Autor: admin

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.06.2018

Põllumajandussektori esimese kvartali tulemused on viimase kolme aasta parimad

Lühiajastatistika järgi on põllumajandusettevõtete 2018. aasta esimese kvartali tulemus parem kui eelneva kolme aasta esimeses kvartalis, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta esimese kvartali ülevaatest.

Pärast 2016. aasta järsku langust pöördus põllumajandussektor 2017. aastal taas kasvule, mis jätkus 2018. aasta esimeses kvartalis. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul suurenesid põllumajandusettevõtete tulud ja tööjõu tootlikkus esimeses kvartalis peamiselt müüdud koguste arvelt, sest tootjahinnad jäid aastatagusele tasemele ja tootmiseks kasutatud sisendite hinnad kallinesid.

2017.−18. talvel valitsesid pea kogu Eestis heitlikud ilmaolud, kuid vaatamata sellele talvitusid taliteraviljad hästi.

Stabiliseeruma on hakanud loomakasvatuse olukord. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli veiseid, sigu ja kodulinde rohkem, lambaid ja kitsi aga veidi vähem kui eelmisel aasta samal ajal.

Piimatoodangut saadi 2018. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,6% rohkem, kuna piimalehmade arv oli 0,8% suurem ja lehmade produktiivsus I kvartalis (2291 kg) ületas eelmise aasta sama perioodi 44 kg võrra, olles ühtlasi Eesti kõrgeim I kvartali toodangu produktiivsuse näitaja läbi aegade. Piima osteti kokku 3,4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ning piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes I kvartalis 30 € 100 kg kohta, mis on 8% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Esimeses kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (eluskaalus) kokku 5% enam kui eelmise aasta samal perioodil, kusjuures enim suurenes veiseliha tootmine. Sealiha kokkuostuhind oli esimeses kvartalis 4% väiksem ning veiseliha kokkuostuhind 7% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil.

I kvartali ülevaade

PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.06.2018

Käesoleval aastal on laekunud kaks mesilaste hukkumisega seotud kaebust

Põllumajandusametile on laekunud kaks teadet hukkunud mesilastest, üks Lääne-Virumaal ja teine Saaremaal. Kontrollid asjaolude tuvastamiseks viisid läbi Põllumajandusamet ja Veterinaar- ja Toiduamet.

Saaremaa juhtumi puhul hukkunud mesilastest taimekaitsevahendite jääke ei leitud ja täpsemad asjaolud selgitab välja Veterinaar- ja Toiduamet.

Lääne-Virumaal hukkunud mesilastest võetud proovist tuvastati veterinaarravimi ja taimekaitsevahendi toimeainete jäägid. Kõikide jääkide sisaldus mesilastes oli selline, mis võis põhjustada mesilaste hukkumise. Põllumajandusuuringute Keskuse laborianalüüside tulemused viitavad nii veterinaarravimi kui ka taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisele.

Põllumajandusamet jätkab menetlust Lääne-Virumaa taimekaitsevahendite väärkasutamise ja asjassepuutuvate isikute suhtes. Toetuse taotleja puhul teavitatakse ka Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametit, et rikkumist oleks võimalik võtta arvesse toetuse määramisel. Korduva rikkumise ilmnemisel tunnistatakse taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistus kehtetuks.

Veterinaarravim, mille jääke mesilastest leiti, on olemuselt insektitsiid, mida kasutatakse loomadel kirpude, sipelgate jt tõrjeks. Veterinaar- ja Toiduamet tegeleb antud preparaadi kasutamise uurimisega mesilas.

Lisainfo:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
Põllumajandusamet
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823

Harles Kaup
loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja
Veterinaar- ja Toiduamet
e-post harles.kaup@vet.agri.ee
tel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.06.2018

Mahetoetust taotletakse ligi 190 000 hektarile

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel esitati 2018. aasta taotlusperioodil mahetoetuse saamiseks 1817 taotlust 187 853 hektarile põllumajandusmaale. Seda on 6,7% enam kui 2017. aastal, mil toetust taotleti 175 996 hektarile.

„Riigi jaoks on oluline soodustada mahepõllumajanduse arengut ning seetõttu on vajalik, et toetused makstakse tootjatele välja täies mahus“, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Koostöös valitsusega oleme selleks vahendid leidnud, kuna mahemajanduse edendamine on üks meie ühistest prioriteetidest.”

Kõige enam taotleti mahetoetust püsirohumaadele (76 173 ha), mis moodustab 40,5% kogu põllumaast, millele toetust taotleti.

Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Teravilja, kaunvilja ja tehniliste kultuuride külvipinna osakaal mahepõllumajandusmaas on 25,6%; võrreldes 2012. aastaga on see kasvanud 5,8%.

