Autor: admin

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2018

Tarmo Tamm Viinis: põllumehel on oluline roll kvaliteetse toidu tootmisel ja maapiirkonna elujõulisuse tagamisel

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 23.–25. septembrini Austrias Viinis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus-  ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, mille peateema oli maaelu areng ja kvaliteetse toidu tootmine põllumajandussektoris ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikuarutelude kontekstis.

Maaeluminister Tarmo Tamme arvates on rõõmustav, et EL-i nõukogu eesistujariik Austria on tõstnud esile ÜPP teise samba olulisuse põllumajandusliku mitmekesisuse tagamisel maapiirkondades: „Arvan endiselt, et just maaelu arengu poliitika on sobivaim vahend nii põllumajandussektorit kui ka maapiirkondasid ees ootavate probleemide lahendamisel ning kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkide täitmisel. Põllumehel on oluline roll toidu tootmisel ja maapiirkonna elujõulisuse tagamisel.“

Tamm rõhutas kohtumisel, et toidutarneahelas peab tõstma põllumajandustootjate konkurentsivõimet, senisest enam tuleks rõhku panna inimeste arendamisele ning tugevdada ettevõtjate koostööd teadlaste ja nõustajatega.  „Et maaelu areng oleks jätkusuutlik, peame suurendama noorte motiveeritust ja huvi maal elamise ja töötamise vastu ning tagama sobilikud elu- ja ettevõtlustingimused. Endiselt tuleb toetada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris ning noorte üha suuremat põllumajandusse kaasamist.“

„Kuigi praeguseks on üldine olukord põllumajandusturgudel paranenud, peame arvestama, et turud on jätkuvalt heitlikud. Järgmisteks võimalikeks kriisideks tuleb paremini valmistuda ja üha rohkem rõhku panna riskijuhtimise meetmetele. Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab riskijuhtimise kohta nii esimeses kui ka teises sambas asjakohaseid meetmeid, kuid leian, et nende rakendamine peaks olema ambitsioonikam,“ lisas Tarmo Tamm.

Lõpetuseks ütles minister Tamm, et on positiivne, et komisjoni ettepanek võimaldab liikmesriikidel kasutada endale kõige sobivamaid poliitikainstrumente. Siiski leidis ta, et põllumajandustootjate ja maapiirkondade areng kogu Euroopa Liidus peab olema rajatud võrdsetele alustele. „Meie jaoks on oluline, et Euroopa Liidus kaoks ebavõrdsus otsetoetuste tasemes. Otsetoetuste eesmärk on tagada põllumehele turvavõrk ja baassissetulek. Meie põllumeestel on samad riskid ja väljakutsed, kohati kõrgemad tootmiskulud ning nad tegutsevad ühisel turul. Anname siis neile selleks ka õiglased tööriistad,“ sõnas Tarmo Tamm.

Maaeluministrit saatsid mitteametlikul kohtumisel Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.09.2018

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel nädalal taas üle riigipiiri Leedu aladele, “ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalset peibutussööta, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2019 aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

 

Pressiteade 21.09.2018
Veterinaar- ja Toiduamet
Keskkonnaamet
Eesti Jahimeeste Selts

Eesti on sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks teinud palju tööd

Eestis on sigade Aafrika katkuga (SAK) võideldud alates 2014. aastast. SAKi farmidest eemale hoidmiseks on rakendatud rangeid bioohutusnõudeid ning metssigade populatsiooni vähendamise tulemusena on SAKi levik meie metsades pidurdunud.

Nelja aastaga on ära tehtud suur töö ning selle tulemusel on SAKi farmidesse leviku risk vähenenud. Metssigade teadliku küttimisega on oluliselt vähendatud metssigade populatsiooni arvukust. Võrreldes 2014. aastaga, mil SAK jõudis Eestisse, on metssigade arvukus meie metsades vähenenud ca 6 korda.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on jahimehed mõistnud olukorra tõsidust ja küttinud etteantud mahus metssigu. “Mõistame, et katku tingimustes on paljudele jahimeestele saanud hobist teine töö. Tunnustame ja täname kõiki jahimehi, kes Keskkonnaameti nõudmisi haiguse tõrjeks on täitnud,” lausus Onemar. Metssigade küttimist tuleb jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ka edaspidi ning nende arvukus tuleb hoida järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 ha jahimaa kohta.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori Indrek Halliste sõnul on SAKi leviku piiramisel olnud võtmesõnaks ühistegevus. “VTA, Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöökoht number üks on kindlasti SAK. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ära suurepärase teavitustöö jahimeeste hulgas, mille tulemuseks on nii bioohutusnõuete järgimine kui ka metssigade arvukuse vähendamine” sõnas Halliste.

