Autor: admin

Lugupeetud sordiaretajad, liidud ja valdkonnahuvilised!

Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga kutsub Sordiaretusprogrammi 2020-2030 koostamise avaseminarile!

20. septembril Pollis kell 11.00-15.00.

Päevakava

10.30     Kogunemine, tervituskohv

11.00     Avasõnad

11.10 – 12.10      Sordiaretusprogrammi 2009-2019 tulemused ja vaade tulevikule (Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse instituudi direktor; Polli Aiandusuuringute Keskus; Tallinna Tehnikaülikool)

12.10 – 12.40      Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 vaade (Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi kantsler)

12.40 – 13.00      Kohvipaus

13.00 – 13.30      Teaduse vaade (Evelin Loit, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur)

13.30 – 14.20      Tarbijavaade (Raimond Strastin, Eesti Aiandusliit; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja; Karmo Haas, Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu)

14.20 – 15.00      Avatud arutelu, lõpusõnad

15.00 –  …            Õunasortide näitus ja degusteerimine.

Soovijatele ringkäik Polli kompetentsikeskuse laborites, tootearenduskeskuses ning aedades.

Toimumiskoht: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskus (Polli, Karksi-Nuia, Viljandimaa).

Ettekannete info ja seminarile registreerumine lingil: https://www.maainfo.ee/index.php?id=6035&page=3394&

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.08.2018

Mariboris arutati, kuidas tuua noori põllumajandusse

Eile, 24. augustil Sloveenias Mariboris toimunud ministrite konverentsil otsiti üheksa Euroopa riigi osavõtul lahendusi, kuidas suurendada maapiirkonnas tööhõive võimalusi, edendada kohalikku majandust, tõsta põllumajanduse tasuvust ning pidurdada rahvastiku vähenemist.

„Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris on oluline väljakutse, arvestades, et vähem kui kümnendik Euroopa põllumeestest on nooremad kui 35 aastat ja ligikaudu kolmandik on vanemad kui 65 aastat. Eesti näitel saab öelda, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris olnud positiivne mõju ning noorte huvi erinevate toetusmeetmete abil põllumajandussektoris tegevust alustada on jätkuvalt suur,“ ütles konverentsil osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Konverentsil leiti, et erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaliseerimisele põllumajandussektoris. „Uued tehnoloogiad, innovatsioon ja digitaliseerimine on teemad, mis noori kõnetavad ja mille kaudu on võimalik põllumajandussektorit atraktiivsemaks muuta. Lisaks aitab see suurendada põllumajanduse tootlikkust, ressursitõhusust ja keskkonnahoidlikkust,“ sõnas Gorban.

„Põllumajandusega alustamine on suur ettevõtmine, kus eriti tähtis on koostöö ja põlvkondade järjepidevus. Et põllumajanduses edukas olla, tuleb pidevalt ajaga kaasas käia. Ettevõtjana tean, et maaelu seisukohast on oluline roll nii inimestel, taristul kui ka teenuste kättesaadavusel. Siin põllumajanduspoliitikast üksi ei piisa – maapiirkondade peale peavad mõtlema ka muud poliitikavaldkonnad,“ ütles konverentsil osalenud Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Eile Sloveenias Mariboris toimunud konverentsil „Maapiirkonnad ja põllumajandus on võimalus noortele“ arutati noorte olukorra, noortele suunatud tegevuste ja meetmete üle, mis aitaks maapiirkonda ja põllumajandust noortele atraktiivsemaks muuta. Konverentsil osalejad leidsid, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline roll põlvkondade vahetusele ja maapiirkonna atraktiivsusele kaasa aitamisel ning selle väljakutsega tuleb tegeleda ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, tõhustades selleks olemasolevaid ja otsides uusi meetmeid.

Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis on leitav http://www.mkgp.gov.si/en/.

Konverentsil osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.08.2018

Maaelu arengukava liisingumaksete ja projektide elluviimise tähtaegu täpsustatakse

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määrusemuudatuse, millega tuuakse varasemaks liisingumaksete tasumise ja projektide elluviimise abikõlblikkuse maksimaalne tähtaeg neljas määruses.

Muudatus ei puuduta neid toetuse saajaid, kes on saanud toetust juba toimunud taotlusvoorudes, vaid ainult järgnevate taotlusvoorude taotlejaid.

Maaelu arengukava toetuste puhul peab PRIA toetussummad toetuse saajale välja maksma enne 31. detsembrit 2023. a. „Võttes arvesse, et käesolev programmiperiood on lõppemas, lühendatakse järgnevates taotlusvoorudes liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise maksimaalset tähtaega, tuues see kuus kuud varasemaks, et jõutaks õigeaegselt kõik projektides kavandatud tegevused ellu viia ja toetussummad välja maksta,“ ütles põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk.

„See tähendab, et liisingumaksed on endiselt abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates päevast, mil PRIA tegi taotluse rahuldamise otsuse. Muutub aga kuupäev, mis ajaks peab omandiõigus olenemata viie aasta täitumisest üle minema – selleks kuupäevaks on 2023. aasta 30. juuni. Samuti tuleb projektides kavandatud tegevused ellu viia olenevalt projekti pikkusest kuni viie aasta jooksul arvates päevast, mil PRIA tegi taotluse rahuldamise otsuse, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 30. juunil.“ lisas Tikk.

