Autor: admin

PRESSITEADE

Tartu, 2. mai 2018

Algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

2. mai südaööl  avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks. Taotluste liike on kokku ligi paarkümmend, nende maksmiseks on eelarves üle 196 miljoni euro.

Tööpäeva alguseks oli kümmekond taotlust juba laekunud, eeldatavalt esitatakse neid tänavu kokku üle 14 500.

Esimest korda toimub taotluste vastuvõtt ainult e-PRIA vahendusel. Selle süsteemi abil saab põllumees lisaks taotlusvormide täitmisele joonistada oma põldude ja poollooduslike koosluste piirid, vaadata infot oma kohustuste ja toetusõiguste kohta, jälgida rohumaade vanust, rohestamise nõudeid, põldude pindalasid ja palju muud.

Juba 2017.a esitasid 92% pindalatoetuste soovijatest taotluse e-PRIAs. Selle kasutajaid abistavad nii elektroonilised juhendid ja abiinfo e-PRIAs kui ka PRIA teenindusbüroode töötajad. Maakondlikes teenindusbüroodes saab kasutada e-PRIA kliendiarvuteid. Abi saab küsida ka infotelefonil 7377 679. Konsulentide kontaktid leiate veebilehel www.pria.ee/et/ePRIA/kontakt .

Toetuste hulgas on põllumeestele varasematest aastatest tuttavad otsetoetused, maaelu arengukava (MAK) toetused keskkonnasõbralikuks ja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, kohalikku sorti taimede ja ohustatud tõugu loomade kasvatamiseks, poollooduslike koosluste ja Natura-alade hooldamiseks jne. Esmakordselt saab taotleda MAK piirkondliku veekaitse toetust, et hoida nitraaditundlikel aladel põllumaad rohumaana või talvise taimkatte all.

Erakorralist toetust võivad saada teraviljakasvatajad, kel jäi mullu sügisel rohkete sademete tõttu talivili külvamata või külvatud talivili hävines liigniiskuse tõttu.

Otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell soovitab toetustega seotud nõuetega põhjalikult tutvuda infomaterjalide abil, mis on kättesaadavad kodulehelt www.pria.ee . „Abiks taotlejatele on kõigi toetuste kohta koostatud põhjalikud juhendid, mida võib küsida ka maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodes jagatakse trükiseid toetuste põhitõdede ja nõuetele vastavuse kohta. Mitme meetme reeglites on tänavu muudatusi, millele infomaterjalid tähelepanu juhivad.”

Taotluste esitamise põhiperiood kestab 21. maini, pärast seda saab taotlusi hilinenult esitada ja varem esitatud taotlustele põlde lisada kuni 15. juunini. Selleks kuupäevaks peab taotlejal olema taotlusaluse maa kohta kasutusõigus ning põllukultuurid peavad olema külvatud, istutatud või maha pandud.

Toetused aitavad tootjatel katta maaharimisega ning kultuuride ja loomade kasvatamisega seotud kulutusi. Samuti motiveeritakse toetustega keskkonnasäästlikku ja mahetootmist, pärandkoosluste ning loodusliku elurikkuse säilimist. Toetusi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi eelarvest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutab avatuks konkurssi EESTI PARIMAD TALUD 2018.

Palume Teil esitada oma organisatsiooni kandidaadid, täites kandideerimisavalduse järgneval lingil: https://goo.gl/forms/gXV9kfFmGTjQcC8I2    hiljemalt 22. juuniks 2018.a.

Parimad talud kuulutatakse välja üle-eestilisel Talupäeval, mis toimub sel aastal koostöös Saarema Talupidajate Liiduga Saaremaal 25. Augustil Suure Tõllu Puhkekülas. Ühtlasi lisage see oluline kuupäev endale kalendrisse. Talupäevade osas edastame täpsema info hiljemalt järgmise nädala lõpuks.