„Sigade Aafrika katk on meie ühine mure ja ainult ühiste jõududega saame sellega efektiivselt võidelda,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) Tõnis Korts. „Ressursi kasutajatena on jahimehed võtnud vastutuse ja andnud endast parima taudileviku tõkestamisel,“ selgitas Korts. „Lisaks küttimisele peavad jahimehed ka bioohutuse meetmeid täpselt järgima,“ lisas ta.

Eestis diagnoositi sigade Aafrika katku kodusigadel viimati 2017. aasta septembris. Selle aasta 31. augusti seisuga on kokku uuritud 3564 metssiga, kellest 236 looma olid  SAK-i suhtes positiivsed. Viimati leiti Eesti metsadest SAK viiruspositiivne metssiga 24. juulil.

Poolas on sellel aastal diagnoositud 109, Leedus 49, Lätis 10 ning Rumeenias 940 SAK-i puhangut kodusigadel. 13. septembril diagnoositi Belgias metssigadel esimesed SAKi juhtumid, kus kolmel surnud metsseal tuvastati SAK.

Lisainfo:

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee

tel: 5745 0332

Elen Kurvits
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja
e-post: elen.kurvits@vet.agri.ee

tel: 5865 0594

Andra Hamburg
Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindaja-toimetaja
e-post: andra@ejs.ee

tel: 5685 4412

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2018

Maaelu edendamisest valmis näitus

18. septembril avati Kultuurikatlas pidulikult Põllumajandusuuringute Keskuse koostatud näitus „100 maaelu toetamise näidet“. Näitusega tuuakse esile Eestimaa inimesi ja projekte, kes viimase kümne aasta jooksul on Eesti maaelu arengukava (MAK) toetuste abil aidanud kaasa Eesti maapiirkondade edendamisele.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on kogutud näidete põhjal valminud näitus suurepärane kingitus Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäeva puhul. „Inimesed, kes edendavad Eesti maaelu arengukava toetuste abil elu maapiirkondades, on Eesti riigi säilimisse ja arenemisse palju panustanud. Need 100 piltidega kaunistatud näidet ütlevad rohkem kui 100 rida meie igapäevastes kuivades tabelites. Näitus esitleb ilmekalt, kuivõrd rikkalik ja mitmekesine on Eesti maaelu. Maal elavad väga töökad, tublid ja ettevõtlikud inimesed, maal on ilus loodus ja puhas keskkond,“ sõnas minister Tamm.

Euroopa Maaelu Arengu Võrgustiku (European Network for Rural Development – ENRD) juht Michael Gregory rõhutas näituse avamisel, et maaelu areng toimub igas talus ja külas ning selle taga on reaalsed inimesed, mitte asjad ja numbrid: „Eesti on küll Euroopast vaadatuna pindalalt ja rahvaarvult pisike, kuid kui vaadata uuendusmeelsust põllumajanduses ja maaelu arengut, siis tehakse siin palju häid asju.“

Meelis Annuse, Põllumeeste ühistu KEVIL-i juhataja sõnul on MAK-i toetused reaalne kingitus Eesti Vabariigile, et see näeks välja just selline, nagu ta täna on. „Kui sõidate mööda Eestimaad ringi, siis see on tõesti ilus, hoitud ja roheline. Võib öelda, et maal on elu käima läinud!”

Krista Habakukk, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige, kutsus näituse avamisel viibinuid  üheskoos looma tegude festivalil: „Eesti 100 ei lõpe ära selle aastaga. Võiksime teha ära ühe tegude festivali, võttes ette kõik teenused ja aspektid, mis täna maainimestele olulised on. Kuidas teha nii, et inimesed leiaksid uuesti tee maale, et seal elada, oma lapsi kasvatada ja oma töökohad sinna luua? Kõik näitusel esitatud tegevused võiksid olla inspiratsiooniks ja näidata, et see elu, mida maal elame, on täisväärtuslik, ning anda suuna, kuhu tahame jõuda, kui Eesti saab 200. Teeme ära!”

