Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

Euroopa Parlament
Pressiteade
12-07-2023

 

Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

  • Ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendaks see toiduga kindlustatust.
  • Kaitsealasid ELi ilmtingimata juurde ei tuleks.
  • Eesmärkide täitmist võib edasi lükata, kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.

Parlamendi hinnangul peab EL nägema 2030. aastaks ette keskkonna taastamise meetmed vähemalt 20% jaoks ELi territooriumist.

Euroopa Parlament võttis täna vastu oma läbirääkimisseisukoha looduse taastamise määruse küsimuses. Selle poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Teema arutelu toimus täiskogul teisipäeval, 11. juulil. Paralleelne ettepanek lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi kukkus hääletusel läbi. Selle poolt hääletas 312 ja vastu 324 parlamendiliiget, erapooletuid oli 12.

Parlament on seisukohal, et ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendab see toiduga kindlustatust. Samas lisas parlament ettepanekusse artikli, mis tagab, et määrus ei loo ELi juurde täiendavaid kaitsealalasid ega takista taastuvenergiataristu rajamist, kuna viimane on samuti selgelt avalikes huvides.

2030. aasta eesmärgid

Parlament usub, et uus määrus peaks aitama ELil täita rahvusvahelised kohustused, eriti Kunmingi-Montreali üleilmsest elurikkuse raamistikusttulenevad kohustused. Seepärast toetab parlament komisjoni seisukohta, et 2030. aastaks peavad keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist.

Enne määruse jõustumist peaks komisjon siiski esitama andmed selle mõju kohta pikaajalisele toiduga kindlustatusele. Liikmesriigid omakorda peavad arvestama kokku, kui suurt pindala iga ökosüsteemi taastamiseesmärgid nende territooriumil puudutavad. Kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, peaks olema võimalik eesmärkide täitmist edasi lükata.

12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peaks komisjon hindama, kas meetmetele ette nähtud ELi rahast piisab. Vajaduse korral peab komisjon leidma lisaraha, luues näiteks uue sihipärase rahastamisvahendi.

Tsitaat

Pärast hääletust ütles raportöör César Luena (S&D, Hispaania): „Looduse taastamise määrus on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa. See põhineb üldtunnustatud teaduslikel arusaamadel ja soovitustel ning selle eesmärk on taastada Euroopa ökosüsteemid. Ettepanekust saaksid kasu nii põllumehed kui ka kalurid, lisaks tagaksime looduskeskkonda taastades tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused. Tänase hääletuse sõnum on selge. Ent töö ei ole veel tehtud. Läbirääkimised nõukoguga alles algavad. Loodetavasti suudame ajaloo esimese looduse taastamise seaduse vastu võtta enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi.“

Järgmised sammud

Parlament on nüüd valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi õigusakti lõpliku sõnastuse üle.

Taust

Enam kui 80% Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus. Seepärast esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 ettepaneku halvas olukorras looduskeskkonna taastamiseks, et saavutada ELi kliimaeesmärgid ja elurikkuse vallas seatud sihid. Komisjoni hinnangul oleks uus määrus ELile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot.

Kavandatav õigusakt toetab liigirikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ja taastamist, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 2. ettepaneku meetmetes 1, 3, 4 ja 5.

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.07.2023

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Täna, 13. juulil kinnitas Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul põuast tingitud ebasoodsad ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada põllumajandussektorile majanduslikku kahju ning tekitada raskusi lepingutingimuste täitmisel.

Käesoleval aastal tekitab kevadine põud ja juunikuuni kestnud öökülmad saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. Nii satuvad põllumajandustootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekoguseid, käibevahendite puudusel pole võimalik tasuda sisendite eest ja teenindada laenukohustust. Sellest lähtuvalt tegi regionaalminister valitsusele ettepaneku teha kindlaks  selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.

„Valitsuse-poolne ebasoodsate ilmastikutingimuste fikseerimine annab sõnumi nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele tarneahelaga seotud osapooltele, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris. See annab põllumehele võimaluse rääkida läbi lepingutingimused partneritega. Samuti on võimalik PRIA-l teha erandeid toetuste nõuetes. Ülimalt oluline on toetada põllumehi kõikvõimalikel viisidel,“ põhjendas regionaalminister Madis Kallasettepaneku tegemist.

Minister lisas, et kui põllumajandustootja on taotlenud ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllumajandustootjatele kui kontrolliasutuse (üldjuhul PRIA) jaoks.

Regionaalminister kohtus 22. juunil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajatega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid kevadisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks.

Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast taime- ja loomakasvatuses ning hinnangu põua ja varasuviste öökülmade tõttu tekkivate kahjude võimalikust ulatusest. Arutelul rõhutati, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid tootjatel abi saada.

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
13. juuli 2023

 

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

11. juulil lõppes PRIAs toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks loodud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt põllumajandustoodete esmatootjatele. Taotluse esitas kokku 554 ettevõtjat.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (112), järgnesid Viljandimaa (75) ja Põlva- ning Võrumaa (mõlemas 45). Taotlejate arvu maakondade lõikes näete järgnevalt kaardilt.

Seakasvatuse valdkonnas esitati 49 taotlust, linnukasvatuses 83 taotlust, kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse eest avamaal küsib toetust 433 taotlejat ning köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatuse eest köetavas kasvuhoones 20 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise toetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse Eesti riigieelarvest riigiabina.

PRIA teeb toetuse määramise otsused selliselt, et toetuse saaks toetuse saajale välja maksta hiljemalt 31. detsembril 2023, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

 

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Aiandusliit
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Eesti Noortalunikud
PRESSITEADE
12. juuli 2023

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja MTÜ Eesti Noortalunikud pöördusid eile peaminister Kaja Kallase poole palvega toetada ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud erakorralise olukorra väljakuulutamist, mille üle Vabariigi Valitsus otsustab käesoleva nädala neljapäeval.

Organisatsioonid rõhutavad, et kevadkülmade ja põua tõttu on Eesti põllumajandussektoris tekkinud tõsine olukord, mis ohustab tänavust saagikoristust. Viimaste nädalate vihmasajud ei ole suutnud olukorda parandada, kuna taimede heale saagikusele aluse panev kasvufaas on juba möödas, või ei tärganud külvid üldse.

“Põllumajandussektoril on strateegiline tähtsus Eesti majandusele ja toiduga kindlustatusele. Erakorralise olukorra väljakuulutamine näitab, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ja toetab Eesti toidutootmist- ja julgeolekut,” ütlesid organisatsioonide esindajad ühisavalduses.

Ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud olukorra väljakuulutamine annab vajaliku õigusliku aluse võtta kasutusele meetmed, mis aitavad leevendada kriisiga toimetulekut ja selle tagajärgi, ning annab eelkõige PRIAle võimaluse mitte sanktsioneerida põllumajandustootjaid praeguses olukorras ebamõistlike kohustuste mittetäitmise eest. Olukorra väljakuulutamine saadab selge sõnumi, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ning toetab Eesti toidu tootmist- ja julgeolekut, andes põllumajandustootjatele võimaluse jätkata oma tegevust ja säilitada maapiirkondade elujõulisus.

Regionaalminister tänas ja tunnustas maamajanduse ja merenduse erialade parimaid koolilõpetajaid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
11.07.2023

 

Regionaalminister tänas ja tunnustas maamajanduse ja merenduse erialade parimaid koolilõpetajaid

Regionaalminister Madis Kallas tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ning merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus 25. korda.

„Eesti vajab noori ja teotahtelisi inimesi, kes viivad edasi Eesti maa- ja mereelu arengut,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Teadlikud ja targad valikud nii põllumajanduses kui ka merenduses on väga olulised, sest läbimõeldud ja innovaatilised lahendused toovad edu tootmistulemustes ja hoiavad keskkonda. Teie aitate katta tulevikus meie inimeste toidulaua ning me saame koos tõdeda, et Eestis on hea elada,“ mõtiskles minister.

Lõpetuseks tänas minister kõiki lõpetajaid ja nende juhendajaid ja soovis kõigile indu kõrgete sihtide seadmisel ja saavutamisel. Oma motivatsioonisõnad andis parimatele lõpetajatele edasi ka Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Mereakadeemiast ja Tartu Ülikoolist. Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

Järvamaa Kutsehariduskeskus

  • Liseth Pikas
  • Hugo-Hannes Osolin

Luua Metsanduskool

  • Ardo Petersmann
  • Oliver Himmist

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

  • Mattias Mättik
  • Adrian Parko

Räpina Aianduskool

  • Andra Hallaste
  • Eve Riivik

Eesti Maaülikool

  • Jürgen Vahter
  • Reet Rüütel
  • Sander Toma Võrk
  • Karin Kütt
  • Mark-Hubert Heil
  • Taaniel Bormann

Tallinna Tehnikaülikool

  • Grete Metsoja
  • Maarja Maasikmets

Eesti Mereakadeemia

  • Säre Jaanson
  • Siret Räämet

Tartu Ülikool

  • Mihkel Annusver
  • Piia Tomingas
  • Marilin Kuusk
  • Darja Vastšjonok

Fotod tänasest üritusest DropBoxis avaneb uues vahekaardis (fotograaf: Raul Mee)

 

Avatud talude päev tuleb taas

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
10.07.2023

 

Avatud talude päev tuleb taas

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti eri paikadest ootavad külastajaid 16. juulil. Suurem osa talusid on avatud ka 15. juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, mahla- ja moositootmisi, veinivabrikuid, turismitalusid ja palju muud põnevat.

