Autor: admin

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
17.05.2018

Riigikogu võttis vastu uue maaparandusseaduse

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu maaparandusseaduse, millega uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Seadusega lahendatakse peamiselt praktikas tekkinud kitsaskohti.

„Seaduse uuendamise eesmärk oli luua ilmnenud vajadusi arvestav uuendatud ja kogu ehitamise valdkonda reguleeriva ehitusseadustikuga kooskõlas olev maaparandusseadus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Arvestades Eesti geograafilist asendit, maapinna kõrgust ja mullastikku, on maaparandus möödapääsmatu. Kuna maaparandussüsteemid paiknevad 1,35 miljonil hektaril, on süsteemide kokkupuude muudes eluvaldkondades toimuvate tegevustega paratamatult väga suur,“ lisas Tamm. „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.“

Olulisemad muudatused maaparandusseaduses:

• maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutuse suurendamine;
• maaparandushoiu tõhustamine;
• maaparandusühistute regulatsiooni täpsustamine;
• maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike regulatsioonide kehtestamine.

Eestis on maaparandussüsteemid praegu 640 000 hektaril põllumajandus- ja 720 000 hektaril metsamaal. Sellelt maalt tagab liigvee äravoolu 24 700 kilomeetrit eesvoole. Umbes 10 protsenti maaparandussüsteemide pindalast hoiavad korras ligi 200 maaparandusühistut.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal.

Maaparandusseaduse eelnõu Riigikogu kodulehel

Põllumajandusamet
PRESSITEADE
18.05.2018

 

PÕLLUMAJANDUSAMET: TAIMEKAITSETÖÖDEL PEAB JÄRGIMA KÕIKI OHUTUSNÕUDEID

Seoses taimekaitse kõrghooaja saabumisega tuletab Põllumajandusamet meelde nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja kõikide õitsvate taimede (sealhulgas ka umbrohtude) pritsimise keeld. Samuti on mesinikel ja taimekaitsetööde tegijatel omavaheline teavitamiskohustus.

Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ei lenda (kell 22.00 – 05.00). Põllumehel tuleb vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kes on endast teada andnud ja kelle mesitarud asuvad 2 km raadiuses pritsitavatest põldudest.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Järgima peab kõiki kasutusjuhendi nõudeid, sealhulgas ka veekaitsevööndile kehtestatud piiranguid. Pritsimistöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C, arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Taimekaitsevahendeid tohib majandus- ja kutsetegevuses kasutada ainult  isik (professionaalne kasutaja), kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust.

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel.

Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Ohutusnõuded on järgimiseks kõigile – põllumehed, hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ja teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Lähem info:

Riina Pärtel

Taimekaitse peaspetsialist

Põllumajandusamet

Tel: 671 2615

riina.partel@pma.agri.ee

 

 

 

Teate edastas:

Tea Toom

Üldosakond

Põllumajandusamet

Tel: 5301 6505

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2018

Riik hakkab mesilasperesid toetama

Riik plaanib 2019. aastast maksta mesilaspere toetust, mille suuruseks on järgneval neljal aasta kokku 2 miljonit eurot.

„Järgmisest aastast alates plaanib riik maksta mesilaspere toetust, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule. Olen mesinikega ise mitmeid kordi kohtunud ja lubanud nende muredega tegeleda – mul on hea meel, et saan oma lubadust täita,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Samuti avaldab positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine.

„Mesilaspere pidamise toetus motiveeriks mesinikke mesilasperesid PRIA põllumajandusloomade registris registreerima ja aitaks osaliselt kompenseerida talvesööda kulusid. Mesilaspere registreerimine annab lisaks võimaluse mesinike ning taimekaitsetööde tegijate vahelisele paremale suhtlusele,” sõnas Tamm.