Põllumajandusuuringute Keskus on maaelu võrgustikutöö raames kogunud häid näiteid Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamise kohta. Nende eesmärk on näidata avalikkusele, mida Eesti maaelu arengukava toetuste abil Eestis on ära tehtud.  Kogutud näidete põhjal valmis näitus „100 maaelu toetamise näidet“, mille seas on nii investeeringu-, arendus-, koolitus- kui ka koostööprojekte, kuid samas ka keskkonnaga seotud või muid tegevusi, mis on saanud Eesti maaelu arengukava raames toetust perioodil 2007–2013 või 2014–2020. Väga palju on esindatud Leaderi meetmest toetust saanud projektinäiteid.

Plakatinäituse kategooriad:
innovatsioon ja teadmussiire
põllu- ja metsamajandus
põllumajanduskeskkond
toiduainete tootmine
maaettevõtlus
kogukonna areng, maaelu areng laiemalt

Alates 25. septembrist on näitus üleval Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoone klaasgaleriis.

Fotod näituse avamisest​

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.09.2018

Maaeluministeerium: Täpsustame taimekaitsetööde ohutusnõudeid

Maaeluminister allkirjastas määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“. Määruse muudatus puudutab peamiselt taimekaitsevahendi kasutajad, kuid ühtlasi mõjutab eelnõu ka mesilaomanikke, kelle mesilate läheduses taimekaitsetööd tehakse, ja erinevaid avalikke kohti kasutavaid või nende läheduses elavaid inimesi.

„Meie jaoks ministeeriumis on esmatähtis taimekaitsetööde ohutus. Selle tagamiseks ajakohastatakse ning täpsustatakse taimekaitsenõudeid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Taimekaitsetöid tehes tuleks aga esmalt arvestada integreeritud taimekaitse põhimõtetega. Seetõttu tahan kõigile meelde tuletada, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid alles reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudumisel.“

„Taimekaitsetööde tegemisel tuleb ohutusnõuetele erilist tähelepanu pöörata siis, kui neid tehakse avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal. Selliseid alasid võib läbida määramatu hulk inimesi, kellel võib tekkida tahtmatu kokkupuude taimekaitsevahendiga, seega peab nende ohutus olema tagatud,“  lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Määrusega ühtlustatakse üldiseid ohutusnõudeid, mida tuleb avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal taimekaitsetöid tehes järgida. Muudatuste kohaselt tuleb nimetatud aladel taimekaitsetööde tegemisel paigaldada hoiatussildid, kui kasutatakse tööooteajaga taimekaitsevahendeid, vältida rajatise või muude objektide saastamist ning teha seda ilma kõrvaliste inimeste juuresolekuta. „Siinkohal tuleb rõhutada, et avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses on lubatud taimekaitsetöid teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega,“ ütles Suu.

Lisaks täpsustatakse ohutusnõudeid taimekaitsevahendiga puhitud seemnete kasutamisel, hoiustamisel ja vedamisel. Tähelepanu on siinkohal eeskätt sellel, et ohutus- ja keskkonnanõuded oleksid täidetud nii seemnete puhtimisel, seemnete puhtimise kohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol.

Oluline muudatus taimekaitsevahendi kasutajate jaoks tuleneb ka tühja taimekaitsevahendi pakendi käitlemise nõuete täpsustamisest, mis võimaldab edaspidi sellist pakendit käsitada kui tavajäädet ning lihtsustab selliste jäätmete käitlemist.

Samuti tuleb taimekaitsevahendi kasutajal edaspidi teavitada ümberkaudseid mesinikke ainult sellise taimekaitsevahendi kasutamisest, mille infolehel on märge, et mesilate läheduses taimekaitsetööde tegemisel tuleb rakendada ohutusabinõusid. Taimekaitsevahendi nõuetekohase kasutamise ja tõhusa järelevalve tulemusena ei ole igast taimekaitsetööst teavitamise kohustus vajalik. “Määrusesse tehtud muudatuse puhul arvestasime mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate tagasisidet kehtiva korra kohta,“ ütles Suu. „Mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate puhul on oluline nende omavaheline suhtlus. Samas senine teavituskord ei ole täitnud oma eesmärki ja on pigem olnud koormaks mõlemale osapoolele. Seega täpsustatakse teavitamise vajadust ja keskendutakse edaspidi rohkem järelevalve tõhustamisele.“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.09.2018

Maaeluminister Tamm: otsime võimalusi, kuidas põua tõttu kannatanud loomakasvatussektorit aidata

Maaeluministeerium andis Riigikogu maaelukomisjoni istungil ülevaate põua mõjudest ning erinevatest lahendustest, mida nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidu liikmesriikides on põllumeeste olukorra leevendamiseks kasutatud.

