Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Saaremaa Talupidajate Liit kutsuvad Sind 25. augustil kell 11.00 XXVII üle-eestilisele Talupäevale, mis toimub Saaremaal Suure Töllu puhkekülas.
Talupäeva raames toimuvad Eesti esimene põllumajanduse minimess, suur talutoidulaat ja erinevad töötoad. Lisaks selgitame välja 2018. aasta parima talu ja parima talutoidu.
Meeleolukat muusikat pakuvad noor superstaar Uudo Sepp oma bändiga ja Jolly Band.
Märgi üritus oma kalendrisse ja tule võta osa!
Näeme Talupäeval!
Hea meel on teatada, et lõpuks on valmis saanud 16. veebruaril Eesti Maaülikoolis toimunud seminari „Agraarökonoomika ja -poliitika aastakoosolek. Kas kriis on seljatatud?” artiklikogumik.
Kogumikku saab lugeda ja alla laadida lingilt: https://bit.ly/2IUokxH
Suur tänu kõigile autoritele ja seminaril osalejatele!
PRESSITEADE
05.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet
Veterinaar- ja Toiduamet: Eesti piimatootjatele on uued välisturud avatud
Veterinaar- ja Toiduameti kaasabil võivad neli Eesti piimatootjat varsti hakata oma toodangut eksportima Hiina ja Tšiilisse. Kolm ettevõtet said kantud Tšiili, ning üks Hiina impordiluba omavate ettevõtete registrisse. Seeläbi on AS Solbritt ainsa Eesti imiku piimaasendajaid tootva ettevõttena saanud võimaluse eksportida oma toodangut Hiina Rahvavabariiki.
VTA jaoks tähendab iga uue turu avanemine väga pika ja töörohke protsessi lõppu. “Näiteks Hiina turu puhul alustasime Eesti piimatoodete turu avamisega 2012. aastal ning protokoll Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule allkirjastati Eesti ja Hiina vahel 2016. aastal. Nii et see protsess võttis aega neli aastat,” sõnas VTA peadirektor Indrek Halliste.
Kuna Hiinas on imikute piimasegud palju rangema kontrolli all kui tavalised piimatooted, siis selleks, et oma toodangut saaks sisse tuua AS Solbritt, oli vaja lisaks läbi teha täiendav registreerimine Hiina Sertifitseerimisadministratsiooni (CNCA) juures. Selleks pidi nii VTA kui ettevõte tegema mahukat tööd, et anda ülevaade Eesti järelevalvesüsteemist ning ettevõtte tootmisprotsessidest. Lisaks toimus ettevõtte inspekteerimine CNCA poolt möödunud aasta novembris.
Jane Suits, imiku piimasegude tootja AS Solbritt ostu-müügijuht ütleb, et ettevõte on panustanud kolm aastat kõik oma ressursid ja energia antud loa kättesaamiseks. “Meie tehast ja ettevõtet ning tegevust on nüüd Hiina CNCA omalt poolt aktsepteerinud ja meie tehnoloogia heaks kiitnud. Seoses senise suurima kliendi – Venemaa kadumisega, oleks Hiina turg meie jaoks uueks võimaluseks tõusta edukaks Eestimaa ettevõtteks, kes suudab Hiina turule pääseda ja seda veel nii rangelt reguleeritud tootega kui imiku toit,” sõnas Suits.
Tšiili loa saanud AS E-Piim juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul, on iga uue turu avanemine väga tervitatav Eesti piimasektorile, kuna tänapäeva maailmas võivad olukorrad väga kiiresti muutuda ning seni kindlat töötanud sihtturg võib päevapealt kaduda. “Kui me sõltume ainult ühest eksporditurust, siis on kriisi tekkimine ainult aja küsimus. Täna saame tänu VTA ja ministeeriumite tööle eksportida piimatooteid ka Tšiilisse, Hiina ja Jaapanisse. Loodame väga, et uute turgude osas tuleb veel lisa,” ütleb Murakas.
“Tšiili turu avanemine ei olnud veel mõned aastad tagasi atraktiivne, kuna Lõuna-Ameerika oli periooditi ise piimatoodete eksportija. Täna on olukord muutunud, Euroopa suured piimandusriigid peavad Mehhikot ja Lõuna-Ameerikat oluliseks ekspordituruks, nüüd on ka meil sinna ligipääs. Selle üle on hea meel, see loob meile lisavõimalusi ja paindlikkust,” lisab ta.