Riigieelarve läbirääkimistel on Vabariigi Valitsus kokku leppinud mesilaspere toetuse maksmise alates 2019. aastast. Käesoleva aasta teisel poolaastal alustab Maaeluministeerium toetuse tingimuste väljatöötamist, kuhu kaastakse mesindussektori esindajad. Lõplikult kinnitatakse toetuse maksmine 2019. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019‒2022, millega 2019. aastal eraldatakse põllumajandusele täiendavalt 7,4 miljonit eurot. Aastail 2018‒2020 investeeritakse põllumajandusse ja maaellu 482 miljonit eurot. Põllumajanduse üleminekutoetus tõuseb maksimaalse määrani: 2019. aastal kokku 16,9 miljonit eurot.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
16.05.2018

Veel on kohti toidutööstuste külastamiseks

Tänaseks on 21. – 27. maini toimuva avatud toiduainetööstuste nädala raames plaanitud ekskursioonidele registreerunud üle 700 inimese.

Pea 4000 inimesel on avatud toidutööstuste nädala raames võimalus külastada ettevõtteid üle kogu Eesti ning tutvuda toidutootmise köögipoolega. Enim külastajaid suudavad nädala jooksul vastu võtta Tartumaal Nõo vallas tegutsev Breti Luke Farmimeierei (kuni 1400 külastajat) ja Pärnumaal Audru vallas asuv Tamme aiandustalu (kuni 420 külastajat). Inimeste huvi on olnud väga suur, seega on ekskursioonikohad täitunud juba Balbiinos, Leiburis, Kalevis, Saku Õlletehases ja Santa Marias.

Kokku võõrustavad külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Oma uksed avavad huvilistele A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Breti (Luke meierei), Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe Peenviinavabrik, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku Õlletehas, Salvest, Santa Maria, Saue Production, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC. Maakondadest on esindatud Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Võrumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Saaremaa.

Kohtade arv toidutööstuste külastamiseks on piiratud, seetõttu tuleb ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt registreerida veebilehel: http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toidutoostuste-nadal-2018

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.05.2018

 

Toiduahela riskihindamist soovitakse muuta läbipaistvamaks

Euroopa Komisjon on algatanud seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, mis hõlmab Euroopa Liidu toiduahela riskihindamise läbipaistvust ja jätkusuutlikkust. Määruse eelnõu peamine eesmärk on toiduahela riskihindamise läbipaistvuse suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

„Euroopa Komisjoni üheks olulisemaks ettepanekuks on riskihindamise protsessi senisest läbipaistvamaks muutmine läbi avalikkusele parema ligipääsu võimaldamise riskihinnangutes kasutatavatele andmetele,” ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Samuti rõhutatakse vajadust liikmesriikide teadlaste senisest suuremale kaasamisele riskide hindamisse, selle protsessi parema juhtimise ning riskikommunikatsiooni järele.”

Rohkem informatsiooni Euroopa Komisjoni kodulehelt

Taust:

• EL Toiduseadus (Määrus (EÜ) nr 178/2002; General Food Law) on kogu „põllult lauani” toiduahela ohutust reguleeriv oluline õigusakt, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted, sh 3 komponendist (riskihindamine, riskijuhtimine ja riskikommunikatsioon) koosnev riskianalüüsi põhimõte, ning asutati sõltumatu riskihindamisasutus ‒ Euroopa Toiduohutusamet.
• 2018. aasta 23. jaanuarist kuni 20. märtsini toimus avalik konsultatsioon, mis näitas, et avalikkus ja huvitatud osapooled tunnustavad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) riskihinnangu tegemisel kasutatavate tööstuse tehtud uuringute avalikustamise vajalikkust ning olulisust EL toiduahela riskihindamise usaldusväärsuse tagamisel.
• Komisjoni algatuse olulisemad ettepanekud:

1. Rohkem läbipaistvust, parem ligipääs andmetele.
2. Usaldusväärsemad ja sõltumatud uuringud.
3. Parem juhtimine.
4. Efektiivne riskikommunikatsioon.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
08.05.2018