„Oleme aktiivselt tegelenud sellega, kuidas leevendada põua põhjustatud kahjusid ja aidata raskustesse sattunud põllumehi. Meil on toimunud mitmeid arutelusid põllumajandussektori esindajatega ning saadud informatsioon on aidanud meil olukorda põhjalikumalt analüüsida,“ ütles minister Tamm.

Tarmo Tamme sõnul otsitakse võimalusi söödapuuduse leevendamiseks, mis ikaldunud või rajamata rohusöödapõldude tõttu on tekkinud või järgmisel aastal tekib. „Ühe võimalusena kaalume maaelu arengukava põllumajanduspotentsiaali taastamise meetmes rohumaade uuestikülvi toetamist. Hinnanguliselt hävis sel aastal ca 17 500 hektarit rajatud rohumaid, mis tuleb uuesti rajada. Selleks kulub umbes 6,5 miljonit eurot,“ sõnas maaeluminister Tamm.

„Seoses rohumaa külvide hävimisega on sööda varumiseks oluline, et järgmisel aastal saaks lühiajalisi rohumaid sööda tootmiseks kasutada, ilma et need alad püsirohumaaks muutuksid. Sellise võimaluse saamiseks oleme pöördumas Euroopa Komisjoni poole,“ ütles maaeluminister Tamm.

Eestis on astutud järgmised sammud põuast tingitud raskuste lahendamiseks:

• Valitsus eraldas 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) käibekapitali laenude väljastamiseks.

• Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab põllumeestele pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja.

• Põllumeeste puhul, kes on PRIAt teavitanud, et neil jääb põua tõttu täitmata toetusmeetmete nõudeid, saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ja sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.

• Maaelu arengukava raames antakse toetusi kuivendus- ja niisutusinvesteeringuteks. Pikaajalise meetmena lisati sel aastal maaelu arengukavasse põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab muu hulgas kompenseerida põllumeeste saagikindlustuse makseid.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.09.2017

Eesti toidu kuu: 2018. a parim mahetoode on tume kasesiirup

Mahekonkursside parimad on selgunud. Eesti aasta parim mahetootja on Tammejuure Mahetalu. Aasta parim mahetoode on Kasekunst OÜ tume kasesiirup. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks Mätiku Talumeierei OÜ küpsetusjuustu.

„On rõõm tõdeda, et huvi tuua turule uusi mahetoiduaineid aasta-aastalt üha kasvab,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „See on oluline nii mahepõllumajanduse arengu seisukohalt kui ka laiemalt Eesti kui puhta keskkonna ja hea toidu ning turvalise elukeskkonnaga riigi kuvandis.“

Komisjoni liige tippkokk Angelica Udeküll oli võidutootest, Kasekunst OÜ valmistatud tumedast kasesiirupist, vaimustuses: „Selles realiseeruvad kodumaine puhas loodus ja vanad traditsioonid täiesti uues võtmes. Tume kasesiirup on laia kasutusvõimalusega ning sobib maitsenüansi lisamiseks näiteks salatitele, dessertidele ja köögiviljadele. See võiks olla hea alternatiiv Itaalia köögist tuntud palsamiäädikale.“ Tippkokal jätkus häid sõnu ka teistele konkursile esitatud toodetele: „Tooted on läinud põnevamaks ja ka väiketootjate pakendid on järjest pilkupüüdvamad.“

Parimaks mahetootjaks valiti tänavu peamiselt kanepikasvatusele ja -töötlemisele keskendunud Tammejuure Mahetalu, kus on mahedalt majandatud juba ligi 20 aastat. Teisele kohale tuli puhtatõulisi aberdiini-anguse lihaveiseid kasvatav Sentafarm, kes peab Tartus ka Lihuniku äri ja restorani. Kolmanda koha saavutas tatra- ja lambakasvatusega tegelev Tõrvaaugu Mahe Talu, kus samuti oma toodangut väärindatakse.

