Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.
Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.
Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:
- Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad hakkavad oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude kütmise eest, maksma rohkem puhkuselendude eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret kõrgemate kulude pärast, mida kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
- Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
- Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
- Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
- Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
- Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid, mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
- Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
- Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.
Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:
- Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek (nn ETS ehk eesti keeles HKS (heitkogustega kauplemise süsteem))
- Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse muudatus (nn ESR ehk eesti keeles JKM (jagatud kasutuse määrus))
- Lennunduse panus liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni (nn lennunduse ETS/lennunduse HKS) ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu
- Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF)
- Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO2 standardid sõidukitele)
- Süsiniku piirimeetme määrus (CBAM ehk eesti keeles SPiM (süsiniku piirimeede))
- Otsuse muutmine seoses ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani 2030 (nn MSR)
- Kliimameetmete sotsiaalfond
- Energiamaksustamise direktiiv
- EL energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek
- EL taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu
- EL alternatiivkütuste taristu ettepanek ning selle strateegiline plaan
- EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (nn ReFuelEU Aviation)
- EL säästlike laevakütuste määruse ettepanek (nn FuelEU Maritime)