Ka sel aastal on võimalik põllumajandustoetuste taotlemisel kasutada tasuta nõuannet

7. mail 2018 allkirjastasid Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) 1. juulil 2015. a sõlmitud käsunduslepingu nr 180 muutmise kokkulepe, et võimaldada kasutada põllumajandustootjatel/maa valdajatel kalendriaastas kaks tundi tasuta nõustamisteenust.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri Toomas Kevvai sõnul on kõigi ühine huvi, et toetuste taotlemine oleks sujuv ja taotlejatel oleks vajalik tugi, mis hoiaks ära uute teenuste kasutamisest tulenevad ebatäpsused. „Ministeeriumile on oluline, et võimalikult paljud toetuste taotlejad, aga ka teiste e-teenuste kasutajad saaksid nõu, kuidas neid teenuseid efektiivselt ja vigadeta kasutada,“ lisas Kevvai.

„PRIA on järjest üle minemas elektroonilisele toetuste taotlemisele. Põllumajandustootjad, kel pole elektrooniliste taotlustega veel piisavalt kogemusi, vajavad aga toetuse taotlemisel asjatundlikku abi. Seetõttu jätkab Maaeluministeerium MES-i nõuandeteenistuse kaudu selle võimaluse pakkumisega. Teenus on klientidele kalendriaastas kahe tunni ulatuses tasuta,“ märkis Toomas Kevvai.

Muutmise kokkulepe annab võimaluse hüvitada toetuse taotlemisega, sealhulgas elektrooniliste andmekogude kasutamise nõustamisega seotud nõustamisteenuse maksumus 100% ulatuses ühe kliendi kohta kuni kaks tundi kalendriaastas. Nõustamisteenust, mis ületab kahte tundi kalendriaastas, toetatakse 90% teenuse maksumusest. Seni oli toetuse taotlemise nõuandeteenuse toetusmäär 80% teenuse maksumusest. Toetust ei saa taotleda rohkem kui 1500 eurot teenuse kohta.

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidul on hea meel teatada oma liikmetele uuest koostööpartnerist Niidustuudio OÜ, kelle juurest saavad meie liikmed kõik vajaliku aia- ning põllutöötehnika.

Niidustuudio OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb peamiselt Husqvarna®, Jonsered®, McCulloch®, Gardena®, Klippo® ja John Deere® kaubamärki kandvate aia- ning metsatööriistade müügi, hoolduse ning remondiga.

Niidustuudio OÜ pakub ETKL-i kliendikaardi omanikule püsivat soodustust -10% kõikidelt tavahinnaga toodetelt.  (Soodustus ei laiene kampaaniatoodetele)

Kuni juuni lõpuni kehtivad ETKL-i liikmetele eripakkumised:

1. Husqvarna 545FR universaalne rohulõikur – eripakkumishind 700.- EUR, tavahind 819.- EUR. Masinat näeb täpsemalt siit: http://niidustuudio.ee/tooted/rohuloikurid/husqvarna-345fr
2. 300-seeria AWD raideriga tasuta kaasa 112cm laiune niidukorpus. (Kuna masin tuleb tehasest ilma lõikekorpuseta ning sellele on võimalik juurde osta kas 94, 103 või 112cm laiune niidukorpus, siis on võimalik saada kõige laiem kingitusena raideriga kaasa.) Sellise niidukorpuse väärtus on 1349.- EUR. Kampaaniapakkumine kehtib mudelitele R320 AWD, R316T AWD, R316TS AWD ja R316TXS AWD. Pakutavate raiderite kohta saab lähemalt vaadata siit: https://www.husqvarna.com/ee/search/?searchText=raiderid ja pakutav lõikekorpus siin: https://www.husqvarna.com/ee/tarvikud/loikekorpused/loikekorpus-combi-112-cm/967188501/
   
3. Murutraktor Husqvarna TS238 erihinnaga 2280.- EUR. Pakutavat traktorit saab näha siit: http://niidustuudio.ee/tooted/murutraktorid/husqvarna-taktorid/husqvarna-ts238. Hetkel on traktoril kuni mai lõpuni tavahinnaga ostes kingitusena kaasas järelkäru. (Liikmele kehtib ainult soodushind. Kui mai kuus soovib liige ka järelkäru, siis lisandub soodushinnale 265.- EUR järelkäru maksumus ning kokku maksaks traktor koos järelkäruga 2545.- EUR.)

