Vabariigi Valitsuse korralduse „„Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu

Sissejuhatus:

• Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestil võimalik osaleda ELi ühises põllumajanduspoliitikas ja saada muu hulgas osa ka EL-i maaelu arengu toetuste eelarvest.
• ELi eelarveperioodil 2014–2020 ning üleminekuaastatel 2021 ja 2022 on Eestil võimalik kasutada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) vahendeid ligikaudu 1,019 miljardi euro ulatuses ning Euroopa Liidu taasterahastu vahendeid ligikaudu 63 miljoni euro ulatuses.
• EAFRD poolt kaasrahastatav maaelu arengu poliitika on osa ÜPPst ning selle eesmärgid on põllumajanduse konkurentsivõime parandamine, loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimategevuse tagamine ning maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalse arengu saavutamine, sealhulgas tööhõive loomine ja säilitamine.
• Kuigi 2021. aastaga on alanud EL-i uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, ei alanud 2021. aastal veel uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika rakendamine.
• Euroopa Komisjon on välja töötamas uut ÜPP-d reguleerivate EL-i alusmääruste alusel antavaid rakendus- ja delegeeritud määrusi ning liikmesriigid on ametis oma perioodi 2023–27 ÜPP strateegiakavade väljatöötamisega. Seetõttu kujunevad 2021. ja 2022. aasta nn üleminekuaastateks, kui jätkatakse perioodi 2014–2020 ÜPP, sealhulgas maaelu arengu poliitika elluviimist, kasutades selleks veel alles olevaid perioodi 2014–2020 vahendeid, algselt uue ÜPP kaheks esimeseks aastaks ette nähtud rahalisi vahendeid ja EL-i taasterahastu vahendeid ning valmistades samal ajal paralleelselt ette uue ÜPP rakendamiseks vajalikke dokumente ja rakendusmehhanisme.
• Liikmesriikide perioodi 2014–2020 maaelu arengukavad on kaheaastaseks üleminekuperioodiks (01.01.2021–31.12.2022) automaatselt pikenenud, mis sisuliselt tähendab arengukavade 2014–2020 meetmete rakendamist, kasutades selleks ka eelnimetatud uusi vahendeid. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada veel ka kolm aastat pärast perioodi lõppu (kuni 2025. a lõpuni).
• Käesoleva muudatusega tehakse arengukavas muudatused üleminekuaastateks, et tagada muutunud keskkonnas paremini rakendatavate meetmete ja tegevuse liikide sobivus arengukava eesmärkide täitmiseks.
• Arengukava olulisemad muudatused on järgmised:- meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ raames muudetakse abikõlblikuks ka üksnes turustamiseks vajaliku seadme ostmine või ehitise ehitamine;- meetme 4 tegevuse liigi 4.2 puhul vähendatakse maksimaalseid toetusmäärasid mitmete sihtgruppide puhul – keskmise suurusega ja suurettevõtjate maksimaalset toetusmäära vähendatakse 5 protsendipunkti võrra, vastavalt 35%-lt 30%-ni ja 25%-lt 20%-ni ning mikro- ja väikeettevõtjate sihtgrupi puhul vähendatakse mahepõllumajandustoodete töötlemise investeeringute ning ühistute poolt tehtavate puu- ja köögiviljaga seotud või põllumajandusloomade turustamise edendamise investeeringute maksimaalset toetusmäära samuti 5 protsendipunkti võrra, 45%-lt 40%-ni;- meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng“ tegevuse liigi 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames täiendatakse taotlejale esitatavaid nõudeid nõudega läbida ettevõtlusalane infopäev;

  – meetme 6 tegevuse liigi 6.1 raames muudetakse äriplaanile esitatavaid nõudeid, nähes ette, et äriplaan tuleb senise kolme aasta asemel (toetuse taotlemise aasta + järgnevad kaks aastat) koostada viieks aastaks (toetuse taotlemise aasta + järgnevad neli aastat);

  – meetme 6 tegevuse liigi 6.1 puhul suurendatakse maksimaalset toetussummat 20 000 euro võrra, seniselt 40 000 eurolt 60 000 euroni;

  – meetme 6 tegevuse liigi 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ raames muudetakse toetusesaaja määratlemise aluseid – senine müügitulul põhinev toetusesaaja määratlus asendatakse standardkogutoodangul põhineva määratlusega (taotleja standardkogutoodangu väärtus taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal peab olema vahemikus 4000–50 000 eurot);

  – meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule (CLLD – kogukonna juhitud kohalik areng“ tegevuse liigi 19.1 „Kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamine“ raames asendatakse perioodi 2023–27 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamisel algselt kavandatud tegelikult tehtud ja välja makstud kulude hüvitamise skeem lihtsustatud kulumeetodiga, milleks on kindlasummaline makse (lump sum);

  – arengukava tehnilise abi kogueelarvet suurendatakse 1 300 000 euro võrra põllumajanduse suurandmete süsteemi ülesehitamise 2. etapi tegevusteks, eraldades enamuse selleks vajalikeks vahenditest meetmelt 1 „Teadmussiire ja teavitus“, tegevuse liigilt 1.4 „Pikaajalised programmid“;

  – meetmes 21 „Erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud“ kasutamata jäänud rahalised vahendid kogusummas 998 100 eurot tõstetakse tagasi meetmesse 4, tegevuse liigile 4.2.

Määruse eelnõu: MAK_muutmine_korraldus
Määruse seletuskiri: MAK_muutmine_seletus
Lisa 1: MAK_muutmine_seletus_lisa1
Lisa 2: MAK_muutmine_seletus_lisa2