Alpaka farmi perenaine: meil ei olnudki plaan B-d
Millega hakata tegelema, kui oled otsustanud maale elama minna? Võiks ju hakata pidama näiteks alpakasid, oli eluaeg Nõmmel elanud Evelini ja suure osa linnas elanud Imre ehk perekond Heinsaarte plaan. Mõeldud-tehtud!
Kõige enam uuritaksegi neilt, kust sellise mõtte peale tuldi. „Lihtsalt mõtlesime, et mis me seal metsa sees siis tegema hakkame ja kuidagi tulime just alpakade peale. Pean tunnistama, et see oli ka meie ainuke plaan,“ ütleb Wile Farmi perenaine Evelin Jenk- Heinsaar ning lisab, et sellel hetkel teati nendest nunnudest loomadest vaid nii palju kui netist oli võimalik leida. Selleks, et plaan A oleks kindel ja toimiks, mindi esialgu Saksamaale alpakade farmi, et omanda vajalikud teadmised ja kogemused. „Leidsime ühe suure farmi Saksamaal, kuhu läksime nii öelda praktikale.“
Alpaka polegi kaisuloom
2014. aasta alguses toodigi Wile farmi Järvamaal esimesed 11 alpakat. Need valiti välja samast farmist, kus praktikal oldi. Samal aastal sündis farmis esimene alpakabeebi ehk kria, kes sai nimeks mõistagi Wile (inglise keeles tähendab see ahvatlust). Hoolimata alpakade kaisuloomalikust välimusest ei meeldi neile eriti silitamine ja sügamine. „See ei ole tegelikult üldse nende teema, kui neid ei ole selleks eraldi harjutatud. Loomi annab ju milleks iganes treenida,“ ütleb Evelin ning lisab, et see pole ka nende eesmärk olnud. Wile farmis on loomade heaolu väga olulisel kohal, kuid siiski mitte esimesel kohal. „Esimesel kohal on pererahva heaolu, sest kui pererahval pole hea, siis pole ka loomadel,“ täiendab peremees Imre Heinsaar.
Aplakade elu kulgeb Wile talus stressivabalt ning neid proovitakse mitte külastajate poolt stressi viia. Seepärast ei viida külalisi ka näiteks loomade aeda. Aeg ajalt tuleb veel külastajaid harida selles osas, et nad loomadele süüa kaasa ei tooks ega annaks. „Ka toidul või inimesel, kes on loomadele liialt lähedal, võivad olla küljes haigused, mis loomale hästi ei mõju. Samuti on loomade sellisel kujul söötmine elamus külastajale mitte loomale. Samuti võib see viia ülesöötmiseni,“ ütleb perenaine. Üks selliseid „ohtlikumaid“ aegu on suvi, siis kui tullakse ühest talust teise. Loomade tervise suhtes ollakse Wile farmis eriti hoolikad, sest elusloomade müük on farmi üks põhitegevusalasid. Lisaks müüakse ka alpakavillast erinevaid tooteid.
Robotniiduk vs alpaka
Viimasel ajal ostetakse paar-kolm-neli looma lemmikloomaks ja seda peamiselt noorte perede poolt, kes sarnaselt Heinsaartele on otsustanud maale kolida. „Kui sa nagunii elad maal ja sul on väheke suurem murulapp, siis ongi vaja otsustada, kas võtad robotniiduki või mõne alpaka. Kui on lapsed, siis võib kaalukauss kalduda alpakade poole,“ naerab Evelin. Alpakade pidamises pole Evelini sõnul midagi keerulist ning kõik vajalikud teadmised antakse nende poolt ostjatele edasi. „Eesti kliima on tegelikult alpakadele ideaalne. Nad on harjunud kõrge temperatuurikõikumisega,“ ütleb ta. Päevasel ajal on alpakad Wile talus õues, kuid ööseks viiakse nad sisse, sest metsad on lähedal ja see tähendab, et jahtipidavad metsloomad on samuti lähedal. Ka alpakavillast toodete müügiga läheb hästi, sest see on allergiavaba ning oluliselt pehmem kui lambavill. „Lisaks peetakse alpaka villa seitse korda lambavillast soojemaks,“ teab Imre rääkida. „Kuna ta on nii pehme, on sellest riided ka mugavamad. Lambavill on liialt kare,“ lisab Evelin.