Külasta ka Niidustuudio OÜ veebilehekülge: http://www.niidustuudio.ee/et

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.05.2018

Mahepõllumajanduse jaoks leitakse ligi 10 miljonit eurot lisaraha

Riik ja Maaeluministeerium on koostöös leidnud võimaluse mahepõllumajandust toetada lisaks ligi 10 miljoni euroga. Sel aastal leiti 1,7 miljoni ulatuses täiendavaid vahendeid ning tootjatele makstakse toetused välja maksimaalses mahus. Riigi eelarvestrateegias kokkulepitu põhjal eraldatakse järgmisel neljal aastal mahepõllumajandusele kokku 8 miljonit eurot lisaraha.

„Mahemajanduse edendamine on üks valitsuse prioriteete,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist loome tingimused mahetoodete ekspordi edendamiseks, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.” Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukava ja riigieelarvelisi vahendeid.

„Mul on hea meel, et oleme leidnud 1,7 miljoni euro ulatuses täiendavad vahendeid, et maksta veel sellel aastal tootjatele välja toetus maksimaalses mahus,“ lisas Tamm.

2017. aastal arenes mahepõllumajandussektor kiirelt edasi ning tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahepõllumajanduse toetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Kõigis maaelu arengu toetuste andmist reguleerivates õigusaktides, kaasa arvatud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul, on ette nähtud võimalus toetuse ühikumäära vähendamiseks olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve. Maaeluministeerium otsis olukorrale parimat lahendust ning leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid maaelu arengukava sisemiste vahendite arvelt.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
07.05.2018

Toidutööstused kutsuvad taas külla

21.– 27. maini kutsuvad Eesti toiduainetööstused endale külla kodumaise toidu sõpru. Avatud toiduainetööstuste nädala raames saavad huvilised alates tänasest, 7. maist  registreeruda tööstustes toimuvatele ekskursioonidele.

„Eesti toiduainetööstused on väga mitmekülgsed ning tegelevad pidevalt uute ja põnevate toodete väljatöötamisega. Pole palju riike, kelle poelettidel nii rikkalik ja laialdane valik kodumaiseid tooteid. Avatud toiduainetööstuste nädal pakub tarbijatele hea võimaluse kodumaistele toiduettevõtetele külla minna, Eesti toidu meistritega tuttavaks saada ning oma silmaga näha, kuidas nii juba poelettidelt tuttavad kui ka uued ja huvitavad tooted valmivad,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp lisas: „Kui varem oleme avatud toiduainetööstuste nädalat korraldanud sügisel, mil pikemaid reise linnadest välja vähem ette võetakse, siis sel aastal on hea võimalus külastada Eestimaa erinevates piirkondades asuvaid toidutööstusi kevadisel ajal ning avastada uusi kohti ja ettevõtteid, kelle tooted veel nii tuttavad pole.“

