Põllumajandusettevõtetes käib töö seitse päeva nädalas ning reeglina on ka tööpäevad pikemad, kui harjumuspärane kaheksa tundi, seda eriti just loomakasvatus ettevõtetes.
Kui suuremates tootmisüksustes toimub töö graafikute alusel ning palgatöötajad vastutavad kogu töö tegemise eest, siis väiksemates põllumajandusettevõtetes teeb tööd peaasjalikult ettevõtte omanik koos oma perega ning vahel on ettevõttesse palgatud töötajatajaid, kes omavad loomulikult õigust puhkepäevadele ja kellele annavad puhkuse või haiguspäevi just põllumajandusettevõtte omanikud. See aga tähendab paljudel juhtudel seda, et põllumajandusettevõtjad ei tea mis on vaba päev.
Põllumajandustootja töö on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt rakse ning ilma puhkepäevadeta töötegemine tekitab suurema ohu läbipõlemiseks. Selle pärast on vaja üha rohkem pöörata tähelepanu talunike vaimsele tervisele ning pakkuda neile võimalust puhkepäevadeks või aega võimaliku haiguse raviks ja taastumiseks. Lisaks on oluline, et noored näeksid enda tulevikku just põllumajanduses, kuid noorte jaoks on oluline, et neil oleks töö kõrvalt aega iseendale ja oma perele. Selleks, et maapiirkondades toodetaks taludes puhast kodumaist toitu ning noored jätkaks või alustaks põllumajandustootmisega, on oluline pakkuda neile tugiteenuseid. Üheks oluliseks teenuseks on kujunenud juba pea 13. aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt pakutav ja riigi poolt toetatav põllumajandustootjate asendusteenus.
Asendusteenust kasutab iga-aastaselt aktiivselt üle 200 talu nii puhkuse kui ka haiguspäevade asendamisel. Täna on Eestimaa Talupidajate Keskliidus tööl üle 30 asendustaluniku ning kuna teenuse järgi on endiselt nõudlus suurem, kui suudetakse pakkuda, otsib taluliit pidevalt uusi tublisid asendustalunikke. Kui reeglina on teenust pakutud ainult loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, siis alates 2020. aasta kevadest, tingituna COVID-19 viiruspuhangust, on teenust pakutud ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele. Talunike tagasiside põhjal saame öelda, et lisameede on andnud talunikele kindlustunde kiirel ja ajakriitilisel taimekasvatushooajal, kus on võimalik töötaja haiguse korral tellida soodsalt oma tallu töö tegemiseks vajalike oskustega asendaja.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on olnud alati olulisel kohal teenuse kvaliteet. Selleks koolitame igal aastal asendustalunikke ja suhtleme otse taludega, kes teenust kasutavad, et saada vahetut tagasisidet asendustalunike tööga rahulolu kohta. Suve lõpus viis Taluliit läbi ka suure asendusteenuse rahulolu küsitluse, et saada talunikelt väärtuslikku tagasisidet kuidas teenust disainida veel rohkem talunike vajadusi arvestades. Küsitluses uuriti nii teenuse tellimise protsesse, rahulolu nende talus asendanud asendustalunike teadmiste ja oskuste, algatusvõime ja oskuste kohta iseseisvalt talus erinevaid töid teostada, asendustalunike suhtlemisoskuste, probleemilahendus oskuste, asendustalunike koostöö valmidust, hoolivust loomade suhtes ning üleüldist talunike usaldust asendustalunike suhtes. Põllumajandustootjate tagasiside põhjal võime väita, et teenuse tellimise protsessiga on talunikud üldiselt rahul, kuid kindlasti on ruumi uuendustele, mis aitaks nii piirkonnajuhtidel kui ka talunikel mugavamalt teenusust tellida ja vormistada. Asendustalunike tööga on talupidajad pigem rahul või väga rahul. Loomulikult on mängib siin rolli asjaolu, et paljud asendustalunikud on neid talunikke teenindanud juba aastaid. Talunikud teavad, et asendustalunik teab, kuidas tema talus on töö korraldatud ning mida talunik temalt ootab ning on ka tekkinud usaldus.
Rahulolu küsitluses ühe osana soovisime välja selgitada olulisuse-rahulolu mudeliga asendusteenuse erinevate aspektide olulisust ning talunike rahulolu saadud teenusega. Selleks uurisime teenuse usaldusväärsust – taluliit on võimeline ka reaalselt pakkuma lubatud teenust korrektselt ja täpselt, pidades kinni lubadustest; reageerimisvõimet – taluliidu töötajate valmidus talusid aidata ning pakkuda lahendusi kiiresti; kindlus – taluliidu töötajad on kompetentsed, neil on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning nende suhtumine teenindavatesse taludesse on viisakas ja usaldust tekitav; empaatia – taluliidu töötajad hoolivad ja pakuvad taludele personaalset tähelepanu; ligipääsetav – teenust on võimalik tellida talule vajalikel kuupäevadel; hind – teenuse hind. Tagasisidest selgus, et kõik need kirjeldatud aspektid on taludele väga olulised. Siiski peame keskenduma teenuse ligipääsetavusele ning ka teenuse osutamise reageerimisvõimele. Tingitud on see asjaolust, et teenuse järgi on nõudlus suurem kui taluliit suudab oma meeskonnaga pakkuda.
Asendusteenuse rahuoluküsitlusest saadud tagasiside põhjal võime väita, et asendusteenus on oluline tugiteenus väikese- ja keskmise suurusega põllumajandusettevõttele – peretaludele. Taluliidu on võtnud eesmärgiks võtta oma meeskonda uusi asendustalununikke, et teenuse kättesaadavus paraneks ja areneks koos talunike vajadustega. Asendusteenuse peamine eesmärk on pakkuda talunikule see vaba päev!
