Taluliit tervitab tuleviku ÜPP eesmärki jagada toetusi õiglasemalt ja toetada senisest enam väikeste ja keskmise suurustega põllumajanduslikke pereettevõtteid ning noortalunikke.
Taluliit on aastaid taotlenud otsetoetuste diferentseerimist sõltuvalt ettevõtte suurusest ning taotlenud sissetulekutoetuste senisest suuremat suunamist peretaludele ja noortele põllumajandustootjatele. Oluline on siinkohal mainida, et I samba toetused peavad jõudma tegelikele põllumajandustootjateni, kes ka reaalselt toidutootmisega tegelevad. Meie pikaajalised taotlused on nüüd leidnud kajastamisi uues ÜPP reformipaketis. See puudutab eelkõige kohustuslikku sissetulekutoetuse ümberjaotamist, mille kohaselt liikmesriigid peavad vähemalt 10% toetustest jaotama ümber väiksematele põllumajandusettevõtetele ning oma strateegilises kavas kirjeldama, kuidas nad kavatsevad seda teha. On oluline mainida, et Eesti tasandil tuleb leida toimivad meetmed, mis tagavad ÜPP reformi eesmärgi saavutamise. Kuna Eestis on põllumajanduses suur rendimaade osakaal, siis ei saa rakendada vaid hektaripõhist maksmise lähenemist, mis võib hoopis vastupidiselt eesmärgile suunata toetusi maaomanikele, kes ise ei ole põllumajandustootjad. Taluliit on igal juhul lootusrikas, meetmed, mida taotlesime Eesti siseselt, on leidnud kajastamist hoopis EL tasandil. Lisaks tuleb eraldada otsetoetuste eelarvest vahendid noorte põllumajandustootjate (kuni 40 aastased ) toetuseks. Uus kohustuslik miinimumtase on 3% liikmesriikide eelarvest. Taluliit tervitab seda lähenemist, kuna kogu Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkus sõltub sellest, kas noored jätkavad põllumajanduses või ei. Eelpool nimetatud toetus võib hõlmata sissetuleku, investeerimis- või starditoetust noortele põllumajandustootjatele.
Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade arengu probleemid
Eesti põllumajanduse ja laiemalt ka maapiirkondade arengu suurimaks probleemiks on põllumajandusettevõtete kontsentreerumine, mis hävitab peretaludel põhinevat traditsioonilist põllumajandusmudelit ja vähendab noorte huvi ja võimalusi talupidamisega tegelemiseks. Peretalude asendumine suurte agrotööstuslike ettevõtetega viib põllumajandusmaa ressursi koondumiseni ka välismaiste ettevõtete omandisse ning soosib noorte siirdumist maapiirkondadest linnadesse elama ja
ei ole kooskõlas ka keskkonnahoiu edendamisega. 2020. aasta Statistikaameti põllumajandusloenduse andmetel on viimase 10aastaga lõpetanud tegevuse 3800 põllumajanduslikku majapidamist. ÜPP I samba otsetoetuste maksmise senine praktika Eestis on viinud selleni, et suured põllumajandusettevõtted on kasv
anud veelgi suuremaks ja väikeste põllumajandusettevõtete arv on drastiliselt vähenenud. Senise praktika probleemiks on hektaripõhine toetuse maksmine, kus suuremad ettevõtted, kus ettevõttes on rohkem maad kasutusel saavad ka rohkem toetusi ningväiksemate hektarite arvuga ettevõtted saavad vähem toetust. Senise toetuse maksmise parktika suureks puuduseks on ka asjaolu, et kuigi I samba toetuste eesmärgiks on maksta sissetulekutoetusi põllumajandustootjatele, siis tegelikult on täna tegemist maaomanike toetusega. Eesti põllumajanduses kasutatavast maast on üle 60% rendimaadest, sh. Riigimaad, suurtele metsaomanikele kuuluvad põllumaad. Lisaks kuulub palju põllumaid ka investeerimisfirmadele, sealhulgas välimaistele firmadele. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ÜPP uus lähenemine nii ümberjaotavate toetuste kui ka noorte põllumajandustootjate osas on oluline samm õiges suunas ja see kohustab ka Eestit seadmaks oma siseriikliku põllumajanduspoliitika rohkem peretalusid ja noortalunike toetama.
Üleminek kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale põllumajandusele
Üleminekuga kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale põllumajandusele kaasnevad uued kohustused ja nõuded talunikele. Põllumajandustootjatelt oodatakse panustamist kliimamuutuste leevendamisse, keskkonnahoidu ning loomade heaolu kõrgemate standardite rakendamistesse. Põllumajandustootjad peavad arvestama, et ÜPP toetuse saamiseks tuleb täita senisest ulatuslikumad tingimuslikkuse nõuded, sh. igas põllumajandusettevõttes tuleb eraldada vähemalt 3% põllumaast elurikkuse ja mittetootlike elementide jaoks. Uueks lähenemiseks on ka üheaastased ökokavad, mis hõlmavad 25% kogu sissetulekute toetuse (I samba) eelarvest. Taluliidu jaoks on oluline, et kõik uutest nõuetest tulenevad täiendavad kulutused saaksid õiglaselt kompenseeritud talunikele. Oluliseks uueks lähenemiseks on ka see, et vähemalt 35% maaelu arengu vahenditest tuleb eraldada põllumajanduse keskkonnakavadele, millega edendatakse keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu tavasid. Nii saavad ka põllumehed anda olulise panuse rohepöörde elluviimiseks.
Üldiselt on oluline, et tulevane ÜPP lõplik poliitiline kokkulepe oleks hästi tasakaalustatud uue rohelise arhitektuuri ambitsioonide ja majanduslikult elujõulise, turule orienteeritud ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori vahel. Et tulevane poliitikaraamistik oleks põllumajandustootjate jaoks lihtsam ja kasutatavam nii jätkusuutlikkuse kui ka konkurentsivõime osas.
Samas tuleb mõista, et ÜPP lõplik kokkuleppe seab siiski vaid raamid Euroopa Liidu tasandil põllumajanduspoliitikale ja riikidele jääb küllaltki suur pädevus ühtsete eesmärkide elluviimiseks. Taluliit loodab, et ka Eesti riik rakendab oma pädevuse piires just neid meetmeid, mis peretalusid ja noortalunikke senisest enam toetavad ning pidurdavad põllumajandusettevõtete kontsentreerumist.
