Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks juba 28. aastat järjepidevalt valinud parimaid talusid, et läbi konkursi tunnustada ja tõsta esile peretalusid, näidata põllumajandustootmise mitmekesisust ning läbi inspireerivate talulugude ja noortalunike propageerida ja tutvustada põllumajandust. „Parim Talu 2021“ hindamiskomisjoni ringkäik toimus sel aastal augusti esimesel nädalal, mil viieliikmeline žürii külastas kolme päeva jooksul kaheksat eri talu kuues Eesti maakonnas.
Hõbemäe talu (Põlva maakond)
Hõbemäe talu sai alguse pererahva unistusest, mida hakati vaikselt ellu viima. Talu perenaine Sigrid Luige unistas loomapidamisest juba väiksest peale ning on tänaseks loomadega kokku puututud juba üle 20ne aasta. Kui Sigrid väike oli tahtis ta väga emaga lehmalauta kaasa minna ning tänaseks on Sigridil ette näidata magistrikraad loomakasvatuses.
Talus alustati loomapidamisega neli aastat tagasi. Kui alguses olid talus ainult kaks ammlehma koos kahe vasikaga, siis on tänaseks loomade arv tublisti kasvanud. Talus on 17 puhtatõulist Šarolee tõugu lihaveist, 2 lammast- Poisu ja Plika, 3 kassi, 9 parti, üle 200 mahekana, koer ja 4 hobust. Loomad on talus väga sõbralikud ning ei ütle ära hellitustest ja paist. Ei ole ebatavaline kui karjamaal veis sinult pai soovib või kui koplis hobune sind kallistama tuleb.
Talus olevad mahekanad munevad päevas kokku umbes 12 karpi mahemune päeva ning munad on viit eri värvi. Kliente on suuremates linnades, peamiselt Tartus, kuid kaupa viiakse ka Tallinnasse ja Pärnusse. Lisaks talupidamisele on perenaine endine võistlussportlane ning annab ratsutamistrenne lastele. Igakuiselt käib Sigridi juures trennis 5-6 last.
Tarmere (Valga maakond)
Tarmere on pereettevõte, mis asub Valgamaal Puka alevikus ning on turul tegutsenud juba üle 20 aasta. Kui varasemalt oli pikalt peamiseks tegevusvaldkonnaks raamatupidamisteenuse pakkumine, siis alates 2015 aastast lisandus kanepitoodete tootmine ning aasta hiljem ka tatratoodete tootmine.
Ettevõtte süda ja hing perenaine Mari-Liis soovis leida viise kuidas säilitada maalähedast elustiili ja luua endale ja oma pereliikmetele töökohti, siis nii alustatigi tervislikke innovatiivsete toodete tootmisega. Perenaine Mari-Liis kasvatab seitsmel hektaril rendipinnal kanepit, tatart ning eelmisest aastast alates ka kinoad. Kuna põllud on eemal ja masinad puuduvad, siis ostetakse harimisteenus sisse, kuid demopõldu on võimalik näha Pukas, kus on ka tootmisruumid. Sel aastal pandi maha 3 hektarit kinoad ning peagi on välja tulemas ka kinoa jahu ja makaronid. Hetkel tehakse kinoajahust näkileibasid.
Kokku teeb Tarmere mitmeid kanepi- ja tatratooteid: jahusid, helbeid, tangusid, seemneid, patju ja ka looduskosmeetikat. Lisaks toodetakse ka kanepiõli, tegeletakse pideva tootearendusega. Tarmere teeb koostööd Puka küla Printsimari MTÜ, kes õmbleb neile valmis head tatrapadjad. Tarmere tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Vahemetsa talu (Tartu maakond)
Rain Komlev ja Birgit Lõhmus-Komleva elavad Tartumaal Hellenurme külas Vahemetsa talus, kus 6 aastat tagasi asutati ettevõtte BirchLagoon OÜ. Birchlagoon OÜ kaubamärgi Birchlagoon all tegeleb traditsiooniliste hapendatud kasemahlajookide tootmisega.
Esimene maitselisanditega kasemahlajook valmis 2016. aastal. Kuna perenaine Birgit armastas piparmünditeed, aga peremees Rain kasemahla, siis sellest tekkis paaril mõte segada need kaks lemmikut kokku ning nii sai alguse mündimaitseline kasemahla jook. Praeguseks on Birchlagooni kasemahlajooke saadaval viie erineva maitsega. Kui senimaani valmisid kõik mahlajoogid kodus, siis aasta tagasi alustati tootmisega Hellenurme mõisa keldrikorrusel, mida renditakse vallalt. Tootmise kõrvalt tegeletakse mõisa keldrikorrusel ka ehitustöödega, et saada valmis kääritus- ja laagerdusruumid.