„Võimalust talusid külastada ning tutvuda maaelu ja -töödega on väga vaja, sest ikka ja jälle kuuleme lastest, kes arvavad, et leib ja piim tulevad poest. Kui me tahame oma põllumajandust säilitada, siis selleks on vaja säilitada side maaga. Ka järeltulevad põlved peaksid vaimustuma põlluharimisest ning tahtma õppida põllumajandusega seotud erialasid. Avatud talude päev on ideaalne võimalus selle sädeme süütamiseks,“ ütles regionaalministerMadis Kallas.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 15. juulil kell 10.00 Iisaka talus ja Lahemaa pärimuskojas (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Kohal on regionaalminister Madis Kallas, esinevad Uuri küla noorte folkansambel Uurikad ja Marek Sadam.

Iisaka talu ja Lahemaa pärimuskoda on kaks kõrvuti asuvat peretalu. Iisaka talus aretatakse sinise tekseli ja eesti tumedapealist tõugu lambaid ning hooldatakse ajaloolisi poollooduslikke karjamaid. Lahemaa pärimuskojas tegeletakse erineva kultuuripärandi uurimise ja edasiandmisega. Koja üks põhilisemaid suundi on pärandkäsitöö ja kohaliku materjali kasutamine.

Uuendusena saab sel aastal taludesse sõita ka rongiga, sest paljud neist asuvad rongipeatuste läheduses. Kaardi taludega, kuhu pääseb ligi rongiga, leiab Elroni kodulehelt elron.ee/avatudtaludepaev.

Igal aastal on avatud talude päeva raames valitud välja ka n-ö sümboolne mõjuisik, kes edastab sündmuse sõnumeid ja olulisi teateid. Selle aasta mõjuisik on eesti tõugu hobuse varss Roosi, kes sündis 10. mail Teeääre Tallis. Roosi kaudu soovitakse pöörata eesti hobusele suuremat tähelepanu, sest see põline Eesti tõug väärib säilitamist ja hoidmist. Roosiga saab tutvuda 16. juulil Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Osalevad talud, nende lahtiolekuajad ja programmid on kirjas veebilehel www.avatudtalud.ee.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus; partneritena löövad kaasa Maaleht ja Elron.

Maapiirkondade ettevõtjatele suunatud mikro- ja väikeettevõtete laenu intress väheneb

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
11.07.2023

 

Maapiirkondade ettevõtjatele suunatud mikro- ja väikeettevõtete laenu intress väheneb

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingu muutmisega paranevad maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete kasvulaenu saamise tingimused.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmisid rahastamislepingu muudatuse lepingu, millega vähendatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames mikro- ja väikeettevõtetele antava kasvulaenu intressi baasmarginaali 1% võrra ning suunatakse 3 mln eurot mittepõllumajanduslike tegevuste finantseerimiseks.

Regionaalministri sõnul aitavad muudatused maapiirkonnas tegutsevatel ettevõtjatel kaasata finantseerimist odavamalt ning arendada seeläbi oma ettevõtet ning edendada elu maal. „Oluline on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastusperioodi lõpu lähenedes suunata raha nendesse valdkondadesse, kus on vajadus ning nõudlus suurem,“ sõnas regionaalminister Madis Kallas.

Ettepanek tõsta 3 miljonit eurot maaelu arengukava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse ja põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise meetmete eelarvest maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme eelarvesse kinnitas programmide ühine seirekomisjon 22. veebruaril.

Lisaks raha ümbertõstmisele vähendatakse lepingu muudatusega ka mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu intressi baasmarginaali. „Olukorras, kus Euroopa Keskpanga intressimäär on tõusnud 4%le ning on võrreldes aastate 2014–2020 maaelu arengukava rakendamise algusaegadega oluliselt kõrgem, saame intressikulu leevendamiseks riiklikult määratud marginaali vähendada. Oluline on, et pakutavad tingimused oleksid maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele jõukohasemad,“ selgitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames rakendatavast rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahendit on rakendatud alates 2016. aastast ning aasta lõpu seisuga oli laenuleping sõlmitud 328 ettevõtjaga. Rahastamisvahendi kogumaht on käesoleval perioodil 54,46 mln eurot, millest 47 mln euro ulatuses on laene juba väljastatud. Rahastamisvahendi eesmärk on leevendada rahastamisvahendite eelhindamisel tuvastatud turutõrkeid.

