Autor: admin

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Maaeluministeerium toetab Setomaa arengut

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas Setomaa arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele.

„Järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine võimaldab kaasata kohalikke inimesi ja arendada sealset ettevõtluskeskkonda, arvestades piirkonna kultuurilis-looduslikke eripärasid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Programm toob otsest kasu kooliõpilastele, erinevates valdkondades tegutsevatele MTÜ-dele ning teistele kohalikul tasandil olulistele institutsioonidele. Piirkonna turundamine muudab Setomaa atraktiivseks nii sise- kui ka välisturistile ning tugevdab Setomaa identiteeti,“ lisas Tamm.

Tegevuskava raames määrati toetust 22 projektile 251 810,73 euro väärtuses. Lisaks eraldati toetusskeemi „Noored Setomaale“ tarbeks 30 000 eurot. Programmi raames määrati toetust Setomaa vallas tegutsevale kaheksale MTÜ-le ja tegevustoetust määrati neljale MTÜ-le.

Lisaks määrati toetust kaasfinantseeringuks projektile „Active Village“. Setomaa valla esitatud projektidest rahastati kaht, mis parandavad või täiendavad Seto Talumuuseumi olukorda. Lisaks määrati toetust juba traditsiooniks kujunenud sündmustele – Kuningriigipäevale ja Lüübnitsa sibula- ja kalalaadale. Toetuse abil remonditakse ka Obinitsa Muuseumit ja luuakse Mikitamäe endisesse vallamajja töökeskkond ettevõtjatele. Toetust määrati veel majandusõpetuse pakkumiseks ja õpilasfirmade tegevuseks, „Seto folk 2019“ toimumiseks, Riia-Pihkva kivitee jõuluturu pidamiseks, SA-le Võrumaa Arenduskeskus ning mitmele teisele piirkonda elavdavale projektile

Programmi rakendatakse altpoolt tuleva algatuse põhimõttel. See tähendab, et programminõukogu koosneb suurel määral piirkonna esindajatest, kes on kõige paremini kursis kohalike arengueeldustega.

Programminõukogu liikmeteks olid MTÜ Piiriveere Liider, Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi, SA Seto Instituudi ja Seto Kongressi Vanemate Kogo ning Maaeluministeeriumi esindajad.  

Teavet Setomaa arenguprogrammist, sh selle tegevuskava saab EAS-i kodulehelt www.eas.ee ja Maaeluministeeriumi kodulehelt www.agri.ee. Teave toetusskeemist „Noored Setomaale“ lisatakse peagi ka Setomaa Valla kodulehele http://setomaa.kovtp.ee.

 

August

15.08 – lõpeb ROH mitmekesistamise periood ja ökoalaks valitud kesa hoidmisperiood

20.08 – ÜPT taotlemise korral peavad olema hooldatav rohumaa, võraalused ja reavahed hooldatud

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ehk KSM (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018007

10.08 – rohumaariba peab olema niidetud või hekseldatud

15.08 – vähemalt selle ajani tuleb kohustuse aastal mesilaste korjealade lisategevuse taotlemisel kasvatada korjetaimi. Mitmeaastaseid korjetaimi, mida ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, tuleb külviaastale järgnevast kalendriaastast alates niita või hekseldada ajavahemikul 16. august kuni 15. september. Sama nõue kehtib ka ÜPT-le

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ehk PLK (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018016 ja selle toetuse puhul on ka palju alapõhiseid tähtaegu ja piiranguid, mis tulenevad kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast)

21.-25.08 – Talutoidu karavan (Lisainfo: https://docs.wixstatic.com/ugd/0ffa92_f9d460fc751649dd99094d7468122699.pdf)

25.08 – Talupäevad Saaremaal (Lisainfo: https://www.taluliit.ee/talupaev-2018/  või Facebookis: https://www.facebook.com/events/406862896478304/)

Prognoositav taotlusperiood

06.-10.08 – Teadmussiire ja teavituse toetus (üleriigilise ulatusega tegevused) (meede 1.1)

06.-10.08 – Teadmussiirde ja teavituse toetus (maakondliku ulatusega tegevused) (meede 1.2)

28.-31.08. – Tootjarühmade tunnustamine (meede 9.1.1)

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus (meede 6.1) (eeltäitmine 13.08.-19.08., taotluse esitamine  20.08.-27.08.)