Konkursi korraldaja Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust tõdes, et sel aastal oli paremusjärjestuse koostamine eriti keeruline: „Kõik esikolmiku talud on omas valdkonnas teedrajavad ettevõtted, kus ühiselt tegutseb mitu põlvkonda, kes loorberitele puhkama ei jää – pidevalt otsitakse võimalusi veelgi paremaks majandamiseks. Oma tegevusvaldkonda on laiendatud toodangu väärindamisega.“

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised mahetootjad ja -tooted:

• Pajo Ranch OÜ – tunnustus maheettevõtte kiire ja teadliku arendamise eest.
• Taavi Eigo FIE – tunnustus mitmekesiste poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest.
• Vainu Agro OÜ – tunnustus heal tasemel maheteraviljakasvatuse eest.
• Mätiku Talumeierei OÜ mahe või – konkursi “Parim mahetoode 2018” II koht.
• La Muu OÜ maasika-kohupiimajäätis – konkursi “Parim mahetoode 2018” III koht.
• BirchLagoon OÜ kergelt hapendatud mahe kasemahl Kasesõstar – „Parim mahe jook 2018“.
• Mätiku Talumeierei OÜ piimatooted – parim uus tulija 2018.
• Liisi Laos FIE rohelised läätsed – tunnustus uudse kaunviljakultuuri kasvatamise ja turule toomise eest.
• Pagar Võtaks OÜ pagaritooted – tunnustus järjepidevalt kõrge kvaliteediga pagaritoodete valmistamise eest.

Leivapäeva külastajate lemmikmahetooteks valiti OÜ Mätiku Talumeierei küpsetusjuust. Teise koha saavutas La Muu OÜ maasika-kohupiimajäätis ning kolmandale kohale tulid võrdselt kaks Biomenu OÜ toodet – nisujahu vaba banaanileib ning snikers vegan maiustus.

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris kuus mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 42 toodet 21 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi toetusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti üheksandat korda.

Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osa tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu jooksul toimuva kohta loe lähemalt veebilehel www.eestitoit.ee.

Lisainfo:

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2017

Eesti toidu kuu: Pühapäeval kuulutatakse välja parim mahetootja ja -toode

Pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval selguvad konkursside „Parim mahetootja 2018“ ja „Parim mahetoode 2018“ võitjad. Leivapäeva külastajad saavad valida ka oma lemmikmahetoote.

„Eesti põllumajandusmaast on juba 20% mahepõllumajanduslikus kasutuses. See on silmapaistev tulemus, mille saavutamiseks on palju tööd tehtud,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kiidan meie tublisid mahetootjaid, kes toodavad kvaliteetset mahetoorainet, hoides samal ajal meie keskkonda, ning oskuslikke mahetooraine väärindajad, tänu kellele on eestlastel lai valik põnevaid mahetooteid. Mul on hea meel, et Eesti mahetooted on nõutud ka väljaspool Eestit – sellele viitab järjest suurenev mahetoodete ekspordimaht.“

Parima mahetootja tiitli kandidaadid:

• Pajo Ranch OÜ, Aivar ja Madis Pajo, Raplamaa – lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus
• Sentafarm OÜ, Enn ja Kartin Noorkõiv, Mari-Liis Somelar, Võrumaa – lihaveisekasvatus, Lihuniku äri ja restoran
• Taavi Eigo FIE, Taavi Eigo, Saaremaa – lamba- ja lihaveisekasvatus
• Tammejuure Mahetalu OÜ, perekond Kuusemaa, Läänemaa – teraviljakasvatus, töötlemine
• Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ, Janno ja Janek Kuusik, Raplamaa – teraviljakasvatus, lambakasvatus, töötlemine
• Vainu Agro OÜ, Kristo Frei, Tartumaa – teraviljakasvatus

Parima mahetoote konkursile esitati kokku 42 toodet 21 töötlejalt.

2017. aastal valiti Eesti parimaks mahetootjaks Lauri-Jaani OÜ Läänemaalt. Parim mahetoode 2017 oli SirLoin OÜ valmistatud verivorst.

2018. aasta parima mahetootja tiitli pälvinud Lauri-Jaani OÜ esindaja Tiit Mansberg on 13.–15. septembril kutsutud visiidile Saksamaale, kus Mecklenburg-Vorpommerni põllumajandus- ja keskkonnaminister Dr Till Backhaus tunnustab Eesti, Läti, Leedu ja Mecklenburg-Vorpommerni 2017. aasta parimaid mahetootjaid.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsi ees kell 15.00 toimuval auhinnatseremoonial. Kell 10.00–16.00 toimub Sassi-Jaani talu õuel ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, kell 12.00–13.00 saavad leivapäeva külastajad valida publiku lemmikmahetoote. Ajakirjanikud on oodatud!

