VS-i jõustumisel kehtetuks muutuvat loomatauditõrje seaduse § 11 lõigete 3, 4 ja 8 alusel kehtestatud maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 28 „Põllumajandusloomade registri põhimäärusˮ teksti, milles on tehtud vähesel määral muudatusi kooskõlas veterinaarseadusega.
Määruse eelnõuga sätestatakse põllumajandusloomade registri põhimääruse terviktekst.
Esimeses peatükis kehtestatakse üldsätted ja see koosneb viiest paragrahvist.
Teine peatükk käsitleb registrisse kantavaid andmeid ja andmete allikaid ning koosneb kaheksast paragrahvist.
Kolmas peatükk käsitleb registriandmete töötlemist ja koosneb viiest paragrahvist.
Neljanda peatükiga kehtestatakse rakendussätted ja see peatükk koosneb kahest paragrahvist.

Määruse eelnõu: EN_PM_loomaderegister
Määruse seletuskiri: SK_PM_loomaregister

Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruses nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ tehtavad muudatused on peamiselt tingitud vajadusest laiendada taotlejate sihtrühma ja suurendada toetatavate tegevuste arvu ning pikendada maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/2220, millega pikendatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014−2020 rakendamist kahe aasta võrra.
Lisaks on määruse muutmine tingitud praktikas ilmnenud vajadusest, samuti tehakse eelnõuga mitmeid keelelisi ja normitehnilisi parandusi õigusselguse eesmärgil.
Selleks, et mitmekesistada maapiirkonna majandustegevust ning luua paremad eeldused uute töökohtade tekkeks laiemalt, tehti „Eesti maaelu arengukavas 2014−2020“ muudatused meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng“ tegevuse liigis 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“.
Nimelt märkimisväärne osa võimalikest uute töökohtade loojatest maapiirkonnas tegutseb erinevates valdkondades nagu teenindus, ehitus ja transport, mis seni on olnud nimetatud meetme 6 raames suures osas mitteabikõlblikud tegevusvaldkonnad.
Toetatavate tegevusvaldkondade hulka lisandusid MAK-i muudatuste kohaselt veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus ja laondus, reklaamindus ja turu-uuringud ning haldus- ja abitegevused, taotlejate hulka lisandusid põllumajandusvaldkonna muuseumid ning muutus toetuse maksimaalne suurus avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul. Euroopa Komisjon kiitis MAK-i nimetatud muudatused heaks 9. juulil 2021. aastal rakendusotsusega nr C(2021) 5272.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: Mitmekesistamine_EN
Määruse seletuskiri:Mitmekesistamine_SK
Lisa: Mitmekesistamine_lisa

Maaeluministri 29. juuli 2015. a määruse nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ muutmine

Sisukokkuvõte:

Eelnõuga pikendatakse maaeluministri 29. juuli 2015. a määruses nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu.
Määruse muutmine on vajalik „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.3 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ paremaks rakendamiseks.
Meetme 4.3.2 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega neljandas taotlusvoorus 2018. aastal toetust saanud toetuse saajatel seniselt kahelt aastalt ja kaheksalt kuult kolme aasta ja kaheksa kuuni ehk veel ühe aasta võrra ning viiendas taotlusvoorus 2019. aastal toetust saanud toetuse saajatel seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja kaheksa kuuni ehk kaheksa kuu võrra.
Eelnõuga võimaldatakse toetuse saajatel määruse alusel kavandatud tegevuste elluviimine lõpetada olukorras, kus tegevuse elluviimise tähtpäev (22.10.2021) on juba saabunud või lähiajal (27.01.–10.02.2022) saabumas, kuid kavandatud tegevused ei ole täielikult lõpetatud.
Toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegade pikendamine on tingitud peamiselt vajadusest luua toetuse saajatele soodsad võimalused toetatavate tegevuste elluviimiseks olukorras, kus kavandatud tegevuste elluviimine ettenähtud tähtaja jooksul on raskendatud seoses keerulise olukorraga ehitusturul.
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tagajärjel tekkinud majanduslikud mõjud ehitusvaldkonnas on toonud kaasa näiteks tarneahelate katkestused, ootamatud hinnamuutused ning tööjõu kättesaadavuse probleemid, mis on paratamatult mõjutanud ka toetuse saajaid nende kavandatud tegevuste elluviimisel.
Tähtaja pikendamise eesmärk on võimaldada toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ja seeläbi saavutada toetuse eesmärgid ning tagada sellega toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: EN_pikendamine_4_3_2
Määruse seletuskiri:SK_pikendamine_4_3_2

Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 25. novembri 2014. a määruse nr 108 „Analüüsimise meetodid saasteainete sisalduse määramiseks loomses toidus” kehtetuks tunnistamineˮ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 25. novembri 2014. a määruse nr 108 „Analüüsimise meetodid saasteainete sisalduse määramiseks loomses toidus” kehtetuks tunnistamine” eelnõu on välja töötatud toiduseaduse § 51 lõike 2 alusel.
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks määrus nr 108, milles on kehtestatud nõuded analüüsimeetoditele saasteainete sisalduse määramiseks loomses toidus ning analüüsitulemuste hindamisele.
Määruses (EL) 2021/808 sätestatakse nõuded analüüsimeetoditele, mida kasutatakse proovivõtuks ja laborianalüüside tegemiseks seoses farmakoloogiliste toimeainete jääkide tuvastamisega elusates toiduloomades, nende kehaosades ja -vedelikes, väljaheidetes, kudedes, loomsetes saadustes, loomsetes kõrvalsaadustes, söödas ja vees.
Samuti sätestatakse selles nõuded kõnealuste laborianalüüside tulemuste tõlgendamiseks.
Muude saasteainete puhul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 34 lõike 6 alusel kehtestatud komisjoni rakendusmäärusest.
Arvestades, et EL-i õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada, tuleb EL-i õigusega kooskõla tagamise ja õigusselguse huvides määrus nr 108 kehtetuks tunnistada.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: PM_108_kehtetuks_EN
Määruse seletuskiri:PM_108_kehtetuks_SK

Maaeluministri määruse „Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded” eelnõu

Sisukokkuvõte:

Määrus kehtestatakse seoses loomatauditõrje seaduse ja selles sätestatud volitusnormi kehtetuks muutumisega, mis tuleneb veterinaarseaduse jõustumisest 1. detsembril 2021.
Määruse eelnõu tekst kordab sisuliselt põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 „Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded“ (RTL 2005, 81, 1175) (edaspidi vana määrus) teksti, milles on tehtud üksnes pisimuudatusi.
Määruse tekst on kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.04.2021, lk 1-64).
Seda määrust kohaldatakse alates 21. aprillist 2021. a. ning sellega kehtestatakse sigade Aafrika katku tsoneerimisega seotud sealiha ja metssealiha märgistamise nõuded.
Lisaks kehtestatakse eelnõus nõue, et teatud juhtudel tuleb looma enda tarbeks tapmisest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.
Eelnõusse on koondatud kehtivas õiguses olnud samasisulised sätted.
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja ühest lisast.
Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. detsembril 2021. aastal. Jõustumise kuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks samal ajal veterinaarseaduse jõustumisega.