Muudatused tehakse järgmistes määrustes:

• põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrus nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord”;
• maaeluministri 8. mai 2015. a määrus nr 58 “Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”;
• maaeluministri 18. septembri 2015. a määrus nr 5 “Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”;
• maaeluministri 9. septembri 2015. a määrus nr 3 “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“.

 

Pressiteade
17.08.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Silo ja heina müümisel tuleb Veterinaar- ja Toiduametile esitada majandustegevusteade

Seoses silo ja heina hinnatõusuga ning müügiga välisturgudele tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et taimse sööda esmatootmisest, mille alla kuulub ka heina kasvatamine ning sileerimine, on sööda tootmise ja turustamisega tegeleval isikul kohustus oma tegevusest teavitada. Enne tegevuse alustamist tuleb esitada teade majandustegevuse alustamise kohta, millega teavitatakse Veterinaar- ja Toiduametit oma tegevusest.

Majandustegevusteate saab VTA-le esitada füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sööda käitlemisega. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Veterinaar- ja Toiduametile on võimalik majandustegevusteadet esitada läbi Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Lisaks saab teadet esitada digitaalallkirjastatult e-posti teel VTA söötade büroole, posti teel VTA asukohajärgsele veterinaarkeskusele ning notari kaudu.

Majandustegevusteate esitamiseks ning tegevusloa taotlemiseks on koostatud ühtne vorm, mis on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=1260.

Vastavalt söödaseadusele teostavad Eestis sööda kontrolli Veterinaar- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet. Sööda käitlemist reguleeriva söödaseadusega saab tutvuda VTA kodulehel https://vet.agri.ee/?op=body&id=398.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.08.2018

Maaelukomisjoni istungil tutvustati põuakahjude leevendamiseks võetud meetmeid

Täna, 14. augustil toimus Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis Riigikogu maaelukomisjoni väljasõiduistung, kus olid kõne all põua mõju põllumajandussektorile ja olukorra leevendamiseks kasutusele võetud meetmed.

„Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra on olnud väga vajalik samm põllumeeste aitamiseks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust. Eile, 13. augustil kinnitas MES ka väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele suunatud käibekapitalilaenu tingimused,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Käibekapitalilaenu eesmärk on põllumajandustootjate ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest  tingitud olukorra leevendamine ning sihtgrupp põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Laenusumma maksimaalne suurus on 100 000 eurot ning intressimäär minimaalselt 4%. Käibekapitalilaenu pikkus on maksimaalselt 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda MES-i veebilehel www.mes.ee.

„Võrreldes turutingimustel laenudega on käibekapitalilaenu eelised eelkõige paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine. MES-il on võimekus alustada laenude andmist esimesel võimalusel pärast raha eraldamist,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitanud, et põllumeestele makstakse pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. See on oluline, et põllumeestel oleks võimalik oma finantskohustusi õigeaegselt täita,“ rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Lisaks oleme riskide maandamiseks ette näinud mitmeid pikaajalisi meetmeid, nagu näiteks erinevad investeeringumeetmed, mille raames toetatakse muuhulgas investeeringuid niisutusse, ning põllumajanduskindlustustoetus,“ lisas maaeluminister Tamm.

Maaeluministeeriumist osalesid maaelukomisjoni istungil maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.08.2018

Valitsus kinnitas 20 miljonit euro eraldamise põllumeeste abistamiseks

Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati 20 miljoni euro eraldamine Maaelu Edendamise Sihtasutusele, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.

„Mul on hea meel, et valitsus on operatiivselt teinud põllumeestele vajalikke otsuseid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lühikese ajaga oleme suutnud luua põllumeestele võimalused soodsateks laenudeks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust ning toetada käendusi. Kinnitan, et jätkame ministeeriumis tööd selleks, et keerulist olukorda veelgi leevendada. Samaaegselt kogume ka andmeid põuakahjude ulatusest – seda hinnangut ootab Euroopa Komisjon meilt augusti lõpuks.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Samuti jätkame maaeluministeeriumis koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga,“ lisas Tamm. „Oleme nii Maaeluministeeriumi kui ka PRIA esindajatega korduvalt kohtunud ning täna saame lubada, et kõik põllumajandustoetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.08.2018

Maaeluminister: toetused makstakse sel aastal varem välja

Maaeluminister kohtus täna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja põllumajandussektori esindajatega, et jätkata arutelusid põuakahjustustest tingitud probleemidele lahenduste leidmiseks.

„Käesoleval aastal on põllumeestel põua tõttu probleeme käibevahenditega. Vabariigi Valitsuse otsus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra on oluline samm olukorra leevendamiseks. Koostöös PRIA ja põllumeestega arutasime täna võimalusi, kuidas mitmesugused toetused sel aastal varem välja saaksid makstud“, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Täna saame kinnitada, et toetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma PRIA poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Julgustan jätkuvalt kõiki põllumehi PRIA poole pöörduma, kui esineb ükskõik milliseid probleeme toetuste nõuete täitmisel. Teeme kõik, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud,“ kordas minister juba eelmisel nädalal väljaöeldut.