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
06. juuli, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kümnendat aastat järjest välja parima taimekasvataja aunimetust. Sel aastal valitakse parim taimekasvataja aiandustootjate seast, keda tunnustatakse konkursi raames kolmandat korda. Aiandustootjatena arvestatakse köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Aiandus ettevõtlusena on hea võimalus tegeleda põllumajandusega väiksemal põllul, piisab alla 5 hektari kasutamisest. Ka alustamiseks vajalikud investeeringud on võrreldes näiteks piimatootmisega väiksemad. Aga et selline ettevõtlus endale ja perele sissetuleku tagaks, on vaja väga häid teadmisi ja praktilist kogemust. Parima taimekasvataja konkursi üks eesmärk on leida professionaalseid tegijaid, kelle kogemusi huvilistega jagada. Loodan, et nii saame sektorisse uusi tootjaid ja suurendada Eesti riigi aiandussaadustega isevarustatuse taset, mis täna on madal,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 30. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Ilmus värske raport „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023“

Keskkonnaagentuuri pressiteade
5. juuli 2023

 

Ilmus värske raport „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023“

Raport annab ülevaate ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitustest uueks jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri koostatud küttimissoovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel. 

Lühiülevaade suurulukite seisundist ja 2023. aasta küttimissoovitustest:

Põdra arvukus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud, olles 2023. aasta alguses 10 500 − 11 500 isendit. Põtrade tekitatud metsakahjustusi oli võrreldes eelmise aastaga vähem, mis metsaomanike vaatenurgast on kindlasti positiivne. Küttimise kõrval on viimastel aastatel selgemalt näha suurenenud suurkiskjate mõju asurkonna juurdekasvule, mis väljendub vasikate osakaalu vähenemises sügisestes põdravaatlustes. Põdra üldarvukuse hoidmiseks mõõdukal tasemel, nagu see oli aasta alguses, soovitame tänavu küttida Eestis 4 200 − 4 600 põtra. Küttimise korraldamisel soovitame jälgida piirkondlikke olusid: küttimismahte võiks möödunud jahihooajaga võrreldes suurendada üksnes neis piirkondades, kus on kõrge põdra asustustihedus ja/või sagedased ja olulised põdrakahjustused.Jahipiirkondades, kus olulised kahjustused puuduvad ja eelneval jahihooajal on esinenud raskusi jahindusnõukogude poolt määratud küttimiskohustuste täitmisega, soovitame küttimismahte langetada.

Metssigade arvukus on võrreldes eelmise seireperioodiga kasvanud, üldarvukus jäi 2022. aasta jahihooaja lõpuks ~15 000 isendi tasemele. Ehkki eelmisel jahihooajal kütiti 13 525 metssiga, tuleks arvukuse tõusu takistamiseks eelmise hooajaga võrreldes küttida paari tuhande isendi võrra rohkem. Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole paraku endiselt Eestist taandunud ning uusi SAK viiruse leide on ka käesoleva aasta esimestel kuudel Põlva-, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas välja tulnud ning meie lõunanaabrite juures on viirus juba taas laiemalt levimas. Seega, ennetamaks suuremaid probleeme uute katku puhangute ja leviku laienemisel, tuleb metssigade küttimisse suhtuda tõsiselt. Soovitav on lähiaastatel hoida metssea asustustihedus tasemel <3 isendit 1 000 ha kohta jahimaal.

Punahirve üldarvukuses võrreldes eelmise aastaga suuri muutusi pole, isendite arvu võib aasta alguse seisuga hinnata jätkuvalt 10 500 − 11 000 tasemele. Intensiivse küttimise tulemusena on Hiiumaal hirve arvukus langenud, Saaremaal aga tõenäoliselt jäänud eelnevate aastatega võrreldes sarnasele tasemel. Mandri-Eestis on arvukus püsinud aastatagusega võrreldes samal tasemel, samas ei saa välistada, et leviku laienemise ja püsiva hirve asustuse kinnistumise tulemusena on arvukus jätkanud tõusu. 2023. aasta jahihooajal tuleks Hiiu ja Saare maakonnas küttimismahte hoida vähemalt 2022. aasta jahihooaja tasemel ning võimalusel isegi tõsta. Soovitav on ka mandril hirvi rohkem küttida.