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
30.04.2018

Avatud talude päevale saab oma talu kirja panna veel 8. maini

Viimastel päevadel on registreerumine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale märkimisväärselt kasvanud, seega pikendatakse registreerumistähtaega 8. maini.

„Kevadisel ajal on maainimesel käed-jalad tööd täis, seetõttu otsustasime avatud talude päevale registreerumist nädala võrra pikendada,” ütles avatud talude päeva projektijuhtKertu Kärk Maaeluministeeriumist. „Soovime, et kõik külalislahked talud ja põllumajandustootmised saaksid end kirja panna, seega ongi uus registreerumise tähtaeg 8. mai. Tänase seisuga on end registreerinud 209 talu.”

„Maaeluministeerium kingib Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Eestile kuus toidusündmust ja kutsub tänavu üles katma juubelilauad kodumaiselt; avatud talude päev on üks nendest sündmustest. Nii on kõigil osalevatel taludel hea võimalus ka selles suures kingituses osaleda ning oma panus anda,“ lisas Kertu Kärk.

Populaarseks pereürituseks kujunenud üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal pühapäeval, 22. juulil. Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreeruda on võimalik kuni 8. maini.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

2018. aasta avatud talude päev on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt  www.EV100.ee.

Avatud talude päeva veebileht

Talude registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2018

 

Eesti toetab neonikotinoidide keelustamist avamaakasvatuses

Euroopa Komisjon esitab  hääletamisele eelnõud, mis keelustavad neonikotinoidsete toimeainete kasutamise avamaakasvatuses. Eesti toetab eelnõusid.

„Meie jaoks on esmatähtis tagada taimekaitsevahendite ohutus nii inimeste kui ka loomade tervisele ning keskkonnale,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kuna on piisavalt tõendeid nende toimeainete negatiivsest mõjust tolmeldajatele, siis oleme seisukohal, et nende kasutamine avamaakasvatuses tuleb keelustada. Seetõttu toetab Eesti  hääletamisel Euroopa Komisjoni ettepanekuid keelustada neonikotinoidsete toimeainete kasutamine avamaakasvatuses.“

Eestis mõjutab selline piirang peamiselt suvirapsikasvatust, kus neonikotinoidseid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutatakse külvatava seemne puhtimiseks, et ennetada maakirbukahjustusi. „Oleme teadlikud, et neonikotinoidide keelustamine mõjutab oluliselt meie suvirapsikasvatust, kuid kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ei saa siinkohal järeleandmisi teha,“ lisas Tamm. „Alternatiivsete kultuuridena on külvikorras võimalus suvirapsi asemel kasutada uba või hernest ja suurendada talirapsi kasvatamise osakaalu. Niisamuti on võimalik maakirbu tõrjumiseks kasutada agrotehnilisi võtteid.“

Taust:

• Neonikotinoidid kuuluvad süsteemselt toimivate putukatõrjevahendite ehk insektitsiidide klassi, mis tähendab, et toimeaine transporditakse taime kõikide osade kudedesse ja nii pakub see kaitset putukkahjurite vastu. Neonikotinoide kasutatakse kas pritsitava preparaadina või seemnete töötlemiseks mitmesuguste põllukultuuride puhul.
• Eestis on neonikotinoidide peamiseks kasutusalaks just külvatava rapsiseemne puhtimine, et ennetada maakirbu tehtavaid kahjustusi kevadel tärkavale rapsitaimikule.
• 27. aprillil esitab Euroopa Komisjon hääletamisele eelnõud, mille kohaselt keelustatakse neonikotinoidsete toimeainete imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami kasutamine avamaakasvatuses.
• Euroopa Komisjoni eelnõude ettepanekute põhjuseks on asjaolu, et on olemas piisavalt teaduslikku materjali, mis tõendab nende toimeainete negatiivset mõju tolmeldajatele.
• Kõrgetasemelise kaitse tagamiseks tuleb riskide vähendamise võimalusena ette näha piiranguid nende toimeainete kasutamisel. Selleks keelatakse neonikotinoidseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine välitingimustes.
• Erandina säilib õigus kasutada eelnimetatud toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid püsivates kasvuhoonetes tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

26.04.2018

 

Põllumajandusele eraldatakse riigieelarvest täiendavalt 7,4 miljonit eurot

Valitsus kiitis täna heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019‒2022, millega eraldatakse 2019. aastal põllumajandusele täiendavalt 7,4 miljonit eurot.