Peremees Rain ja perenaine Birgit koguvad kasemahla oma kinnistult Otepää looduspargist. Mahla korjatakse varakevadel, märtsis sinilillede õitsemise ajal, umbes 2–3 nädala jooksul. Korjeala on umbes neli hektarit ning puude vahel lookleb mitu kilomeetrit kogumisliini. Tänavu kevadel kogutud kümnest tonnist kasemahlast tehti üheksa tonni kasemahlast veiniks, sest peagi tullakse turule esimese 100% kasemahla veiniga. Birchlagoon tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Viinamärdi talu (Tartu maakond)
Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013 aastal, kui Denis ja Annemari soetasid Tartumaale vana taluhäärberi koos maaga. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega.
2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast. Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist.
Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid –jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu.
Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Jõeääre talu (Järva maakond)
Jõeääre talu asub Järvamaal ning seal elavad peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Talu sai perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud.
Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril karult ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju (porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud). Talus on kolm suurt kasvuhoonet, mille üldpind on umbes 500m2. Esimene kasvuhoone ehitati 2004. aastal ning esimesel aastal pandi maha 300 tomatitaime. Peale seda sai alguse tomatite, kurkide ja ka lillede kasvatamine. Toodangu säilitamiseks on ehitatud kartuli ja köögivilja hoidla, mis tehti laienemis eesmärgil sorteerimisliini jaoks. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.
Kogu suure põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi kahekesi. Peremees ja perenaine loodavad, et üks poegadest võtab talu üle. Abiks käivad mõlemad lapsed nii palju, kui saavad.
Indriko talu (Pärnu maakond)
Indriko OÜ asub Pärnumaal, kus elab koos väga ühtehoidev pere. Talus elab kokku neli põlvkonda: perenaine Aivi, tütred Pille ja Kadi koos elukaaslastega ning nende lapsed ja Aivi ema. Noorim tütar Margit käib koolis, ent on siiski talus igati abiks.
Peale pereisa ootamatut lahkumist, soovis perenaine Aivi koos tütardega talupidamise üle võtta ning jätkata isa tööga. Perenaine Aivi oli koos mehega talu üles ehitanud juba palju aastaid tagasi. Peretütar Pille, kes on talu peamine masinajuht, sündiski peaaegu traktoriroolis kuna pereema sai just kaks päeva enne sünnitust traktoriload tehtud. Pille on Olustveres õppinud taimekasvatust ning sama õpib praegu ka õde Kadi, kel on unistus talu juures mahedaid maitsetaimi kasvatama hakata. Koos naabritega majandatakse Pärnumaal kokku 400 hektaril ning kasvatatakse nisu, otra ja hernest.
Talvel käiakse vahel ka teed lumest lahti lükkamas kui vald abi vajab ning pererahva sõnul on talu avatud iga päev ning külalisi ära ei aeta.
Alpakafarm (Pärnu maakond)
Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Norrast pärit Kai ja Pärnust pärit Kaja ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, kuid kurva kogemuse kaudu saadi kiirelt aru, et Eestis ei saa kodu ilma valveta jätta. Mõttesse tuli, et võiks rajada turismitalu. Kuna taluga kaasnes ka neli hektarit maad, siis tuli mõelda kuidas saaks inimesi kohale meelitada. Lõpuks otsustati tuua tallu alpakad.
Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais. Esialgu toodi 14 isaslooma, sest emaseid ei saanud poegimise lähenemise tõttu transportida. Emased koos poegadega jõudsid järele Septembris. Tänaseks on talus kokku 140 looma, keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega. Lisaks on kitsed, minilambad, Vallais’ mustnina lambad, merisead, küülikud ja väike Benneti känguru.
2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – sel alal toimub praegu põhiline külastajate liikumine ning õuel on suur talupood kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.
Uustla talu (Saare maakond)
Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja kõigest paarinädalase pojaga. Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veised, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.
Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas valmis sel kevadel. Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ära ei väärinda, seega umbes pool läheb ühistule müügiks.
Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Üldiselt on tööjaotus selline, et Margiti rida on loomad ja juust, Siimul põllud ning kõrvalmajas elav ema on ka abiks.
Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu, lisaks kuulutatakse välja üldvõitja. Parimad talud kuulutatakse välja novembris toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.