Taust

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.08.2018

Maaeluminister: astume olulisi samme põllumehe abistamiseks keerulisel ajal

Maaeluminister kohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA), et arutleda võimalusi, kuidas põuakahjustustest tingitud probleemid toetustingimuste täitmisel saaksid põllumeestele soodsal viisil lahendatud.

„Alustuseks tahan tänada koalitsioonipartnereid täna tehtud otsuse eest eraldada Maaelu Edendamise Sihtasutusele sihtkapitali suurendamiseks 20 miljonit eurot,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Otsus võimaldab sihtasutusel põllumeestele käibelaene väljastada ning seeläbi neil keerulise aja üle elada. Lisaks oleme teinud tihedat koostööd PRIA-ga, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma PRIA poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Julgustan kõiki põllumehi PRIA poole pöörduma, kui esineb ükskõik milliseid probleeme toetuste nõuete täitmisel. Üheskoos leitakse lahendus igale probleemile,“ kinnitas minister Tamm.

Taust

Täna, 2. augustil toimunud valitsuskabineti nõupidamisel arutati põllumajandussektori olukorda seoses põuaga. Vabariigi Valitsus otsustas eraldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamiseks 20 miljonit eurot. Maaeluminister esitab Rahandusministeeriumile valitsuse reservfondist raha eraldamise taotluse, et luua võimalus anda põllumeestele soodsat laenu põuast tingitud käibevahendite puuduse leevendamiseks ning toetada käendusi.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Toiduseaduse muutmise seadus lihtsustab olukorda toidukäitlejate jaoks

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastusringile toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Toiduseaduse muutmine aitab lahendada mitu murekohta,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Muudatuse peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat, tagades samal ajal toiduohutuse kõrge tase. Suurim muudatus on seotud tegevusloa kohustuse kaotamisega mitmes toidukäitlemise valdkonnas. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et toidukäitlemise alustamisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit tulevikus vaid teavitada. Seni võis toidukäitlemisega alustada alles pärast järelevalveametniku kontrolli toimumist.“

Sisuliselt jäävad käitlejatele kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded. Tegevusloa taotlemist peetakse aga praegu suureks koormaks ja takistuseks. Käitlejatele nõuete selgitamiseks ja järelevalve korralduse muutmiseks antakse muudatusele üleminekuaeg 2021. aasta 1. jaanuarini.

Teise suure muudatusena antakse ministrile volitus kehtestada ettevõtte ruumidele ja seadmetele erandid kehtivatest nõuetest. Kõige olulisemaks põhimõtteks jääb toidu ohutu käitlemine, kuid väikeettevõtetes, kus tooraine ja toodangu mahud ning töötajate arv on väiksem, võimaldab muudatus teha käitlemiseks vajalike ruumide ehitamisel või kohandamisel väiksemaid investeeringuid. Erandid võimaldavad ka väiksemahuliste tapamajade ehitamist. Lähiajal esitatakse kooskõlastusringile vastav ministri määruse eelnõu.

Kuna kõigi kõnealuse seaduse muudatusega seotud eelnõude puhul tuleb teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile jätta aega arvamuse avaldamiseks, siis võib praegu erandite jõustumiseks ette nähtud kuupäev, 2019. aasta 1. juuli, edasi nihkuda.

Toiduseaduse muutmise arutelud algasid koduköögis valmistatud loomse toidu turustamisel kehtivatest piirangutest. Praeguste nõuete järgi võib näiteks koduköögis valmistatud juustu ja vorsti turustada vaid otse tarbijale (turul, laadal jne). Soovides pakkuda neid müügiks poodi või restorani, tuleb taotleda koduköögile tegevusluba. Toiduseaduse muudatusega võimaldatakse jaekaubanduses juba kehtivat erandit rakendada ka koduköögis alates 2021. aasta 1. jaanuarist, mis tähendab, et koduköögis valmistatud loomset  toitu saab pakkuda teisele jaekaubandusettevõtjale, näiteks poodi ja restorani, majandustegevusteate alusel.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Toetatakse investeeringuid suurtesse sõnnikuhoidlatesse

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul soovitakse määruse hindamiskriteeriumitesse lisatud eelistusega soodustada nende põllumajandustootjate investeeringuid, kes toetuse abil mahutavad sõnnikuhoidlatesse vähemalt 12 kuu sõnniku. „Muudatuse ajendiks oli 2017. aasta erakordselt vihmane sügis, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,“ lisas Gorban.

Teiste muudatustega lisatakse määrusesse piirang, mille järgi ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema kasutatud vähemalt 20% ehitustegevuse abikõlblikust maksumusest. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Samuti kehtestatakse toetuse määr kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetuse saaja on oma tegevuses kaasanud vähemalt ühe aasta vältel kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saanud isikuid.

Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil planeeritakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Kuues taotlusvoor on kavandatud 3.–10. detsembriks 2018 ning taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.