Taust

• Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheksandat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi toetusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.
• Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osaks tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu jooksul toimuva kohta loe lähemalt veebilehel www.eestitoit.ee.

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.09.2018

Eestis piiratakse neonikotinoidsete taimekaitsevahendite kasutamist

Euroopa Komisjon keelustas kolme neonikotinoidse taimekaitsevahendi toimeaine – klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam – kasutamise avamaakasvatuses.

Erandina säilib õigus kasutada neid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasvuhoonetes tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli ning seda ei taasistutata väljaspoole.

Kõik liikmesriigid peavad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse alusel hiljemalt 19. septembriks 2018 muutma või tagasi võtma imidaklopriidi, klotianidiini või tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite load. Määruses on seatud ka võimalikult lühike ajapikendus nii toodete müügiks kui kasutamiseks.

Sellest tulenevalt tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks nelja tiametoksaami ning imidaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite load ning muutis kahe toote puhul müügi- ja kasutustingimusi.

Alates 20. detsembrist ei tohi Eestis enam turustada ega kasutada taimekaitsevahendeid Merit Forest, Monceren G, Nuprid ja Mido SL. Taimekaitsevahendeid Confidor ja Actara 25 WG on lubatud edaspidi kasutada vaid kasvuhoonekultuuridel tingimusel, et kultuur läbib seal kogu elutsükli. Nimetatud tooted on saadaval vaid professionaalsele kasutajale, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust.

Taust

Kolmele nimetatud toimeainele kehtestati piirangud juba 2013. aastal, kui keelustati kasutamine mesilaste jaoks atraktiivsete põllukultuuride ning teraviljade seemnete ja mullastiku töötlemiseks, välja arvatud kasvuhoones.

Euroopa Komisjoni täiendavate piirangute aluseks on aga Euroopa Toiduohutusameti 28. veebruaril 2018 avaldatud ja ajakohastatud järeldus, milles kinnitati klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi negatiivne mõju lisaks meemesilastele ka teistele tolmeldajatele. Kuna kõrge risk tolmeldajatele tuvastati peaaegu kõigi avamaakasutuste, ka kartuliseemnete puhtimise ja taliteraviljadel kasutamise puhul, on asjakohane keelata kõik välitingimustes kasutamise viisid. Euroopa Toiduohutusameti hinnang on leitav siit.

Lähem info:
Eva Lind
nõunik, taimekaitse ja väetise osakond
tel. 671 2619
Eva.Lind@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2018

Eesti ja Läti maaeluministrid jagasid kogemusi põua teemal

12. septembril kohtusid maaeluminister Tarmo Tamm ja Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs, et jagada kogemusi põuast tingitud probleemide lahendamisel.

„Suvised ilmastikuolud on mõjutanud mõlema riigi põllumehi, mistõttu on praktikate jagamine väga oluline,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Läti ja Eesti teevad omavahel tihedalt koostööd, meil on sarnased huvid ja eesmärgid EL-i ühise põllumajanduspoliitika tuleviku asjus ning meil on ka mitmes valdkonnas üksteiselt palju õppida.”

„Andsime oma Läti kolleegidele ülevaate põua tekitatud kahjudest ning tutvustasime meetmeid, mida siiani oleme võtnud. Erilist huvi tundsid Läti kolleegid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antava käibekapitalilaenu vastu,” kommenteeris Tamm.

Eestis on astutud järgmised sammud põuast tingitud raskuste lahendamiseks.

· Valitsus eraldas 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) käibekapitali laenude väljastamiseks.

· Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

· Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab põllumeestele pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja.

· Põllu­meeste puhul, kes on PRIAt teavitanud, et neil jääb põua tõttu täitmata toetusmeetmete nõudeid, saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ja sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.

· Maaelu arengukava raames antakse toetusi kuivendus- ja niisutusinvesteeringuteks. Pikaajalise meetmena lisati sel aastal maaelu arengukavasse põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab muu hulgas kompenseerida põllumeeste saagikindlustuse makseid.

Galerii kohtumisest. Fotod: Maaeluministeerium