Välisturgude avanemine Eesti toiduettevõtete jaoks on üks olulisi suundi VTA töös. VTA jaotab välisriigid turu avamiseks vajalike tegevuste alusel kahte rühma. Esimesse gruppi kuuluvad riigid, mis ei nõua eksportiva riigi ja/või ettevõtte registreerimist. Nendesse riikidesse saavad kõik Eesti ettevõtted eksportida loomset päritolu tooteid registreerimisprotsessi läbimata. Piisab Veterinaar- ja Toiduameti poolt välja antavast sertifikaadist.
Teisse gruppi kuuluvad riigid, mille turule sisenemine võib olla aastaid kestev protsess. Sellistel puhkudel võib olla nõutav kas eksportiva riigi registreerimine või ettevõtte ja toodete registreerimine. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks Hiina RV, Jaapan, USA, Korea Vabariik.
Suur osa kolmandatest riikidest siiski ettevõtteid eraldi ei registreeri, vaid luba antakse mingi tootegrupi importimiseks riigile tervikuna. Näiteks, ametlikult said viimase kahe aasta jooksul avatud piimatoodetele järgmised turud: Türgi, Peruu, Ukraina, Korea, Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Mehhiko. Lisaks saab alates sellest aastast Eesti kalatooteid eksportida Montenegrosse.
Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.
Lisainformatsioon:
Elen Kurvits
VTA pressiesindaja
PRESSITEADE
4.07.2018
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Valga Põllumeeste Liit
Eesti Tarbijakaitse Liit
Eesti Naisliit
Eesti Tarbijakaitse Liit, Valga Põllumeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Eesti Naisliit, andsid täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle avaliku kirja toidutööstustele, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele, milles juhitakse tähelepanu toidutoodete eksitavale märgistamisele.
Kohalike põllumajandustootjate jaoks on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli: toiduainetööstus ja jaekaubandus. Toidutööstuste jaoks toorainet tootvad põllumehed ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on. Meie tarbija eelistab kodumaisest toorainest valmistatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016). Seepärast on äärmiselt oluline, milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest või siis kaupluse hinnasiltidel leiduvast infost.
Eesti Tarbijakaitse Liidu esindaja Valli Järve selgitas: “Meie kaasaegne ühiskond ootab üheselt arusaadavat ja selget toodete pakendimärgistust, et langetada teadlikke ja tervislikke valikuid ja soovi korral eelistada kodumaist toitu – see on tarbija õigus.“
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik sõnas: “Meie kauplustes müügil olevad toidukaubad on varustatud nii paljude erinevate märgistega, et tarbija jaoks tekitavad nad selguse asemel tihti hoopis segadust. Kogu maailma tarbijate hulgas on tõusev trend toidu päritolu jälgimine kuni toorme kasvatanud farmini välja. Mõned praegu kasutuses olevad märgised seda ei toeta, vaid tekitavad segadust ja seeläbi ka usaldamatust meie toidu vastu. Eesti lipp saab lehvida ikka Eestis toodetud toorainest valmistatud toidul.“
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on äärmiselt oluline seista põllumajandustootjate huvide eest. “Põllumajandustootjate positsioon tarneahelas on kõige nõrgem ning meie kui põllumajandustootjaid esindav organisatsioon peame igal juhul toetama algatusi, et Eestis toodetud toit oleks üheselt arusaadavalt märgistatud,” selgitas Kerli Ats.
Valga Põllumeeste Liidu juhatuse liige ja algatuse eestvedaja Kaupo Kutsar on teemaga tegelenud juba üle aasta ning sõnas: “Eesti tarbija eelistab kodumaa põldudel kasvatatud toitu. Selleks, et see jõuaks tarbijateni, on tarvis üheselt selgelt pakendimärgistust, kus tooraine päritolu on jälgitav.
Meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus, vaid ka olema aus. Lugupeetud Riigikogu – rahvas on valinud Teid ennast esindama ning meile selgeid ja ühemõttelisi seaduseid looma – palun tehke seda!“
Lisainformatsioon:
Valgamaa Põllumeeste Liit
Kaupo Kutsar
Tel. +372 522 5863
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.07.2018
Lambakasvatussektori arengukava seab eesmärgiks kestliku arengu
Maaeluministeeriumi eestvedamisel koostati Eesti lambakasvatussektori arengukava 2018‒2023. Arengukavaga püütakse muu hulgas kaardistada võimalused, kuidas sektorit edendada ning toodangule lisandväärtust anda.