Teraviljadest taotleti kõige enam toetust kaerale (25 996 ha) ning kaunviljadest põldhernele (5 716 ha).

Piirkondadest taotleti toetust kõige enam Tartumaal (27 405 ha). Lõplik toetusalune pindala selgub pärast PRIA ja Põllumajandusameti kontrolle.

Taust:

• Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud juba ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad. See tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik. Mahepõllumajanduse toetusealune kogupind oli 2017. aastal 161 296 hektarit, mis moodustas 78% mahepõllumajanduse registris olevast mahepõllumajanduslikust pinnast.
• Mahetootmise hoogne laienemine jätkub. 2017. aastal tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahetoetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Maaeluministeerium otsis olukorrale lahendust ja leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid sellises ulatuses, et kõik toetused sai täies mahus välja maksta. Lisaks sai jätkata uute toetuse taotluste vastuvõtmisega.

Eestimaa Talupidajate Keskliidul on hea meel teatada oma uuest liikmest EESTI OTT!

MTÜ Eesti OTT ühendab OTT toiduvõrgustikke Eestis.

Mis on OTT?

OTT on Eestis tegutsev piirkondlik kodanikevõrgustik, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta.

Lisaks osaleb Eesti OTT aktiivselt erinevatel laatadel ja üritustel, kus pakub maitsvat ja põnevat kodumaist kaupa.

Vaata lähemalt OTT-i kodulehelt: http://www.eestiott.ee/

Eesti OTI Kaubakohtumised toimuvad  hetkel 15 paigas.

Eesti OTT toiduvõrgustike kontaktid ja kaubakohtumised leiad lehelt: http://www.eestiott.ee/eesti-ott-d.html

OTI eestvedaja Emil Rutiku tegi Eestile kingituse üleskutsena süüa 100 päeva Eesti toitu!

Tutvu üritusega lähemalt Facebookis: https://www.facebook.com/100-p%C3%A4eva-Eesti-puhast-toitu-493473824370756/

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2018

Maaeluministeerium: tahame hoida Eesti vaba ohtlikest taimekahjustajatest

Maaeleministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on tõhustada taimekahjustajate eest kaitsvaid meetmeid ning järelevalvet. 

„Kaubanduse jätkuv üleilmastumine on kaasa toonud üha kasvava impordi uutest maailma piirkondadest. Eelkõige viimasel kümnendil on see põhjustanud kahjulike organismide sissevoolu riski järsu suurenemise,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seega seisab kogu Euroopa Liit silmitsi sisse toodud taimekahjustajatest põhjustatud riskidega.“

„Impordil riiki sisse toodud taimekahjustajad põhjustavad põllumajanduslike ja looduslike ökosüsteemide, sealhulgas metsade, suuremat haavatust,“ lisas Suu. „Euroopa Liidus on taimetervise valdkonna kehtivate õigusnormide hindamine näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tõttu ei suuda sätestatud meetmed peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut.“

Taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse EL-i taseme määruste sätteid, mille kohaselt on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõuete rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamisel.

Näiteks on riigil on võimalus rakendada taimekahjustajate tõrjumiseks, leviku takistamiseks ja ennetamiseks rangemaid tõrjemeetmeid, kui on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktides.  Samuti näeb uus taimetervise kord ette ettevõtjate vastutuse suurendamist.

Ametliku kontrolli määruse kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest pädevale asutusele. Lisaks peab riik koguma järelevalvetoimingute kohustuslikud lõivud ja tasud.

Taimekaitseseaduse muudatused on plaanis vastu võtta 2019. a esimeses pooles.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
19.06.2017

Põllumajandusamet: Puu- ja köögivilja välimüügilettide kontrollimisel on leitud mitmed rikkumised

Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga kontrollib erinevates turustamise kohtades kõikide puu- ja köögiviljade  päritolu.

Eelmisel nädalal kontrollis Põllumajandusamet välimüügilette kuues kohas ning kahel turul. Kolmel korral puudusid kauba päritolu tõendavad saatedokumendid. Põllumajandusamet avaldab rikkumised jooksvalt oma veebilehel www.pma.agri.ee

Toodete nimetus ja päritoluriik peavad müügikohas olema loetavalt ja selgelt nähtavalt kirjas kõikide toodete juures.