Mesindusprogramm

10-11. august – Arvamusfestival Paides

Pressiteade
31.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Veterinaar- ja Toiduamet: Toiduohutuse aitab tagada teadlik käitumine

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et ehkki toidu hoidmine välitingimustes on suvel pea vältimatu, kaasnevad sellega täiendavad riskid. Hoidmaks ära ebameeldivusi, mis võivad kaasneda riknenud söögi või joogi tarbimisega, tasub järgida lihtsaid reegleid:

• Enne toidu valmistama asumist ning sööma hakkamist tuleb pesta käsi. Seda põhjusel, et mikroorganismidel on käte ja köögiriistade kaudu väga lihtne edasi kanduda ja isegi väiksem kokkupuude toiduga võib põhjustada haiguseid. Samuti tuleb toit hoida eraldatuna putukatest, kahjuritest ja muudest loomadest.
• Toitu tuleb säilitada ohutul temperatuuril. Valmistatud rooga ei tohiks hoida välitemperatuuril kauem kui kaks tundi. Seda põhjusel, et selle säilitamisel temperatuuril 5-60°C on mikroorganismide jaoks loodud suurepärane võimalus kiiresti paljunemiseks. Valmistatud ja riknev toit tuleb vajadusel kohe külmutada (soovitavalt alla 5°C). Seevastu valmistatud roog tuleb serveerimiseni hoida kuumana (üle 60°C).
• Alati tuleb veenduda, et söögi valmistamisel kasutatakse puhast vett ja värskeid toiduaineid, sest isegi pisem vigastus või hallitus suurendavad riski mürgiste ainete tekkeks. Lisaks on oluline puu- ja juurvilju hoolikalt pesta, eriti juhul, kui neid on plaanis süüa toorelt. Lihtsad toimingud nagu pesemine ja koorimine vähendavad riski ohtlike mikroorganismide ja ebasoovitavate ainete organismi sattumiseks märgatavalt.
• Ohtlike mikroorganismide hävitamiseks tuleb toitu põhjalikult küpsetada või kuumutada. Iseäranis tähelepanelik tasub seejuures olla looma- ja linnuliha, munade ja mereandide töötlemisel. Roa ohutu tarbimise aitab tagada selle kuumutamine vähemalt temperatuurini 70°C. Kindlasti tuleb toitu põhjalikult kuumutada ka teistkordsel soojendamisel.
• Eralda valmistatud toit toorest, sest toores toit võib sisaldada ohtlikke mikroorganisme. Seega tekib risk, et need võivad kanduda säilitamise või valmistamise ajal teistele roogadele. Selle vältimiseks hoia toores loomaliha, linnuliha ja mereannid muudest toiduainetest eraldi. Tarvita toore toidu töötlemisel eraldi köögitarbeid ning säilita toitu anumates, et vältida valmistatud toidu kontakti toorega.

Ehkki põhivastutus toiduohutuse tagamisel on toidu valmistajal või müüjal, peame kõik teadvustama riske, mis võivad teatud tingimustel tegelikkuseks saada ja tegutsema selliselt, et neid vältida. Toiduohutuse põhimõtete järgimine aitab sellele kindlasti kaasa.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainformatsioon:
Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.07.2018

Maaeluminister: otsime järjepidevalt põuakahjudele lahendusi

Täna, 30. juulil kogunes erakorralisele istungile Riigikogu maaelukomisjon, kes koos maaeluminister Tarmo Tamme ja põllumajandussektori esindajatega arutles põuast tingitud olukorra üle põllumajandussektoris ning otsis võimalikke lahendusi.