Määruse eelnõu: Loomsed_saadused_EN
Määruse seletuskiri:Loomsed_saadused_SK
Lisa: Loomsed_saadused_EN_lisa

Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri määruste muutmine” eelnõu

Sisukokkuvõte:

Määruse eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb Riigikogus 27. oktoobril 2021. aastal vastu võetud veterinaarseadusest.
Veterinaarseadusega koondatakse senised riigisisesed loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigust, rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208, loomatervise määrus), ja teisi veterinaaria valdkonna Euroopa Liidu vahetult kohaldatavaid määruseid.
Määruse kehtestamisega tehakse peamiselt tehnilised muudatused, millega viiakse veterinaarseadusega kooskõlla järgmised põllumajandusministri määrused:
1) põllumajandusministri 12. jaanuari 2009. a määrus nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud”;
2) põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded”; 3) põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määrus nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba”;
4) põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määrus nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele”;
5) põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määrus nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele”;
6) põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määrus nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta”;
7) põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrus nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord”;
8) põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord”;
9) põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks”;
10) põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded”;
11) põllumajandusministri 6. juuni 2007. a määrus nr 88 „Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord”;
12) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord”.
Lisaks täpsustatakse põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrust nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord”, et viia see paremini kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1–66) artikliga 10.
Veterinaarseaduse jõustumine on kavandatud 1. detsembril 2021. aastal.

Määruse eelnõu: PoM_muutmine_EN
Määruse seletuskiri: PoM_muutmine_SK (2)
Lisa 1: PoM_muutmine_EN_Lisa1
Lisa 2: PoM_muutmine_EN_Lisa2

Maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine” eelnõu

Sisukokkuvõte:

Määruse eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb Riigikogus 27. oktoobril 2021. aastal vastu võetud veterinaarseadusest.
Veterinaarseadusega koondatakse senised riigisisesed loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigust, rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208, loomatervise määrus), ja teisi veterinaaria valdkonna Euroopa Liidu vahetult kohaldatavaid määruseid. Veterinaarseaduse jõustumine on kavandatud 1. detsembril 2021. aastal.
Määruse kehtestamisega viiakse veterinaarseadusega kooskõlla järgmised maaeluministri määrused:
1) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus”;
2) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus”;
3) maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrus nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus”;
4) maaeluministri 30. aprilli 2019. a määrus nr 44 „Põllumajanduskindlustustoetus”;
5) maaeluministri 20. detsembri 2019. a määrus nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord”;
6) maaeluministri 17. detsembri 2020. a määrus nr 78 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2021. aastal”.

Määruse eelnõu: MeM_muutmine_EN
Määruse seletuskiri: MeM_muutmine_SK (1)

Keskkonnaministri määruse „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Määruse eelnõu koostamise aluseks on uued volitusnormid, mis on sätestatud 01.10.2021 jõustunud veeseaduse redaktsioonis (RT I, 21.09.2021, 6).
Määruse eelnõu tekst kordab Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määruse nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ (edaspidi määrus nr 100) teksti.
Võrreldes määrusega nr 100 on eelnõukohasest määrusest välja jäetud teatud piirangud, mis on tervikloeteluna esitatud veeseaduse § 168 lõikes 3.
Määrusega määratakse nitraaditundlik ala ning selle piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2meetrit ning kehtestatakse oluliste allika- ja karstialade nimekiri ning tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel.
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: määruse eelnõu
Määruse seletuskiri: Eelnõu seletuskiri

Keskkonnaministri määruse „Väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Riigikogus 13.09.2021 vastu võetud veeseaduse muutmise seadusega (RT I, 21.09.2021, 3) tunnistati kehtetuks veeseaduse § 162 lõiked 1 ja 2.
Lõige 1 sätestas, et vedelsõnniku laotamine koguses, mis vastab 400 või enamale loomühikule, on lubatud ainult Keskkonnaameti heaks kiidetud vedelsõnniku laotamise plaani alusel.
Lõike 2 järgi kehtestas vedelsõnniku laotamise plaanis esitatavate andmete loetelu ning laotamisplaani esitamise ja menetlemise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Seetõttu on vaja tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 24.10.2019 määrus nr 59 „Vedelsõnniku laotamise plaanis esitatavate andmete loetelu ning laotamisplaani esitamise ja menetlemise kord ning väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord“ (edaspidi määrus nr 59).
Eelnõukohase määrusega sätestatakse väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord.
Väetamisplaani koostamise kohustuse eesmärk on üleväetamise ennetamine, et vältida veekeskkonna saastamisriski.
Väetamisplaani koostamisel tuleb korrektselt planeerida ja järgida lämmastiku kasutamist, arvestades väetises sisalduvat lämmastikukogust, planeeritava kultuuri saagitaset, eelkultuuri mõju ja sõnniku kasutamise järelmõju.
Seega on kaudselt määruse eesmärk põhja- ja pinnavee kvaliteedi halvenemise vältimine.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: ministri määruse eelnõu
Määruse seletuskiri: Eelnõu seletuskiri

Maaeluministri 9. juuni 2016. a määruse nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ muutmine

Sisukokkuvõte:

Maaeluministri 9. juuni 2016. a määruses nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ tehakse vajalikud muudatused, et määrata erinevates sektorites kindlaks tunnustamist taotlevate tootjaorganisatsioonide turustatava toodangu minimaalsed väärtused ja minimaalne sõltumatute liikmete arv.
Tootjaorganisatsiooni peamine eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas.
Kuulumine tootjaorganisatsiooni aitab põllumajandustootjatel vähendada tehingukulusid ning teha koostööd teiste põllumajandustootjatega oma toodete töötlemisel ja turustamisel.
Eeltoodust tulenevalt tehakse eelnõuga muudatused, mis aitavad kaasa tulundusühistute tunnustamisele tootjaorganisatsioonina, et suurendada nende turujõudu ja tekiks võimalus saada erandeid konkurentsireeglitest.
Muudatused tagavad määruse rakendamisel parema õigusselguse ning loovad tunnustamist taotlevale tootjaorganisatsioonile paremad ja selgemad tingimused tunnustamise taotlemiseks.
Kõige olulisema muudatusena ühtlustatakse erinevate sektorite (puu- ja köögiviljasektor, muu põllumajandussektor ning piima- ja piimatootesektor) tootjaorganisatsioonide tunnustamiseks minimaalne sõltumatute liikmete arv ning olenevalt puu- ja köögiviljasektori ning muu põllumajandussektori eripärast ja arengust kehtestatakse minimaalne turustatava toodangu väärtus.
Tehtavad muudatused aitavad kaasa ühistegevuse arendamisele ja põllumajandustootjate positsiooni parandamisele tarneahelas.
Samuti kehtestatakse täpsemad tingimused EL-i ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse raames tootjaorganisatsioonide ja nende liitude tunnustamiseks, mis loovad paremad eeldused tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja nende liitude tekkeks.
Oluliseks muudatuseks on ka üksnes elektroonilisele taotlemisele üleminek.
Elektroonilisele taotlemisele ülemineku tõttu ei pea tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud enam koos taotlusega esitama nii palju lisadokumente, kuna asjakohastes dokumentides kajastatavad andmed muutuvad muudatuse tulemusel taotluse osaks ning nende andmete edastamine ja kajastamine koos taotlusega muutub lihtsamaks.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: EN_TOtunnustamine_2021
Määruse seletuskiri: SK_TOtunnustamine_2021
Lisa 1: SK_lisa_2021