Metskitse arvukus on viimase paari aastaga märgatavalt langenud. 2023. aasta alguses hinnati asurkonna suuruseks 105 000 − 115 000 isendit. Viimase kahe aasta jooksul toimunud arvukuse langust võib seostada oluliselt suurenenud kisklussurve, viimaste talvede ilmastikutingimustest tingitud suurema suremuse ning küttimise koosmõjuga. Praegune metskitse arvukuse tase on nii asurkonna enda seisundi kui ka metskitsega seotud metsa- ja liikluskahjude mõõdukama taseme vaates soodne. Kuid arvestades suurkiskjate jätkuvalt suurenevat arvukust, tuleb suurema metskitse arvukuse languse vältimiseks enamuses Mandri-Eesti maakondades küttimismahte eelmise aastaga võrreldes oluliselt langetada.

Suurkiskja asurkondade seisundeid võib pidada heaks. Kõigi kolme suurkiskja arvukused ületasid möödunud 2022. hooajal suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas toodud asurkondade soodsa seisundi kriteeriumeid.

Pruunkaru arvukus on kasvanud ja levik Eestis on laienenud järjepidevalt viimased 15 aastat. 2022. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 96 ja üldarvukust hinnati 900 − 950 isendile. Möödunud aastal olid karude rüüstamised mesilates ja silopallide kallal võrreldes 2021. aastaga tagasihoidlikumad, kuid päris puutumata ei jäänud mesilad taas üheski Mandri-Eesti maakonnas. Kuna möödunud aastal oli siginud emakarude hulk siiani kõrgeim, samuti oli suurim pesakonna keskmine suurus, on tänavu iseseisvunud noori karusid rohkem kui varasematel aastatel. Seetõttu võib ka küttimiskvooti võrreldes varasemaga veidi tõsta. Karude küttimisel soovitame vältida küttimist loodusmaastikus paiknevatelt peibutusplatsidelt ning teha seda eelkõige (potentsiaalsel) kahjustuskohal, näiteks mesila juures või viljapõllul. Esmajärjekorras tuleb küttida korduvalt kahjustusi tekitavaid ja ebatavaliselt julge käitumisega isendeid.

Hundi arvukus tõusis 2022. aastal üle suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud ülempiiri. Kutsikatega karju oli 2022. aasta sügisel 33 ja üldarvukus oli vahemikus 300 − 330 isendit. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid samuti hundi tekitatud kahjustused. Kuna ka 2022. aastal oli hundi küttimissurve suhteliselt tagasihoidlik, võib tänavu prognoosida suure tõenäosusega arvukuse jäämist taas kõrgemale suurkiskjate kavas soovitatud ülempiirist ning selle alla viimiseks tuleb küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga suurendada.

Ilvese asurkonna seisundit saab pärast kümmet aastat taas soodsaks nimetada. Kutsikatega emailveste arvuks saadi 86, üldarvukus oli sügisel 550 − 600 isendit. Pesakondade arvu kasv on juba teist aastat selges tõusutrendis. Eelneva kahe aastaga sarnase kasvukiiruse jätkumisel võib ilvese pesakondade arv tänavu küündida juba sajani. Kui järgneva aasta jooksul kogutavad seireandmed seda kinnitavad, on järgmisel aastal võimalik kaaluda ilvese küttimise taasalustamise võimalusi. Tänavu soovitame veel küttimist mitte lubada.

Šaakali arvukus 2022. aastal veidi langes, kuid tema levikualas olulisi muudatusi ei toimunud. Viimase aasta jooksul kogunenud andmed viitavad ka rebase, kährikkoera ja metsnugise arvukuse langusele. Väikekiskjatest on arvukus jätkuvalt tõusmas vaid mägral. Väikeulukitest paistab jätkuva arvukuse suurenemisega silma ka halljänes. Kopra arvukus on juba mitmendat aastat järjest aeglases languses ning nende küttimine langes möödunud jahihooajal viimase kümne aasta madalaimale tasemele.

Jahilindudest soovitame jätkuvalt kõrge arvukusega probleemliikidest hane, valgepõsk-lagle ja kormorani küttimist suurendada ning nende küttimisvõimalusi avardada. Samas soovitame võimalusel vältida/vähendada luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi küttimist.

Ulukite küttimisandmetega ja seire tulemustega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis.

Lisainfo: Rauno Veeroja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist, e-post: rauno.veeroja@enir.ee