„Põllumajandus on riigi jaoks oluline sektor, mis tagab meie toidutootmise ning mille puhul peab arvestama selle tootmistsükli eripäradega,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Me ei saa võidelda ilmaolude vastu, kuid teeme kõik, mis võimalik, et põllumees ei peaks põuast tingitud olude tõttu kannatama. Praegu otsime võimalusi leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisavahendeid. Üheks võimaluseks oleks suurendada sihtasutuse omakapitali ning kasutada seda käibekapitali laenude väljastamiseks, et aidata põllumehi, kellel sügisel tekib probleeme käibevahenditega. Samuti teeme koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga, et põuast tekkinud  probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud. Lisaks tuleb koostöös Keskkonnaametiga leida lahendus veekasutuspiirangute küsimuses.

Kuigi Euroopa Komisjon pole praegu näinud ette võimalust eraldada põuaga seoses erakorralist toetust, said Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Portugal Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka neilt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

Osaliselt aitavad praegust olukorda leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi.

Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Samuti paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.

Taust

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.07.2018

Maaeluminister palub pankadelt mõistmist

Maaeluministeerium saatis täna pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid.

„Mõistan nii meie taime- kui ka loomakasvatajate põuast tingitud keerulist olukorda. Nagu lubatud valmistasime Maaeluministeeriumis ette ning saatsime pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega leida mõlemaid pooli rahuldavaid võimalusi juhtudeks, kui põllumajandustootjatega sõlmitud lepingute täitmisel esineb takistusi või viivitusi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Samuti palume mõistvat suhtumist ja vastutulekut, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.“

Hetkel Euroopa Komisjon seoses põuaga erakorralise toetuse eraldamise võimalust ette näinud ei ole, kuid Eesti sai Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

„Samuti aitavad praegust olukorda osaliselt leevendada sellel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku maksame otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Esmaspäeval koguneb erakorralisele istungile Riigikogu maaelukomisjon, kes koos maaeluminister Tarmo Tamme ja põllumajandussektori esindajatega arutab põuast tekkinud olukorda põllumajandussektoris ja võimalikke lahendusi.

Põllumajandus on riigi jaoks strateegiline sektor, mis tagab meie toidutootmise ning mille puhul peab arvestama selle tootmistsükli eripäradega. „Riigi poolt näeme, et põllumajandus on ka tulevikus oluline majandusvaldkond, mille pikaajalised tulevikuväljavaated on positiivsed. Meie taime- ja loomakasvatajad on hoolimata keerulistest aegadest järjest efektiivsemad. Lähiaastatel aitab põllumeeste konkurentsipositsiooni parandada muuhulgas otsetoetuste kasv, mis peaks jätkuma ka järgmisel EL eelarveperioodil,“ lisas minister Tamm.

Taust:

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud

taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Pressiteade
26.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

VTA: Sigade Aafrika katku oht ei ole meie metsadest kadunud

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et käes on sigade Aafrika katku kõrghooaeg ning selleks, et katk ei leviks metsast farmi tuleb meist igaühel järgida bioohutusreegleid.

Eestis on sigade Aafrika katku sel aastal diagnoositud metssigadel. Juuli keskpaiga seisuga on kokku uuritud 3296 metssiga, kellest 228 looma olid viirusega nakatunud. Katku leiud pärinevad peamiselt Lääne- ja Loode Eestist ning Saaremaalt, viimaste nädalate jooksul on aktiivset viirust leitud Harjumaalt ja Põlvamaalt.

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib, kas seapidajad rakendavad piisaval määral bioohutusmeetmeid, et taudi farmist eemale hoida. Siiski on seakatku levimise peamiseks riskiteguriks inimene ise oma tegevuse või tegevusetusega. Katk inimestele ohtu ei kujuta kuid nad võivad viirust edasi kanda. Seetõttu peavad metsas käivad marjulised, seenelised, jahimehed ja looduses liikujad olema hoolsad, sest viirus võib levida ka sõiduvahendite ning riiete ja jalanõude kaudu pikkade vahemaade taha. Seega tuleb pärast metsas viibimist pesta  korralikult käed, vahetada riided ja jalanõud ning vajadusel ka puhastada sõiduvahend. Endiselt ootab VTA teateid surnuna leitud metssigade kohta.