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega luua tingimused „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ uue tegevuse liigi 1.5 „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ rakendamiseks, samuti vajadusega pikendada mitmesuguseid tegevuste elluviimisega seotud tähtaegu seoses programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste Euroopa Liidu õigusraamistiku pikenemisega kahe aasta võrra.
Seaduse muudatuse tulemusena on võimalik rakendada arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liiki 1.5 „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“.
Muudatuse eesmärk on nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi abil tagada nõustajate järelkasv ning seeläbi nõuandeteenuste parem kättesaadavus erinevates põllumajandusega seotud valdkondades.
Uue toetusskeemi sihtrühma kuuluvad isikud, kellel on potentsiaali saada hea kvalifikatsiooniga nõustamisteenust pakkuvateks nõustajateks.
Üleminekumäärusest tulenevalt pikenes programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste õigusraamistik kahe aasta võrra.
Seaduse muudatuse teise tulemusena on loodud eeldused LEADER-projektitoetuse, arengukava rahastamisvahendi ja nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi rakendamiseks ka aastatel 2023–2025 samaväärselt tingimustega, mis on kehtinud seni.
Maaelu arengu toetuste rakendamise muud tingimused pikenenud perioodil ei eelda seaduse muutmist.
Seadus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: ELYPS_muutmine_EN
Määruse seletuskiri: ELYPS_muutmine_SK
Lisa 1: ELUPS_tabel_SKLisa

Söödaseaduse muutmise seadus

Sisukokkuvõte:

Eelnõuga kavandatu kohaselt lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest (EL) 2019/4 peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turulueviimisega.
Seaduse eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla määrusega (EL) 2019/4, millega kehtestatakse ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded.
Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral.
Muude kui eespool nimetatud ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, sealhulgas lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüügi puhul, peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate.
Sööda käitleja, kellel on asjakohane tegevusluba, võib jätkata oma tegevust tingimusel, et ta esitab hiljemalt 28. juuliks 2022. aastal Põllumajandus- ja Toiduametile teate selle kohta, et ravimsööda tootmiseks kehtestatud süsteem vastab määrus (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele.
Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu.
Tagamaks ravimsööda ohutu kasutamine, võib loomapidaja seda kasutada üksnes vastavalt ravimsööda veterinaarretseptile, mille on väljastanud üksnes kutsetegevuse luba omav veterinaararst.
Selguse tagamiseks tehakse asjakohane muudatus söödaseaduses.
Piiramaks riske, mida aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt võiksid põhjustada loomade või inimeste tervisele või keskkonna kaitsele, tuleb need ohutult kõrvaldada.
Kuna jäätmeseaduses tähenduses on nimetatud tooted jäätmed, kohaldatakse nende käitlemisele jäätmeseadust.
Selguse huvides tehakse söödaseaduses viide jäätmeseadusele.
Lisaks eespool kirjeldatule ajakohastatakse söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid, mis jäävad edaspidi 6400 ja 32 000 euro vahele.
Kuni 32 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest.
Seaduse jõustumine on kavandatud 2022. aasta 28. jaanuaril.

Määruse eelnõu: SoSi_muutmise_EN
Määruse seletuskiri: SoSi_muutmise_SK
Lisa 1: SoSi_muutmine_SK_lisa_1
Lisa 2: SoSi_muutmine_SK_lisa_2

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõu eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist.
Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis ja kutselisel kalapüügil.
Väärkasutus tuleneb peamiselt kütuse kergest kättesaadavusest ning seisneb selles, et ostetud kütust ei kasutata põllumajanduslikus tegevuses ega kutselisel kalapüügil, vaid autos või muus mittepõllumajanduslikus sõidukis, samuti kütmisel.
Eelnõuga kavandatakse muudatust, mille tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele, vaid üksnes neile ettevõtjatele, kellele PRIA on andnud eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse.
Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda.
Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale.
Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.
Eriotstarbelisele diislikütusele kohaldub võrreldes tavaaktsiisiga soodsam aktsiisimäär, mistõttu on kütuse lõpphind kasutajale soodsam.

Määruse eelnõu: V KEM S_EN
Määruse seletuskiri: VKEMS_SK
Lisa 1: SK_lisa_kavandid
Lisa 2: SK_lisa_markuste_tabel

Maaeluministri määruse „Maaeluministri 18. septembri 2015. a määruse nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõuga tehakse vajalikud muudatused maaeluministri 18. septembri 2015. a määruses nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ seetõttu, et täiendatakse toetatavate tegevuste loetelu uue tegevusega.
See tähendab, et edaspidi on võimalik toetust taotleda ka Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks.
Teine oluline muudatus tehakse selle pärast, et pikeneb maksete, sealhulgas liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/22201, millega pikendatakse programmiperioodi 2014–2020 rakendamist kahe aasta võrra.
See tähendab liisingu puhul nii abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka omandiõiguse ülemineku lõpptähtpäeva pikenemist kahe aasta võrra, s.o 2025. aasta 30. juunini. Lisaks suurendatakse ka toetuse maksimaalset suurust kahelt miljonilt kolme miljonini.
Toetuse maksimaalse suuruse suurendamisel on toetuse taotlejatele positiivne mõju, sest üleminekuperioodi aastatel 2021‒2022 võimaldatakse toetust taotleda nendel ettevõtjatel, kes on kavandanud teha suuremaid investeeringuid või kes soovivad investeeringute tegemisega jätkata ka üleminekuperioodi aastatel (ehk need, kes on juba varem toetust saanud).
See aitab kaasa konkurentsivõime parandamisele ning lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis on arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ peamine eesmärk.