„Riigi eelarvestrateegias on maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus väga oluline tegevusvaldkond, mille arengu toetamine on üks valitsuse prioriteete. Tehtud otsused aitavad lahendada peamisi põllumajanduse valupunkte,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eelarvestrateegia kokkulepped annavad Maaeluministeeriumile ka üle 1,9  miljoni euro lisaraha taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve ning seemnete sertifitseerimise tagamiseks, toiduohutuse seirete laiendamiseks ja järelevalveks.

„Lahenduse leiab pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ ütles Tamm. Järgmisel neljal aastal toetab riik 300 000 euroga aastas tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast 29%.

Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukava ja riigieelarvelisi vahendeid. „Mahemajanduse edendamine on üks valitsuse prioriteete. Rõõm on näha, et leiti lahendus mahemajanduse toetamiseks,” ütles Tamm.

Mesilasperede toetuseks on riigieelarvest igal aastal ette nähtud pool miljonit eurot. „Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule,” lisas Tamm.

Riik suunab 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu, mis suurendab oluliselt Eesti Taimekasvatuse Instituudi katse- ja analüüsivõimekust ning kiirendab Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivate sortide aretamist. Tamme sõnul parandab investeering Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali. Lisaks paraneb seeläbi Eesti sortide konkurentsivõime meie lähiturgudel.

Taustainfo
·        Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
·        Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.
·        Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.
·        Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning Riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.
·        Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.

Eesti Aiandusliit korraldab küüslaugu kasvatuse  infopäeva.

Aeg: 17. Mai 2018

Asukoht: Jõgeva alevik, J.Aamisepa 1, Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI)

Päevakava:

9.45 – 10.00  Kogunemine ja kohv.

10.00 – 12.30 Küüslaugu sortide valik ja kasvatustehnoloogiad

12.30 – 13.00 Lõunapaus

13.00 – 14.30  Küüslaugu kasvatustehnoloogiad

14.00 – 14.30. Küüslaugu kasvatamisel kasutatavad masinad.

14. 30 – 15.15 Tootmispõllu külastamine, praktiline õpe põllul

15.15 – 16.00 Arutelu, kohapeal tekkivad küsimused, infopäeva lõpetamine.

Käsitletavad teemad:

sortide valik ja paljundusmaterjali kvaliteet, maa ettevalmistamine, küüslaugu mahapaneku viisid, väetamine ja taimekaitse, kasvuaegsed hooldustööd, saagi koristamine ja säilitamine. Küüslaugu kasvatamisel kasutatavad masinad. Küüslaugu tootmise omahind, tootmiskulud.

Infopäeva üheks osaks on praktiline õpe ja vaatlus põllul, mille raames külastatakse Kükkeri talu küüslaugu põldu (https://goo.gl/maps/Uqoi69UVx7A2). Vaadeldakse taimede olukorda, haiguste/kahjurite olemasolu, umbrohtude levikut ja umbrohutõrje võimalusi.

Lektorid: Priit Põldma, Indrek Tammel, Triin Luksepp.

Infopäeval osalemine on tasuta.

Osalemiseks on kindlasti vajalik registreerimine hiljemalt 13.maiks siin: https://goo.gl/9vmaQr

 

Lisainfo: Triin Luksepp, triin@aakri.ee, 53 037 453

Kohtade arv on piiratud.