Tänavu Eestis kodusigadel sigade Aafrika katku diagnoositud pole. Poolas on sellel aastal diagnoositud 66, Leedus 36, Lätis 7 ning Rumeenias 438 SAK-i puhangut kodusigadel.

TAUST:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.07.2018

Eestimaa talusid külastati rohkem kui 160 000 korral

2018.aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 160 000 korral. Eelmise aasta rekord ületati 40 000 külastusega.

„Mul on väga hea meel, et avatud talude päeva vastu tunneb huvi järjest rohkem inimesi. Ma loodan, et paljud saavad sellest päevast innustust ning teevad teoks oma maale kolimise mõtte. Eesti maaelu peab jätkuma. Maal on võimalik elada. Maal on hea elada,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Kui me avatud talude päevaks plaane tegime, siis unistasime 150 000 külastusest. Et me selle numbri aga 10 000 võrra ületasime, on suur rõõm. Tahame veel kord tänada kõiki külalislahkeid talusid ning inimesi nii Eestist kui välismaalt, kes sellest päevast osa võtsid ja Eesti maaeluga tutvusid,” sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk. „Nüüd ootab korraldusmeeskonda ees tagasiside kogumine ja kokkuvõtete tegemine, et järgmiseks aastaks avatud talude päeva ideed edasi arendada ning populaarset üritust veelgi paremini korraldada.”

Avatud talude päeval osalenud talude ja tootjate koordinaator Reve Lambur soovis samuti tänada talusid, kes seda toimekat ja rõõmsate emotsioonidega täidetud päeva sisustasid. „Loodan, et saite külastustest piisavalt positiivset tagasisidet, et sama edukalt ja rõõmsalt oma töödega jätkata ja ka järgmisel aastal oma uksed avada.”

Teine taludega suhelnud koordinaator, Krista Kõiv, edastas suured tänusõnad ka kahele LEADER-i tegevusgrupile, kes on avatud talude päeva idee algatajad Eestis − Järva Arengu Partneritele ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogule. „Võib öelda, et avatud talude päev on suuresti saanud üle-eestiliseks ka Eesti maaelu arengukava 2007-2013 LEADER-meetme toel.”

Kõige rohkem külastajaid – 6500 inimest – võttis sel aastal vastu Andre Farm Tartumaalt, kes oli avatud lausa kaks päeva. Talle järgnes Konju Kitsefarm Ida-Viru maakonnast 5200 külastuse, OÜ Voore Farm Lääne-Viru maakonnast 3488 külastuse, Esko talu Harju maakonnast 2650 külastuse, OÜ Küti Mõis Lääne-Viru maakonnast 2089 külastuse ning Seppami talu ja Rebala tallid Harjumaalt mõlemad umbes 2000 külastusega. Rohkem kui 1000 külastajat võõrustas 2018. aastal 43 talu.

Paljud Saaremaa talud olid sarnaselt Andre Farmiga kaks päeva avatud ning seal oli kõige suurema külastustega arvuga Saksa Talupood (1900). Pärnumaal külastati kõige rohkem Ranna Rantšot (1800), Viljandimaal Arujaagu talu (1500), Raplamaal Männiku piimalambaid (1500), Võrumaal Nopri Talumeiereid(1500), Järvamaal Wile farmi (1500), Põlvamaal Siidrikoda (1403), Valgamaal Vaariku talu (1246), Läänemaal Oosaare talu (830), Jõgevamaal Kääpa OTT-italusid (680) ja Hiiumaal Mihkli Talumuuseumit (614).