Määruse eelnõu: keskmised_suured_EN_2021_juuni
Määruse seletuskiri: keskmised_suured_SK_2021_juuni

Maaeluministri määruse „Maaeluministri 18. septembri 2015. a määruse nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõuga tehakse vajalikud muudatused maaeluministri 18. septembri 2015. a määruses nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ seetõttu, et täiendatakse toetatavate tegevuste loetelu uue tegevusega.
See tähendab, et edaspidi on võimalik toetust taotleda ka Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks.
Teine oluline muudatus tehakse selle pärast, et pikeneb maksete, sealhulgas liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/22201, millega pikendatakse programmiperioodi 2014–2020 rakendamist kahe aasta võrra.
See tähendab liisingu puhul nii abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka omandiõiguse ülemineku lõpptähtpäeva pikenemist kahe aasta võrra, s.o 2025. aasta 30. juunini. Lisaks suurendatakse ka toetuse maksimaalset suurust kahelt miljonilt kolme miljonini.
Toetuse maksimaalse suuruse suurendamisel on toetuse taotlejatele positiivne mõju, sest üleminekuperioodi aastatel 2021‒2022 võimaldatakse toetust taotleda nendel ettevõtjatel, kes on kavandanud teha suuremaid investeeringuid või kes soovivad investeeringute tegemisega jätkata ka üleminekuperioodi aastatel (ehk need, kes on juba varem toetust saanud).
See aitab kaasa konkurentsivõime parandamisele ning lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis on arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ peamine eesmärk.
Muudatusel, millega võimaldatakse edaspidi toetust taotleda ka ehitise ehitamiseks, on keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele samuti positiivne mõju, sest uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ja uute seadmete ostmine sageli eeldab ka investeeringuid ehitistesse (nt uuendamine, laiendamine, uue ehitise rajamine) ja edaspidi saab ka selle jaoks toetust taotleda.
Arvestades, et muud toetuse taotlemise ja investeeringu tegemise tingimused ei muutu ning muudatus, millega pikeneb maksete, sealhulgas liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtaeg, tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist ja on isikutele teada, ei ole tegemist olulise mõjuga.
Määrus jõustub üldises korras.

Kooskõlastamise tähtaeg: 19.07.2021 23:59

Määruse eelnõu: keskmised_suured_EN_2021_juuni
Määruse seletuskiri: keskmised_suured_SK_2021_juuni

Töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (edaspidi direktiiv). Direktiiv näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Eelnõuga viiakse töötaja töötingimustest teavitamine vastavusse Euroopa Liidu õigusega. Liikmesriikidel tuleb direktiiv oma õigusesse üle võtta hiljemalt 01.08.2022.

Eesti õigus vastab osaliselt direktiivis ette nähtud nõuetele. Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks tuleb muuta töölepingu seadust (TLS), avaliku teenistuse seadust (ATS) ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust (ELTTS).

Eelnõuga täiendatakse TLS-is nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest ning maksusid ja makseid saavatest asutustest ja nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval. Samuti sätestab eelnõu töötaja kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele ja kohustustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat oma õiguste kaitsel.

ATS-i tuleb teha samasisulised muudatused. Muudatustega täiendatakse teabe hulka, mida tuleb ametnikule ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis esitada. ATS-i lisandub nõue, et ametikohale nimetamise haldusakt tuleb vormistada seitsme kalendripäeva jooksul ametikohale asumise päevast. Sama tähtaja jooksul tuleb ametnikule tutvustada ametiasutuse töökorraldust.

ELTTS-i täiendatakse uue teavituskohustusega, nähes ette sellised andmed, millest tuleb pikema kui ühe kuulise lähetuse korral töötajat kirjalikult teavitada. Need andmed hõlmavad näiteks lähetusperioodi kestust Eestis, töötasu ja selle maksmise vääringut ning riigist tagasipöördumise tingimusi.

Eelnõuga muudetakse TLS-i 1. aprillil 2022. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 28.05.2021, 20), ATS-i 1. aprillil 2022. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 04.01.2021, 28) ja ELTTS-i (RT I, 09.07.2020, 3).

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Ülevõetava direktiiviga tunnistatakse kehtetuks Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest. Uue direktiivi kehtestamise eesmärk on täiendada töösuhte oluliste tingimuste loetelu ja suurendada töötajate kaitstust, võttes arvesse ligi 20 aasta jooksul toimunud tööturu arengut. Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus direktiiv üle võtta hiljemalt 1. augustil 2022. a.

Seadus jõustub 2022. aasta 1. augustil. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta.

Määruse eelnõu: EN
Määruse seletuskiri: SK_0
Lisa 1: Vastavustabel

Maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Maaeluministri määrusega „Maaeluministri määruste muutmine“ tehakse vajalikud muudatused kahes maaeluministri määruses seetõttu, et pikeneb liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 2020/22201 , millega pikendatakse programmiperioodi 2014–2020 rakendamist kahe aasta võrra. See tähendab liisingu puhul nii abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka omandiõiguse ülemineku lõpptähtpäeva pikenemist kahe aasta võrra, s.o 2025. aasta 30. juunini. Samuti suurendatakse mõlemas maaeluministri määruses maksimaalset toetuse suurust 50% võrra.

Nimetatud muudatused tehakse järgmistes määrustes:

maaeluministri 8. mai 2015. a määrus nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 58);
maaeluministri 30. septembri 2015. a määrus nr 6 „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 6).

Määrus hõlmab „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ alameetmeid 4.2.1 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 4.2.1) ja 4.2.3 „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 4.2.3).

Meetme 4.2.1 raames antava toetuse puhul pikendatakse ka toetatava tegevuse elluviimise tähtaega V taotlusvoorus (2019. aastal) toetust saanud ettevõtjatel seniselt kahelt aastalt kolme aastani. Nendel ettevõtjatel jäi toetatavate tegevuste elluviimine ajale, kui riigis kuulutati välja eriolukord, mis kehtis 12. märtsist kuni 17. maini 2020. aastal, seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamisega. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka edaspidi. Näiteks oli eriolukorrast tulenevate piirangute tõttu ja pärast seda ka nende järelmõjust tulenevalt raskendatud masinate, seadmete ja ehitusmaterjalidetarnimine ning mõningal määral oli katkestatud ka ehitustööde tegemine, muudeti või öeldi üles lepingud, osa ettevõtteid lõpetas või katkestas oma tegevuse jms. Vajadus pikendada meetmete 4.2.1 puhul toetatava tegevuse elluviimise tähtaega on tingitud peamiselt toetuse saaja omavahendite puudumisest, masinate ja seadmete tarnimise hilinemisest ning ehitajatega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste mittetäitmisest.

Meetme 4.2.3 raames antava toetuse puhul laiendatakse ka taotlejate sihtgruppi. Kui varem sai nimetatud toetust taotleda tunnustatud tootjarühm või ühe või mitme tunnustatud tootjarühma valitseva mõju all olev ettevõtja, siis edaspidi saab seda toetust taotleda ka tunnustatud tootjaorganisatsioon või tema valitseva mõju all olev ettevõtja.

Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: EN_yleminek_4_2_1_ja_4_2_3
Määruse seletuskiri: SK_yleminek_4_2_1_ja_4_2_3
Lisa 1: Lisa_1_majandusliku_jatkusuutlikkuse_hindamise_mudel
Lisa 2: Lisa_4_TR

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseadust (edaspidi ka JäätS; RT I, 05.05.2021, 4), pakendiseadust (edaspidi ka PakS; RT I, 05.05.2021, 2) ja tubakaseadust (edaspidi ka TubS; RT I, 04.01.2021, 17), millega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1—19; edaspidi ka direktiiv) tulenevad kohustused.

Direktiivist tulenevad muudatused sisalduvad põhiosas JäätS-i ja PakS-i muutmise sätetes ning need puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eelnimetatud meetmeid rakendades soovitakse hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele. TubS-i muutmise sätted tulenevad samuti direktiivi artiklist 7, millega määratakse plasti sisaldava filtriga tubakatoodetele ja tubakatoodetega kasutamiseks mõeldud filtritele kohustuslikud märgistusnõuded.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et saavutada plastist ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside ambitsioonikas ja pidev vähenemine aastaks 2026. Tuleb saavutada selliste plastist valmistatud (sh biopõhisest või biolagunevast plastist) või plasti sisaldavate joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähenemine, millest pakutakse valmistoitu. Ühekordselt kasutavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise andmeid hakatakse koguma pakendiregistrisse. Esimene arvestuse pidamise periood algab 01.01.2022 ning arvestust peavad pidama müügikohad sarnaselt kehtivale plastkandekottide tarbimise andmete esitamise nõudele.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse, millistele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodetele rakendub turule laskmise piirang. Eesti turule on alates 3. juulist 2021 keelatud esmakordselt turule lasta järgmisi tooteid: oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted üldisemalt ja ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu, vahtpolüstüreenist joogipakendid ja vahtpolüstüreenist joogitopsid.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kuni 3 liitrit mahutavatele joogipakenditele esitatavaid toote nõudeid. Kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendeid, millel on plastist valmistatud korgid ja kaaned, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge. Nõue hakkab kehtima alates 3. juulist 2024. Nõue ei rakendu klaasist või metallist joogipakenditele, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 (3) artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil kasutatavad joogipakenditele. Samuti ei laiene nõue plastist joogipakenditele, mis mahutavad rohkem kui 3 liitrit vedelikku. Sealhulgas ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaasi plastist valmistatutena.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse kuni 3 liitrit mahutavatele plastist joogipudelite disaininõudeid. Alates 2025. aastast peab joogipudelite, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), koostises olema vähemalt 25% ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide Eesti territooriumil turule lastud PET-pudelite keskmisena, ning alates 2030. aastast peab joogipudelite koostises olema vähemalt 30% ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide Eesti territooriumil turule lastud joogipudelite keskmisena. Nõue ei laiene klaasist või metallist joogipudelitele, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist, ning määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil kasutatavatele joogipudelitele. Samuti ei laiene nõue plastist joogipudelitele, mis mahutavad rohkem kui 3 liitrit vedelikku. Sealhulgas ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaasi plastist valmistatutena.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse märgistusnõudeid, mida peavad kandma järgmiste plasti sisaldavate toodete tarbijapakendid või tooted ise: 1) hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 2) niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 3) filtriga tubakatooted ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 4) joogitopsid (märgistus peab olema kantud tootele). Märgistusnõuded on otsekohalduvad Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2020/2151, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta (ELT L 428, 18.12.2020, lk 57–67). Alates 3. juulist 2021 ei ole lubatud esmakordselt Eesti turule lasta eelnimetatud märgistamata tooteid. Toodetele kantav märgistus annab tarbijale märku, millised on toote jaoks sobivad jäätmekäitlusvõimalused või jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb asjaomase toote korral jäätmehierarhia kohaselt vältida, ning juhib tarbija tähelepanu plasti olemasolule tootes ja sellest tulenevast tootega seotud prügistamisest või toote muust sobimatust jäätmekõrvaldamisviisist tulenevast negatiivsest keskkonnamõjust.

Eelnõukohase seadusega tuleb laiendatud tootjavastutuse süsteemid luua plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite, õhupallide ning filtriga tubakatoodete ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite jaoks ning plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele. Lisaks peab juba olemasolev tootjavastutussüsteem pakenditele katma direktiivi alusel juurde tulevad kulud järgmiste plasttoodete korral: toidupakendid, painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjalid, kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendid, joogitopsid ning õhukesed ja eriti õhukesed kilekotid. Nagu olemasoleva tootjavastutussüsteemi puhul tuleb ka uute toodete korral katta direktiivis sätestatud alltoodud kulud.

Plasti sisaldavate toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide ja pakkematerjalide, kuni 3 liitrit mahutavate joogipakendite, joogitopside ning õhukeste ja eritiõhukeste kilekottide tootjad peavad kandma lisaks järgmised kulud:
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;

2) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud;
3) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.

Isiklikuks tarbeks mõeldud plasti sisaldavate niisutatud pühkepaberite ja õhupallide tootjad peavad kandma järgmised kulud:

1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud; 3) andmete kogumise ja aruandluse kulud.

Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite tootjad peavad kandma järgmised kulud:
1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;
2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud; 3) andmete kogumise ja aruandluse kulud;

4) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud.

Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad kandma järgmised kulud:
1) kulud, mis on seotud plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega;
2) kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes direktiivi artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetest.

Uued tootjavastutussüsteemid tuleb luua hiljemalt 31. detsembrist 2024, kuid enne 4. juulit 2018 kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite korral alates 5. jaanuarist 2023.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. Hiljemalt aastaks 2025 tuleb ühekordselt kasutatavate kuni 3 liitrit mahutavate plastist joogipudelite puhul saavutada kaalupõhiselt 77% ulatuses liigiti kogumine samal aastal turule lastud sama liiki joogipudelite kogusest. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90% ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse teadlikkuse suurendamise meetmeid. Teadlikkuse suurendamise meetmete eesmärk on teavitada ning motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma, et saavutada direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi koguse vähenemine.

Eelnõukohane seadus lisab ka vastutussätteid nii JäätSi kui ka PakSi ja tõstab rikkumiste karistusmäärasid JäätSis. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid.