Müüja peab olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust, tarnijalt, laost) on pärit müüdav puu- ja köögivili. Müüdava puu- ja köögivilja kohta peavad olema saatedokumendid (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi), millel peavad olema märgitud:

• dokumendi nimetus ja number
• koostamise kuupäev
• kauba nimetus
• päritoluriik
• kogus kilogrammides
• tehingu osapoolte nimed

 

Lisainfo:

Saima Evendi
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
e-post saima.evendi@pma.agri.ee
tel. 525 2274

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
18.06.2018

Ministrite kohtumisel tutvustatakse ÜPP reformipaketti

Täna, 18. juunil toimub Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, kus Euroopa Komisjon tutvustab järgmise eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika reformipaketti.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. Esialgsete arvutuste kohaselt peaks Eesti otsetoetuste tase järgmise perioodi lõpuks moodustama 76% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

„Me ei saa rahule jääda sellega, et Eesti otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil Euroopa Liidu keskmisest põhjendamatult kaugele. Eurostati andmetel on Eesti tootjate tootmiskulud Euroopa Liidu keskmisest lausa 30% võrra kõrgemad. Sellises olukorras on ebaõiglane, et Eesti otsetoetused hektari kohta on 2027. aastal vaid 76% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Samuti teeb Eesti põllumehi murelikuks komisjoni ettepanek vähendada kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi Euroopa Liidu poolset rahastamist 15% võrra,“ lisas minister Tamm. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Oleme arvamusel, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest see on parim viis põllumajanduse ja laiemalt ka maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks käsitletakse nõukogus põhipunktina Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi  uue perioodi eelnõud. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks uue fondi puhul kõige olulisem piisav eelarve, et jätkata ühise kalanduspoliitika reformi raames kokku lepitud eesmärkide täitmist.  „Samuti leiame, et uue finantsperioodi puhul on keskse tähtsusega lihtsustamine, tulemuspõhine lähenemine, kogukondade juhitud kohalik areng ning paindlikkus toetuste andmisel,“ märkis minister Tamm.

Muude punktide all arutatakse kuue liikmesriigi ühisdeklaratsiooni ÜPP ja MFFi tuleviku teemal ning üheteistkümne liikmesriigi (sh Eesti) ühisavaldust, mis käsitleb teadmistepõhist põllumajandust, vesiviljelust ja metsandust biomajanduses (BIOEAST). Tegemist on algatusega, mille eesmärk on senisest süsteemsemalt ja suuremas mahus kaasata Euroopa tervikarengusse meie regiooni biomajandusvaldkonna teadus- ja arendusasutusi ning luua võimalused ka ettevõtetes innovatsiooni tõhustamiseks. Arvestades, et Euroopa Liidu eelarveplaanid näevad ette selle valdkonna teadus ja arendustegevusse suunatavate vahendite märgatavat kasvu, on algatus väga oluline. Minister Tamme sõnul osaleme aktiivselt selle algatuse kujundamisel, et see toetaks meie teadus- ja arenduspotentsiaali rahvusvaheliste võimaluste veelgi paremaks kasutamiseks.

Maaeluministrit saadavad kohtumisel põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel ning välissuhete osakonna nõunik Siim Tiidemann.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.06.2018

 

11 EL-i liikmesriigi esindajad otsisid koostöövõimalusi uues ÜPP-s

12.– 13. juunil toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel Ungaris arutleti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku, põllumajandusturgude olukorra ja BIOEAST-i algatuse üle.

12.-13. juunil kohtusid Ungaris Babolnas Visegradi (Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu), Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia esindajad, et jagada seisukohti Euroopa Komisjoni eelarve ja ÜPP tuleviku ettepanekute suhtes, anda hinnang põllumajandusturgude olukorrale ning allkirjastada ühisdeklaratsioon BIOEAST-i algatuse teemal.

Maikuus esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi eelarve ning juuni alguses eelnõud ÜPP tuleviku kohta. „Käima on läinud aktiivsed arutelud ÜPP tuleviku teemadel ning liikmesriigid otsivad ühisosa oma seisukohtade osas,“ sõnas kohtumisel osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Tulevikuarutelude üks keskseid teemasid on ÜPP tulevane eelarve. Eesti jaoks on oluline, et olukorras, kus meie tootmiskulud on kõrgemad kui EL-is keskmiselt ja toetused samas keskmisest madalamad, astutaks oluline samm meie otsetoetuste EL-i keskmisele lähemale viimisel. Samal ajal ei tohiks maaelu toetuseid oluliselt vähendada, sest neil on oluline osa põllumajandus- ja toidusektori ning maapiirkonna kestlikkuse tagamisel,“ lisas Gorban.