„Eesti lambakasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, kuid lambakasvatussaaduste tootmise tasuvus on madal. Sektori arengule kaasa aitamiseks koostatigi arengukava,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lisaks on arengukava allkirjastamine märgilise tähendusega, sest varem pole lambakasvatussektori jaoks arengukava koostatud.“
Maaeluministri sõnul on lambakasvatussektoril potentsiaali. „Looduslikud tingimused on Eestis lammaste pidamiseks sobivad. Kui praegu on tootmise tasuvus madal, siis arengukavas kirjeldatud lisandväärtuse andmisega on võimalik seda muuta.“ Ta lisas, et lambakasvatussaaduste tootmise kõrval on lambakasvatusel täita oluline roll maastike hooldamisel ja looduskaitseliste väärtuste säilitamisel ning maapiirkonna mitmekesise elukeskkonna säilimisel ja kestlikkuse tagamisel.
Koostatud arengukava aastateks 2018‒2023 keskendub küsimustele, kuidas tagada lambaliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd sektoris tegutsejate vahel ja anda toormele lisandväärtust.
Arengukava väljatöötamise töörühma kuulusid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Maavillane.
Taust
Arengukava on leitav Maaeluministeeriumi veebilehelt
Käsiraamatut jagatakse Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt korraldatavatel üritustel.
Käsiraamat on kättesaadav ka elektrooniliselt: http://taim.etki.ee/taim/public/pdf/Trukised/Pllukultuuride_kahjustajad.pdf
Väljaandja: Eesti Taimeksvatuse Instituut
Käsiraamat on koostatud “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.06.2018
2. juulil algab Peipsiveere arenguprogrammi taotluste vastuvõtt
Esmaspäeval, 2. juulil algab Peipsiveere arenguprogrammi eeltaotlusvoor, mis on avatud 20. juulini 2018. Programmi eesmärk on toetada projekte, mis aitavad tugevdada Peipsiveere arengueelduseid ja neid paremini kasutada.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul tagab järjepidev Peipsiveere arenguprogrammi toetamine Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse säilimise ja ettevõtluse arengu. „Peipsiveere arenguprogrammi kaudu arendatakse kohalikku ettevõtluskeskkonda, koolitatakse inimesi ning turundatakse Peipsiveere piirkonda. Ühtlasi on see kaasa aidanud ka piirkonnas oluliste traditsioonide säilimisele, mis tagab vanausuliste kultuuripärandi jätkumise,“ lisas maaeluminister Tamm.
Peipsiveere arenguprogrammi rakendamise piirkond on territoorium, mis vastab enne haldusterritoriaalse korralduse muutmist haldusreformi seaduse alusel ja korras Peipsiveere arenguprogrammi rakendamise piirkonnale (endine Alajõe, Iisaku, Lohusuu ja Tudulinna vald Ida-Viru maakonnas, Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas, Kallaste linn, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas) haldusreformile eelnenud piirides. Toetust saab taotleda mittetulundusühing ja sihtasutus ning Alutaguse, Mustvee, Peipsiääre, Kastre, Räpina ning Tartu vald. Programmi kaudu saab taotleda toetust projektide elluviimiseks, tegevustoetust ning toetust välisabiprojektide kaasrahastamiseks. Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 32 000 eurot. Ettevõtlusnõustamise tugiteenuse ja tegevustoetuse puhul on toetuse suurus kuni 20 000 eurot. Toetuse määr on 85 protsenti abikõlblikest kuludest.
Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Tartumaa Omavalitsuste Liidule elektrooniliselt meiliaadressil tol@tartumaa.ee või paberil aadressil Tartumaa Omavalitsuste Liit, Riia 15, 51010 Tartu, perioodil 02.‒20.07.2018. Rohkem teavet leiate Tartumaa Omavalitsuste Liidu kodulehelt www.tartumaa.ee või kirjutades meiliaadressil heili.uuk@tartumaa.ee.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.06.2018
Maaeluminister kutsub üles põllumajandusepoliitika tuleviku teemal kaasa rääkima
28. juunil toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus käsitleti Euroopa Liiduühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemat, põllumajandusmaa hooldamise nõudeid, tutvustati väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud ning ministeeriumis toimuvaid muudatusi.