Määruse eelnõu: EELNÕU
Määruse seletuskiri: SELETUSKIRI
Lisa 1: Lisa 1 – Rakendusaktide kavandid
Lisa 2: Lisa 2 – Vastavustabel

Maaeluministri määruse “Maaeluministri määruste muutmine seoses taotluse esitamise tähtaja muutmisega“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Maaeluministri määruses „Maaeluministri määruste muutmine seoses taotluse esitamise tähtaja muutmisega“ tehtavad muudatused on tingitud asjaolust, et 2017. aasta 13. detsembril vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/23931 artikli 1 lõike 21 punktiga b täiendati nende meetmete loetelu, mille puhul ei pea toetuse taotlusi enam hindama.
Muudatused tehakse järgmistes määrustes:

– maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 “Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” (edaspidi meetme 5.2 rakendusmäärus);

– maaeluministri 30. aprilli 2019. a määrus nr 44 “Põllumajanduskindlustustoetus“ (edaspidi meetme 17.1 rakendusmäärus).

Edaspidi ei hinnata enam meetmete 5.2 ja 17.1 puhul toetuse taotlusi ega koostata hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestust.
Kuna toetuse taotlusi ei pea enam hindama, siis minnakse seniselt voorupõhiselt taotlemiselt üle aasta ringi avatud taotlusvooru põhisele taotlemisele.
Meetme 5.2 puhul toimub edaspidi toetuste taotlemine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuse keskkonnas.
See tähendab, et edaspidi on toetuse taotlemiseks võimalik esitada avaldus vaid PRIA veebilehel avatava e-teenuse keskkonna kaudu.
Muudatus lihtsustab toetuse taotlemise protseduuri.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Määrus toob kaasa positiivsed mõjud põllumajandustootjale põllumajandustootmisega seotud riskide maandamisel ning loodusõnnetuses ja katastroofis kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisel.
Edaspidi saavad põllumajandustootjad alustada põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisega varem ning kindlustada loomi, taimi ja saaki vastavalt vajadusele.
Oluliseks muudatuseks on ka meetme 5.2 puhul elektroonsele taotlemisele üleminek.
Tulenevalt elektroonsele taotlemisele üleminekust ei pea taotleja enam koos avaldusega esitama nii palju lisadokumente, kuna muudatuse kohaselt on asjakohastes dokumentides kajastatavad andmed avalduse osa ning nende andmete edastamine ja kajastamine koos avaldusega muutub lihtsamaks.
Tänu elektroonsele taotlemisele lüheneb taotluste menetlemise aeg 75 tööpäevalt 50 tööpäevale.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: EN_Kobar
Määruse seletuskiri: SK_Kobar_docx

Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Seaduse eelnõu väljatöötamise on tinginud Euroopa Liidu uus õigusakt, millega kehtestatakse ravimsööda ning vahetoote tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded.
Kui siiani reguleeris ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist direktiiv 97/167/EMÜ, siis nüüd on selleks kehtestatud EL-i vahetult kohaldatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ.
Võrreldes direktiivis sätestatuga, jäävad ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise üldpõhimõtted samaks.
Seetõttu on vajalik asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta või tunnistada need kehtetuks.
Eelnõuga kavandatu kohaselt lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest (EL) 2019/4 peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turulueviimisega.
Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral.
Muude kui eespool nimetatud ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, sealhulgas lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüügi puhul, peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate.
Sööda käitleja, kellel on asjakohane tegevusluba, võib jätkata oma tegevust tingimusel, et ta esitab hiljemalt 28. juuliks 2022. aastal Põllumajandus- ja Toiduametile teate selle kohta, et ravimsööda tootmiseks kehtestatud süsteem vastab määrus (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele.
Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu.
Tagamaks ravimsööda ohutu kasutamine, võib loomapidaja seda kasutada üksnes vastavalt ravimsööda veterinaarretseptile, mille on väljastanud üksnes kutsetegevuse luba omav veterinaararst.
Selguse tagamiseks tehakse asjakohane muudatus söödaseaduses.
Seaduse eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla määrusega (EL) 2019/4, millega kehtestatakse ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded.
Kehtivas õiguses on nõuded sätestatud direktiivis ja liikmesriigid on need üle võtnud oma õigusaktidega, mis ei ole alati taganud nõuete ühetaolist rakendamist kogu EL-is.
Ravimsööda kohta kehtestatud ühtsete nõuete rakendamisel EL-is on oluline mõju loomade ja inimeste tervisele ning keskkonna kaitsele.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse söödaseadust ning teises sätestatakse seaduse jõustumine.
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 28. jaanuaril.
Määruse eelnõu: SoSi_muutmise_EN
Määruse seletuskiri: SoSi_muutmise_SK
Lisa 1: SoSi_muutmine_SK_lisa_1

Maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõuga muudetakse kolme maaeluministri määrust:

maaeluministri 11. mai 2015. a määrust nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ ;
maaeluministri 29. juuli 2015. a määrust nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus”;
maaeluministri 7. mai 2018. a määrust nr 26 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus Maaeluministeeriumi valitsemisala riigiasutustele“

Määrustes nr 59 ja nr 76 luuakse toetuse taotlejatele soodsamad võimalused toetuse taotlemiseks, mistõttu leevendatakse Rail Balticu raudtee trassi koridoris taotlemise tingimusi.
Määruses nr 76 pikendatakse 2021. ja 2022. aastal toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide Põllumajandus- ja Toiduametile esitamise tähtaega kahe kuu võrra.
Lisaks sätestatakse määrustes nr 76 ja nr 26 investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamiseks lõpptähtpäev, milleks on 2025. aasta 30. juuni tulenevalt üleminekumäärusest.Seega peavad toetatavad tegevused olema ellu viidud ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile esitatud hiljemalt 2025. aasta 30. juunil.
Määruses nr 26 lubatakse edaspidi ka PTA-l taotleda ettevalmistavaid töid ning sätestatakse, et toetatava tegevuse osaks on ühiseesvoolu uuendamisega seotud uuendusprojekti projekteerimistöö ja selleks vajalik uurimistöö, ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö ning keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus.
Eelnõu loob taotlejatele ja toetuse saajatele paindlikud võimalused, millega leevendatakse mõningal määral toetuste tingimusi, et tagada paremini toetuste eesmärkide elluviimine.
Eelnõu muudatusega laieneb toetusõiguslik ala Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas Rail Balticu raudtee trassi koridoris asuvatele maadele, mis jäävad väljapoole raudteemaad.
Samuti on arvestatud sellega, et taotlejad suudaksid toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid ette valmistada ja alustatud tegevused ellu viia.
Toetatavate tegevuste loetelu laiendamine aitab PTA‑l kasutada toetuse eelarvet paremini toetuse eesmärkide saavutamiseks.