Päevad pole vennad
Pea kaheksa aastat alpakadega igapäevaselt koos olles ütlevad Evelin ja Imre, et tegemist on küllaltki suure iseloomuga loomadega. „Näiteks võivad nad kutsumise peale tulla, aga võib olla ka päevi, kus kutsud neid ja nad ei liiguta kõrvagi,“ ütleb Evelin. Siiski on nad valdavalt sõbralikud. „Nende kaitsefunktsiooniks on sülitamine, kuid seda nad peamiselt ei kasuta. Ta ei tule kunagi niisama sülitama. See on justkui tema viimane abivahend, mida ta enda kaitseks kasutab,“ teab perenaine öelda. Oma pererahvaga käitub kari muidugi hoopis teisiti. Paljud neist naudivad pildistamise hetkel nende lähedust. Peremees räägib ka korrast, kuidas üks alpaka sikutas teda nööbist ning krabas siis ta mütsi hammaste vahele.
Kui looduses on tavaliselt nii, et igal liigil on oma tiinuse aeg, siis alpakad on selles suhtes erilised, et nemad saavad ise otsustada, millal nad poegivad. „Kuna alpaka ei laku oma kriat ise puhtaks, siis ta poegib tavaliselt ilusa ilmaga ja hommikul. Seda sellepärast, et päike kuivataks kria ära,“ räägib Evelin. Keskmiselt on tiinuse ajaks aga 11,5 kuni 12 kuud. „Meil oli siin üks loom tiine 397 päeva,“ toob Evelin näite.
Turism tuli ise tallu kohale
Nii nunnud loomad meelitavad aga loomulikult inimesi ligi. Tänaseks agroturismi pakkuvasse farmi jõudis turism aga plaaniväliselt. „Me asume sellises kohas, kust ei saa mööda sõita. Tee lihtsalt lõppeb meie maja juures ära. Siia kolides olid kohalikud aga väga uudishimulikud ja proovisid ikka justkui pooljuhuslikult meie juurde sattuda. Üsna pea saime aru, et tuleb nad kõik korraga kokku kutsuda ja näidata millega me tegeleme. Käisimegi siis ümbruskaudsed pered läbi ja kutsusime nad laupäevaõhtuks külla. Ütlesime, et tuleb tutvumisõhtu. Peale seda aga hakkasid tulema nende perede tuttavad ja sugulased kommikarbid näppus. Nad ütlesid, et olid kuulnud, et meil on siin erilised loomad ja nad tahaks ka näha. Nii me saimegi aru, et turism jõudis meie tallu,“ meenutab Imre.
Kõige enam külalisi käib Wile talust läbi Avatud Talude Päevadel, siis ulatub külalisi lausa paarituhandeni. Iga kord on pererahvas ka selleks rahvamassiks paremini valmistunud. Kui üle-eelmisel aastal olid päeva lõpuks mõlemal hääled rääkimisest ära, siis sel aastal kasutati rohkem kõlareid ja mikrofone. Seda, et saaks ainult ühe korra jutu sisse lugeda ja seda päev läbi lasta aga peremehe sõnul olema ei saa. „Ise peab ikka olemas olema. Inimesed tahavad ju küsida erinevaid asju ja näha seda päris elu.“ Küsimusi, mida küsitakse on perenaise sõnul seinast seina. Mõned aga jäävad paremini meelde. Näiteks üks küsimus, mis pani mitmeks päevaks mõtlema- kas see millega nad tegelevad on töö või hobi. „Muidugi on olemas selliseid töid, mis on ainult töö, aga on ka selliseid töid, mida sa ei saa teha, kui see poleks ka su hobi. Näiteks muusikud on sellised, aga kindlasti ka loomakasvatajad,“ ütleb perenaine. „See on meie elustiil,“ täiendab peremees.