Põllumajandusturgudel on üldine olukord stabiilne, kuigi mõnes liikmesriigis ja tootegrupis tuleb ette erandeid. Piimatoodete hinnad ja väljavaated on stabiilsed, hetkel on ainus murekoht Euroopa Liidu lõssipulbri varud ja hind. Sealiha hindasid mõjutab kasvav tootmine, siseturu stabiilne nõudlus, kasvav import ja vähenev eksport. „Mitme keerulise aasta järel on põllumajandussektor viimasest kriisist välja tulnud ja tänaseks on olukord turgudel rahunenud. ÜPP reformide tulemusel on põllumajanduspoliitika rohkem turule orienteeritud, mis samas tähendab, et oleme ühtlasi ka tururiskidele rohkem avatud. Selleks, et põllumajandussektori sissetulekud oleks stabiilsed ja põlumajandustootjad tulevasteks kriisideks paremini valmis, tuleb senisest enam tegeleda riskijuhtimisega põllumajanduses,“ rõhutas Marko Gorban.

BIOEAST on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide algatus teaduspõhise põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kasutamiseks biomajanduses. Kohtumisel allkirjastasid osalevad EL-i liikmesriigid BIOEAST-i algatuse visiooni teemalise ühisdeklaratsiooni. „Põllumajanduse ja toiduainesektori konkurentsivõime ning kliima- ja keskkonnaprobleemide valguses on investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni võtmetähtsusega. Seetõttu on  Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada uues eelarves Horizon Europe’i programmi raames 10 miljardit eurot toidu, põllumajanduse, maaelu ja biomajanduse teemalisele teadustegevusele ja innovatsioonile väga positiivne,“ sõnas Gorban.

Kohtumisel osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Mihkel Kärg.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.06.2018

Homme algab Setomaa arenguprogrammi taotluste vastuvõtt

Homme, 15. juunil algab Setomaa arenguprogrammi eeltaotlusvoor, mis on avatud 28. juunini 2018.  Programmi eesmärk on toetada projekte, mis aitavad tugevdada Setomaa arengueelduseid ja neid paremini kasutada.  

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul tagab järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine Setomaal elujõulise kogukonna säilimise ja ettevõtluse arengu. „Setomaa arenguprogrammi kaudu arendatakse kohalikku ettevõtluskeskkonda, koolitatakse inimesi ning turundatakse Setomaad. Ühtlasi on see kaasa aidanud ka piirkonnas oluliste traditsioonide säilimisele, mis tagab Seto kultuuripärandi jätkumise,“ lisas maaeluminister Tamm.

Setomaa arenguprogrammi raames saab toetust taotleta Setomaa vallas tegutsev mittetulundusühing ja sihtasutus ning Setomaa vald.  Programmi kaudu saab taotleda toetust projektide elluviimiseks, tegevustoetust ning toetust välisabiprojektide kaasrahastamiseks.Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 32 000 eurot. Ettevõtlusnõustamise tugiteenuse ja tegevustoetuse puhul on toetuse suurus kuni 20 000 eurot. Toetuse määr on 85 protsenti abikõlblikest kuludest.

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt meiliaadressil arenduskeskus@vorumaa.ee või paberil aadressil Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru, perioodil 15.-28.06.2018. Rohkem teavet leiate Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt https://vorumaa.ee/arendus/ või kirjutades meiliaadressilkaire.trumm@vorumaa.ee.

PRESSITEADE

Veterinaar- ja Toiduamet

13.06.2018

 

Alanud on sigade Aafrika katku kõrghooaeg

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab alanud sigade Aafrika katku kõrghooajal seapidajatele meelde, et vältimaks taudi levikut metsast farmi on ülioluline bioohutusmeetmete range järgimine.

Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõttu tuleb bioohutusnõuete järgimisel olla tavapärasest tähelepanelikum, kuna 11. juunil 2018 diagnoositi Lätis Jelgava lähistel asuvas 165 seaga seafarmis sigade Aafrika katku puhang. Poolas on sellel aastal diagnoositud 14, Leedus 6, Lätis 1 ning Rumeenias 8 SAK-i puhangut kodusigadel.

Paraku on nimetatud riikides pidevalt tuvastatud sigade Aafrika katku juhtumeid ka metssigadel. Metssigadel on katk levinud praeguseks lisaks Tšehhi ja Ungarisse. Vaatamata kasutusele võetud meetmetele ei näita taudi levik vaibumise märke.

Eestis on mai lõpu seisuga uuritud sel aastal 3016 metssiga, kellest 198 olid sigade Aafrika katkule positiivsed. 198-st taudi suhtes positiivsest metsseast on enamik kütitud metssead.

Kõige rohkem on katku suhtes positiivseid metssigu leitud Saaremaal, Läänemaal ja Lääne-Harjumaal, nendes piirkondades asuvad seafarmides on sigade Aafrika katku nakatumise oht kõige kõrgem.

Pideva järelevalve all on ka Eesti kodusead, kellest käesoleval aastal on uuritud üle 3000. Eestis sellel aastal kodusigadel sigade Aafrika katku puhanguid seni tuvastatud ei ole.

TAUST:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.