Määruse eelnõu: EN_muutmine
Määruse seletuskiri: SK_muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõu eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisialalaekumist.
Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil.
Enamik väärkasutuse riskiga kütusest ostetakse jaemüügist (tanklates) füüsiliste isikute poolt.
Võrreldes kehtiva korraga väheneb põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisisoodustust saavate isikute arv 26 000-lt 8900-le, kuna muudatuste jõustumisel ei saa eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust põllumajanduse või kalandusega mitteseotud isikud.
Seetõttu on muudatuste rõhuasetus väärkasutamise ennetamine: eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik ostuõigus, mille andmise otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtjatele.
Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.
Eelnõuga püütakse tagada, et põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevad ettevõtjad saaksid ostuõiguse minimaalse halduskoormusega. Seetõttu näeb ette, et:
1. enamikele ettevõtjatest antakse ostuõigust automaatselt riiklike registriandmete alusel (98% põllumajandustootjatest, 100% kutselistest kaluritest). Selleks kasutab PRIA erinevaid riiklike registrite andmeid, et teha kindlaks, kas tegemist on põllumajandustootjaga (eelkõige hinnatakse, kas isik on ettevõtja, kes on taotlenud pindalapõhiseid toetusi või peab põllumajandusloomi).
2. kui isik tegeleb põllumajandustootmisega, kuid ei ole ostuõigust saanud punkti 1 alusel saab esitada PRIA-le ostuõiguse saamiseks taotluse.
Eeldatavasti vähendab muudatus aktsiisipettuseid.
Muudatus ei mõjuta muudatus toidu tootmist, kuna põllumajandus- ja kalandussektorile tagatakse jätkuvalt eriotstarbelise diislikütuse kättesaadavus.
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 15. novembril.
Nimetatud kuupäev tuleneb vajadusest jätta pärast eelnõu vastuvõtmist piisav aeg PRIA-le vastavate infosüsteemide arendamiseks ja ettevalmistuste tegemiseks eriotstarbelise diislikütuse müüjatele.
Eriotstarbelsie diislikütuse ostmiseks on vajalik ostuõiguse olemasolu 1. jaanuarist 2023.

Määruse eelnõu: VKEMS_EN_19042021
Määruse seletuskiri: VKEMS_SK_19042021
Määruse lisa: SK_Lisa_kavandid

Maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu

Sisukokkuvõte:

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel.
Määruste muutmine on eelkõige tingitud vajadusest täiendada asjakohaseid määrusi seoses Rail Balticu raudtee trassi koridoris asuva maa kohta toetuse taotlemisele kehtestatud piirangutega.
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõuga muudetakse:
– maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrust nr 51 „Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus“
– maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrust nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“
– maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrust nr 50 „Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus“
– maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrust nr 52 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“
– maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“
– maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrust nr 40 „Piirkondlik mullakaitse toetus“
– maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrust nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 38).

Eelnõuga muudetavate määruste kohaselt ei saa alates 2017. aastast võtta uut põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete ning mahepõllumajanduse meetme kohustust sellise maa kohta ega suurendada kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt on määratud Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks.
Keskkonnamõju avaldub pikema aja vältel ja sellepärast on teatud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kohaste pindalatoetuste kohustuseperiood olnud vähemalt viis aastat.
Seetõttu ei saanud lubada pikaajaliste kohustuste võtmist maa kohta, mille puhul võivad toetuse eesmärgid jääda saavutamata, kuna maal ei saaks nõutud tegevusi kohustuseperioodi lõpuni teha.
2021. ja 2022. aastal võetavate kohustuste puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete ning mahepõllumajanduse meetme puhul toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.
Tegemist on lühiajaliste kohustustega ning kõik nõutud tegevused viiakse ellu ja eesmärgid saavutatakse ühe kalendriaasta jooksul.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: EN_muutmine_RB_2021
Määruse seletuskiri: SK_muutmine_RB_2021

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Eelnõukohase seadusega muudetakse veeseadust.
Seadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus.
Samuti täpsustakse eelnõukohases seadusega veekogu definitsiooni, kuna kehtiv sõnastus on võimaldanud seadust ebaühtlaselt rakendada.
Veekogu mõistega on seotud ka jahiseaduse ja kalapüügiseaduse rakendamine ning veekogusse saasteainete juhtimise regulatsioon.
Ühe muudatusena korrastatakse nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid.
Samuti sätestatakse tegevuspiirangud nitraaditundlikul alal, kuna põhiseaduse kohaselt peavad tegevuspiirangud olema kehtestatud seadusega.
Täpsustatakse nitraaditundlikul alal asuvate veekaitseobjektidega seotud terminoloogiat, et tagada nitraaditundliku ala piirangute parem õigusselgus.
Eelnõukohase seadusega tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti ühtlustada veekogu mõiste rakendamispraktikat ning muuta selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud.
Kehtiva seaduse kohaselt peavad põllumajandusettevõtjad esitama kaks korda andmeid sõnniku laotamise ja loomade veekaitsevööndis karjatamise kohta.
Eelnõukohase seadusega jäetakse veeseadusest välja dubleerivate andmete esitamise kohustus.
Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõukohane seadus ei nõua adressaatide tegevuse ümberkorraldamist ega üleminekuaega.
Seaduse § 1 punkt 19 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril, kuna Maaeluministeerium vajab rohkem aega VeeS § 161 lõike 4 kohase alamakti väljatöötamiseks seoses aeganõudvate analüüsidega.

Määruse eelnõu: 02_03_VeeS_muutmine_EN
Määruse seletuskiri: 02_03_VeeS_muutmise_SK
Lisa: 02_03_Koosk6lastustabel

“Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine” eelnõu

Sisukokkuvõte:

Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” (edaspidi määrus) muutmise määrusega (edaspidi eelnõu) tehtavad muudatused on tingitud asjaolust, et toetatavate tegevuste elluviimine jäi ajale, kui riigis kuulutati välja eriolukord, mis kehtis 2020. aasta 12. märtsist kuni 17. maini, seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamisega.
Määruse muudatusega pikendatakse meetme 4.1 tegevuste elluviimise tähtaega viiendastaotlusvoorus (2018. aastal) toetust saanud ettevõtjatel seniselt kolmelt aastalt nelja aastani eeldusel, et toetuse saaja on toetatavast tegevusest ellu viinud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.
Meetme 4.1 kuuendas taotlusvoorus (2019. aastal) toetust saanud ettevõtjatel pikendatakse ehitustegevusega seotud investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest eeldusel, et toetuse saaja on ehitamisega seotud tegevuse kohta esitanud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest vähemalt ühe maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega.
23. detsembril 2020. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/22201 (edaspidi üleminekumäärus) pikendatakse programmiperioodi 2014−2020 rakendamist kahe aasta võrra.
Muudatuse kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20132 artikli 65 lõike 2 alusel kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025.aasta 31.detsembriks.
See tähendab, et liisingut kasutavatel toetuse saajatel võib investeeringuobjekti omandiõiguse ülemineku tähtaeg pikeneda.
Määrus jõustatakse üldises korras.