Euroopa Komisjon esitas juuni alguses järgmise perioodi ÜPP seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. „Komisjoni ettepanek toetustasemete võrdsustamiseks on samm õiges suunas, ent ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ELi põllumajandustootjate vahel. Eesti ja teiste Balti riikide otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil ELi keskmisest põhjendamatult kaugele. Sellest tulenevalt on otsetoetuste võrdsustamine üks meie prioriteete,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Ta lisas, et ÜPP reformi läbirääkimised on algusjärgus. „Ootame sektori aktiivset osalemist tulevikuaruteludes. Praegu on õige aeg, et tuua välja teemad, mis on teie jaoks olulised. Hoiame teid kursis läbirääkimistel toimuvate arengutega ning kaasame teid Eesti seisukohtade kujundamisel.“
Väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud tutvustades tõi peaspetsialist Helve Hunt välja, et maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. „Kui siiani on kasvavat toiduainete nõudlust rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Seega muutuvad järjest olulisemaks küsimused, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga ja kuidas tagada põllumajandusliku maa kaitsega maaelule püsiva majandusliku baasi säilimine.“ Eelnõu on Maaeluministeeriumis ette valmistatud ning lähiajal esitatakse see Vabariigi Valitsusele.
2016. aasta detsembris otsustati, et 2019. aastast peab põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu kokku koguma. 2017. ja 2018. aasta olid üleminekuperioodiks, kus hekseldatutud rohtu kokku koguma ei pidanud. Nõukogu istungil arutati, kas üleminekuperioodi kogemuste ja viimaste maakasutusandmete põhjal on hekseldatud rohu kokku kogumise nõude rakendamine 2019. aastast jätkuvalt põhjendatud. Otsustati, et 2016. aasta otsust hetkel ei muudeta. Koos arutati ebasoodsate ilmastikutingimuste teemat.
Sektorile tutvustati ka ümberkorraldusi ministeeriumis. „Oleme seadnud eesmärgiks, et muudatustega peab kaasnema strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise senisest tihedam lõimumine, ministeeriumi tegevusvaldkonna terviklikum käsitlemine, valmisolek teatud teemadesse senisest enam panustada ja samuti suurem suutlikkus olla analüütiliseks ja tulevikku vaatavaks koostööpartneriks sektorile,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.06.2018
VTA avastas Lääne-Virumaa kalakasvatuses kalataudi
Plaanilise proovivõtmise käigus tuvastas Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravuse külas asuvas kalakasvanduses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja. Nimetatud haigus ei kujuta ohtu inimese tervisele, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele.
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kehtestas VTA haiguse leviku tõkestamiseks Aravuse kalakasvatusele kuni epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud.
“Aravuse kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning on keelatud vesiviljelusloomade välja viimine kasvandusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,” kinnitas Olev Kalda.
Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (inglise keeles: Infectious Haematopoietic Necrosis, edaspidi IHN) on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus. Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN`i on diagnoositud laialt kogu maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.
IHNi tõrjumiseks on oluline tagada, et viirus ei pääseks kasvandustesse kalade, marja, vee ega hooldusvahenditega. Haigest kalast viirust hävitada ei saa. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks surmatakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.
Taudistunud kalakasvanduse kalu on lubatud tappa inimtoiduks, tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.
Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.06.2018
PRIA peadirektorina jätkab Jaan Kallas
Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul PRIA peadirektoriks Jaan Kallase.
PRIA peadirektori konkurss kuulutati välja 30. jaanuaril, mil riigikantselei avas konkursi viieteistkümne tippjuhi ametikoha täitmiseks. Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, kes kuulus ka valikukomisjoni koosseisu, kommenteeris komisjoni otsust: „Jaan Kallas on PRIA peadirektor olnud alates 2007. aastast ja on selle aja jooksul silma paistnud edumeelse ja organisatsiooni arengule orienteeritud juhina. Tema eestvedamisel on PRIA arenenud tõhusalt toimivaks ja kliendile suunatud organisatsiooniks ning seda suunda on oluline järgida ka edaspidi.“
PRIA peadirektor Jaan Kallase tööd on tunnustatud Maaeluministeeriumi kuldse teenetemärgiga.
Jaan Kallase uus ametiaeg algab 01.01.2019 ning kestab viis aastat.
Taustainfo:
Jaan Kallas on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi toitlustamise tehnoloogia ja organiseerimise erialal. Ta on PRIA peadirektorina töötanud alates 2007. aastast. Enne seda on Jaan Kallas töötanud tippjuhina nii era- kui ka avalikus sektoris.
PRIA korraldab riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Kalandusfondi toetuste ja turukorralduslike toetuste andmist. Lisaks peab PRIA põllumajandusega seotud riiklikke registreid ja muid andmekogusid ning töötleb ja analüüsib kogutud andmeid.