„EV100 juubeliaasta valguses on oluline hinnata Eesti toidutootmise traditsiooni pikaajalisust, mis ulatub samuti vähemalt saja aasta tagusesse aega. Sellel, et saame täna katta oma toidulaua peaaegu täielikult vaid kodumaise toodanguga, on hindamatu väärtus. Tänu selle eest võlgneme aga tublidele Eesti toidutööstustele, keda soovin väga kiita. Just kohalikud tootjad seisavad hea kodumaise toidutootmise olemasolu, kvaliteetsuse ja jätkusuutlikkuse eest ning arvestavad seejuures alati ka tarbijate soovidega,“ kommenteeris Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Eestis tegutseb ühtekokku ligi 450 toidutööstusettevõtet. Paljud tööstused on viimastel aastatel teinud läbi tohutu arengu, igal aastal pakutakse tarbijaile rohkesti uusi maitsvaid ja kvaliteetseid tooteid. Meie tööstustes toodetud toit on kvaliteetne, vastab kõrgetele toiduohutuse nõuetele ning Eesti toidutööstused on teinud olulisi investeeringuid oma hoonete ja seadmete uuendamiseks. Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Kokku võõrustavad külalisi 27 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Oma uksed avavad huvilistele A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Breti (Luke meierei), Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku, Salvest, Santa Maria, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC

Kohtade arv toidutööstuste külastamiseks on piiratud, seetõttu tuleb ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt registreerida veebilehel: http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toidutoostuste-nadal-2018

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
04.05.2018

Euroopa Komisjon astus esimese sammu EL-i otsetoetuste ühtlustamise suunas.

2. mail esitas Euroopa Komisjon EL-i mitmeaastase finantsraamistiku eelnõu aastateks 2021–2027. Komisjoni ettepaneku kohaselt on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve 365 miljardit eurot, millest esimesse sambasse, mille alla kuuluvad otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, on planeeritud 286 miljardit eurot ning teise sambasse, mille alla kuulub maaelu arengu poliitika, on kavandatud 79 miljardit. Võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga väheneb ettepaneku kohaselt ÜPP eelarve 5% võrra.

Komisjon on teinud otsetoetuste puhul ettepaneku, et liikmesriikidel, kelle otsetoetuste tase jääb alla 90% Euroopa Liidu keskmisest, vähendatakse liikmesriigi 2020. aasta taseme ja EL-i keskmisest 90% taseme vahet 50% võrra. „See on samm õiges suunas, aga otsetoetuste ühtlustamisega tuleb edasi tegeleda,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.  „Eesti eesmärk on jõuda oma otsetoetuste tasemega Euroopa Liidu keskmiseni, sest Euroopa Liidu põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega. Seetõttu pole põhjendatud ka toetustasemete ebavõrdsus,“ lisas Tamm.

Ettepanekus rõhutas Euroopa Komisjon ka uue ÜPP rakendusmudeli ja strateegiaplaani kasutuselevõtu olulisust. Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud.

Uuel finantsperioodil on suure tähelepanu all kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmine ja selleks peavad kõik Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad panustama vähemalt 25% oma eelarvest. Komisjonil on plaanis reformida ka ÜPP kriisireservi, et suurendada valmisolekut erinevateks kriisideks, mis põllumajandustootjaid võivad ohustada. Ettepaneku põhjal peavad liikmesriigid  strateegiakavades nägema ette ka riskijuhtimismeetmed, et saada juurdepääsu kriisireservile.

Ettepanek näeb ette suuremate põllumajandusettevõtete toetuste vähendamist. „Toetuste piiramist või nende ümberjagamist ei peaks kohustulikus korras reguleerima Euroopa Liidu tasandil. Nende meetmete rakendamine peaks olema iga liikmesriigi enda otsustada, et arvestada põllumajandussektori struktuuri erinevustega,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm. „Komisjoni ettepanekuga on küll toodud eelarve üldised raamid, kuid detailsemad ÜPP õigusaktide eelnõud esitab Euroopa Komisjon 29. mail ning läbirääkimiste protsess seisab alles ees,“ sõnas minister.

Ühine põllumajanduspoliitika on andnud olulise panuse Eesti põllumajanduse ja maaelu arendamisse. Näiteks on Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamine Euroopa Liidu eelarvest aastate jooksul kasvanud ligi 3 korda. Kui 2004. aastal eraldati Eesti põllumajandusele 83 miljonit eurot, siis 2017 aastal 244 miljonit eurot.