Määruse eelnõu: EN_4_1
Määruse seletuskiri: SK_4_1

Veterinaarseaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Veterinaarseaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208) (edaspidi LTM või määrus (EL) 2016/429), mida kohaldatakse alates 2021. aasta 21. aprillist.
Loomatervise ja veterinaaria valdkonda reguleerivad praegu veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus.
Oluliseks muudatuseks on ettevõtjatele teatud tegevusaladel loakohustuse muutumine teatamiskohustuseks, uued teatamiskohustused seoses maismaaloomade pidamisega ning uued loakohustused seoses kauplemisega.
Eelnõus käsitletakse viite põhiteemat: veterinaararsti kutsetegevuse alused (2. peatükk), loomade pidamise ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemise nõuded (3. peatükk), looma ja kauba Eestisse toimetamise, nendega kauplemise ja nende ekspordi ning lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise nõuded (4. peatükk), loomataudi ennetamise ja tõrje nõuded (5. peatükk), veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli alused, haldusjärelevalve, veterinaarjärelevalve tasu rakendamise põhimõtted, proovide võtmise ja analüüsimise ning ametlike laborite ja referentlaborite volitamise põhimõtted (6. peatükk).
Eelnõus sätestatakse ka veterinaarjärelevalve toimingu ja veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamise alused ning veterinaarnõuete rikkumise korral rakendatavad karistused.
Veterinaarseadusega ajakohastatakse vastutussätteid ja karistusmäärasid.
Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid ja maksimaalsed trahvimäärad jäävad edaspidi 20 000 kuni 50 000 euro vahele.
Maksimaalselt 50 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest.
Seaduse jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. juulil.

Määruse eelnõu: VS_eelnou
Määruse seletuskiri: VS_seletuskiri
Seletuskirja lisa 1: VS_seletuskirja_lisa1
Seletuskirja lisa 2: VS_seletuskirja_lisa2

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Sisukokkuvõte:

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi seadus) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud seoses vajadusega luua tingimused „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ uue tegevuse liigi 1.5 „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ rakendamiseks, samuti vajadusega pikendada mitmesuguseid tegevuste elluviimisega seotud tähtaegu seoses programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste Euroopa Liidu õigusraamistiku pikenemisega kahe aasta võrra.
Muudatuse eesmärk on nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi abil tagada nõustajate järelkasv ning seeläbi nõuandeteenuste parem kättesaadavus erinevates põllumajandusega seotud valdkondades.
Uue toetusskeemi sihtrühma kuuluvad isikud, kellel on potentsiaali saada hea kvalifikatsiooniga nõustamisteenust pakkuvateks nõustajateks.
Üleminekumäärusest tulenevalt pikenes programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste õigusraamistik kahe aasta võrra.
Maaelu arengu toetuste rakendamise muud tingimused pikenenud perioodil ei eelda seaduse muutmist.
Seaduse muudatuse teise tulemusena on loodud eeldused LEADER-projektitoetuse, arengukava rahastamisvahendi ja nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi rakendamiseks ka aastatel 2023–2025 samaväärselt tingimustega, mis on kehtinud seni.
Seadus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: ELYPS_muutmine_EN
Määruse seletuskiri: ELYPS_muutmine_SK

Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER- projektitoetus“ muutmine

Sisukokkuvõte:

Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruses nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER- projektitoetus” (edaspidi määrus) tehtavad muudatused on peamiselt tingitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üleminekumäärusest, mille kohaselt algab uus programmiperiood 2023. aastal ning 2021. ja 2022. aasta on üleminekuaastad.
Üleminekumääruse artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 sätestatud 1. jaanuarist 2014 kuni 31.detsembrini 2020 kestvat ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2022.
Samuti pikeneb üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ühissätete määruse artikli 65 lõikes 2 toodud programmiperioodi 2014–2020 kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
See tähendab, et praegune Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood 2014–2020 pikeneb kahe aasta võrra ning seega pikendatakse ka „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) kahe aasta võrra.
See tähendab omakorda seda, et kõik määruses olevad tähtajad vajavad samuti pikendamist üldjuhul kahe aasta võrra.
Lisaks nähakse määruse muudatusega ette ka võimalus suurendada kohalike tegevusgruppide strateegia rakendamise eelarveid ning antakse võimalus korraldada projektitoetuse taotlusvoore ka üleminekuaastatel, samuti kehtestatakse uus kohustus, mille kohaselt peavad kohalikud tegevusgrupid rakendama strateegia meedet, mis on suunatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud kriisi mõjuga tegelemiseks.
Arvestades, et uus programmiperiood algab 2023. aasta jaanuaris, pikendatakse tegevuste elluviimist selliselt, et tegevuspiirkondades ei tekiks n-ö vaheaastaid ning üleminekuaastatel alustatud tegevus või investeering on võimalik liigselt kiirustamata ellu viia.
Selleks pikendatakse muu hulgas ka investeeringu elluviimise ja nõutavate dokumentide esitamise lõpptähtaega kahe aasta võrra, mis kehtib nendele toetuste taotlejatele, kes alustavad oma tegevuse elluviimise või investeeringu tegemisega 2021. aastal.
Muudatused on eelduseks sujuvale üleminekule uude programmiperioodi, sest kohalikel tegevusgruppidel on võimalik korraldada praeguse programmiperioodi raames veel projektitoetuse taotlusvoore kuni 2024. aasta alguseni, mis tagab tõhusa kohaliku arengu strateegia rakendamise eelarve kasutuse.
Lisaks täpsustatakse mitmeid määruse sõnastusi õigusselguse eesmärgil.
Programmi LEADER kohaliku arengu üldeesmärk on arendada kohalikku initsiatiivi, viies toetuse andmise otsustustasandi kohapeale, et suurendada kohalike inimeste huvi oma piirkonna arengu ja sellega kaasneva vastutuse vastu.
LEADERi rakendamine mõjutab enim regionaalarengut ning annab võimaluse nii ettevõtjate, kodanikuühenduste kui ka kohaliku omavalitsuse üksuste paremaks koostööks ja võrgustumiseks. Samuti võimaldab see rakendada tegevuspiirkonna spetsiifilisi võimalusi ning kasutada ressursse vastavalt tegevuspiirkonna eripärale.
Muudatuse tulemusena on võimalik rakendada LEADERit täies ulatuses ka üleminekuaastatel 2021 ja 2022 ning viia tegevusi ellu kuni 2024. aasta lõpuni.
Lisaks nähakse ette võimalus suurendada kohalike tegevusgruppide strateegia rakendamise eelarvet üleminekuaastatel ettenähtud täiendavate rahaliste vahendite arvelt.
Nimetatud eelarve lisandumisel on vajalik pikendada ka projektitoetuse taotluste esitamise tähtaega, tegevuste elluviimise tähtaega ning nõutavate dokumentide esitamise tähtaega.
Kõik nimetatud muudatused tagavad LEADERi sujuva rakendamise ning ülemineku uuele programmiperioodile, mis algab aastal 2023.
Määrus jõustub üldises korras.

Määruse eelnõu: LEADER_EN
Määruse seletuskiri: LEADER_SK