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Pressiteade 24.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet
Põllumajandusamet

Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet viisid läbi turgudel müüdavate puu- ja köögiviljade päritolu jälgitavuse kontrolli

Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Põllumajandusametiga kontrollis juunis ja juulis kõrgendatud tähelepanuga puu- ja köögiviljade päritolu esitamist ning kauba dokumentatsiooni korrektsust müügikohtades.

Kokku kontrolliti seitsme maakonna turgudel 52 müügikohta. Neist neljakümne neljal (85%) olid saatedokumendid nõuetekohased, tagatud toidu jälgitavus ning esitatud tõene teave toote päritoluriigi kohta. Kaheksal müügikohal (15%) esines seevastu mainitud nõuete täitmisel puudusi. Rikkumised olid seotud saatedokumentidega ning sellisel juhul müük peatati või kaup kõrvaldati.

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lambi sõnul võib tulemustega rahule jääda. “Uuringud näitavad, et tarbija jaoks on toidu päritolu oluline ning ta tunneb selle vastu huvi. Nõue esitada lahtiselt müüdava puu- ja köögivilja müügikohas päritoluriigi teave aitab teha inimesel teadliku tootevaliku ning ostuotsuse. On rõõmustav, et valdav enamus kauplejatest seda mõistab ja reeglitest kinni peab,” ütleb ta.

Lambi sõnul kohustub värske puu- ja köögivilja müüja tagama, et toote nimetus ja päritoluriik oleksid müügikohas kõigi toodete juures nähtavalt ja loetavalt kirjas. Samuti peab kaupleja olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust või laost) müüdav puu- ja köögivili pärineb. Selleks peab tal (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi) olema esitada saatedokument vajalike andmetega, muuhulgas päritoluriigi infoga.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2018

Avatud talude päev jätkab rekorditega

Pühapäeva hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600).  Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317).  Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saame lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.07.2018

Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus on vaid mõned ministeeriumi astutavatest sammudest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb kokku koristamata −see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Praegust olukorda aitavad osaliselt leevendada sellel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku maksame otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Tulevikku silmas pidades oleme maaelu arengukavas ette näinud põllumajanduskindlustustoetuse, mis võimaldab muuhulgas hüvitada ka saagikindlustuse kindlustusmakseid,” lisas minister Tamm.  „Viimased aastad näitavad, et põllumajanduses peab järjest enam mõtlema riskijuhtimisele ja riigi kõrval peavad seda tegema ka põllumehed. Üks võimalusi on investeeringud maaparandussüsteemidesse, sh niisutussüsteemidesse, mille jaoks saame põllumehele tuge pakkuda erinevate maaelu arengukava investeeringutoetuste kaudu.”

Tarmo Tamm tõi ka välja, et erakorralise olukorra väljakuulutamise võimalust praegune hädaolukorraseadus seoses põuaga ette ei näe. „See aga ei tähenda, et me selles küsimuses põllumehele appi ei tule. Oleme ette valmistamas pöördumist nii pankade kui ka põllumajandussaaduste kokkuostjate poole, kutsudes neid üles põllumeeste kohustuste täitmisse seoses põuaga mõistlikult suhtuma. Lisaks oleme sektorit teavitanud, et kui põua tõttu jääb täitmata mõne toetusmeetme nõuded, siis tuleks sellest teatada PRIA-le. PRIA saab seda vastavalt toetusreeglitele käsitleda erakorralise olukorra või vääramatu jõuna, ning sellistel puhkudel toetust tagasi ei nõuta.”

Eestis oli väga kuiv ja päikeseline kevad ning suve algus. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli maikuus sademeid 60% vähem kui tavapärasel aastal. Põua tõttu on heinakasv sel aastal kehv olnud ja see on viinud loomasööda puuduseni ning selle kvaliteedi vähenemiseni. Erinevate hinnangute kohaselt oli selle aasta esimese niite saagikus vaid 30-50% eelmiste aastate saagikusest. Samuti kannatab põua käes suvivili ning prognoositakse, et sõltuvalt piirkonnast võib jääda 30-70% tänavusest viljasaagist saamata.