Infopäev toimub MAK 2014-2020 “Teadmussiirde ja teavituse toetuse maakondliku ulatusega tegevuste” meetme raames, tegevust toetab Euroopa Liit.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
25.04.2018

 

Aastateks 2018-2020 suureneb Eestis metsasuse erisusega hõlmatud piirkond

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020.

„Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest.  Nimetatud  erisust on Eesti rakendanud juba alates 2015. aastast,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre.

Metsasuse erisuse andmeid tuleb uuendada ja uus analüüs esitada iga kolme aasta järel. Seda tuleb teha ka juhul, kui muudetakse halduspiire, mis võib avaldada mõju erisuse saamise aluseks olevatele suhtarvudele. Kuna Eestis toimus 2017. aastal haldusterritoriaalse korralduse muudatus, mis jõustus peale 15. oktoobrit 2017 toimunud kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamist, muutusid sellega oluliselt ka seni kehtinud kohalike omavalitsusüksuste piirid, mis omakorda avaldasid mõju ka metsasuse erisuse senisel kujul rakendamisele.

Aastateks 2018-2020 metsasuse erisuse rakendamise jätkamisel ja uue homogeense piirkonna väljatöötamisel lähtuti samadest põhimõtetest ja metoodikast nagu eelmisel perioodil, mille tulemusel moodustati Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti sh saarte homogeenne piirkond, mille territooriumist 59,28% on kaetud metsaga ning metsa- ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv on 3,03.

Ühtse geograafilise piirkonna hulka kuuluvate kohalike omavalitsusüksuste loetelu on sätestatud maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ lisas 6.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
25.04.2018

 

Maaeluminister allkirjastas määruse muudatuse, millega lihtsustub erandkorras rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava 2018. aastaks ja tõstetakse noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära.

Määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” muutmise määrusega suurendatakse alates 2018. aastast kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse ökoalade tava raames kohustuslikke kaalutegureid lühikese raieringiga madalmetsaga alal ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga alal. Lühikese raieringiga madalmetsaga ala kaalutegur hakkab senise 0,3 asemel olema 0,5 ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga ala senine kaalutegur hakkab 0,7 asemel olema 1,0.

Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre sõnul võimaldavad suuremad kaalutegurid ökoalade tava järgimisel arvesse võtta senisest suuremaid pindasid ja taotlejal on hõlpsam täita ökoalade tava järgimise kohustust ehk määratleda vähemalt 5% põllumaast ökoalana, kui põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindala on suurem kui 15 hektarit.

Teine oluline muudatus puudutab rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava erisuse kohaldamist 2018. aastaks. Kristel Maidre sõnul anti erisuse kohaldamise võimalus käesolevaks aastaks lisaks Eestile ka Lätile, Leedule, Soomele, Taanile ja Poolale, kuna nendes riikides polnud  põllumajandustootjatel 2017. aastal augustist oktoobrini liigsete sademete tõttu võimalik talivilja külvata või külvatud talivili hävines. Erisuse kohaldamise lisatingimus on see, et selline ala, kuhu ei olnud võimalik talivilja külvata või millele külvatud talivili hävines, peab moodustama vähemalt 30% tootja taliviljade külviks kavandatud põllumaast. „2018. aastal on põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava täitmisest täielikult vabastatud need taotlejad, kelle üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu kahjustatud põllumaa puhul on täidetud eelnimetatud tingimused ja kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa pindala on alla 30 hektari,“  lisas Kristel Maidre.

Taotlejatele, kelle põllumaa pindala jääb vahemikku 30–150 hektarit, kohaldub kahe erineva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue senise kolme kultuuri asemel.  Taotlejatele, kelle põllumaa on suurem kui 150 hektarit, kehtib jätkuvalt vähemalt kolme erineva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava järgimise nõude erisus kohaldub terves Eestis.

Viimase muudatusena tõstetakse alates 2018. aastast noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära 25%-lt 50%-le ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ühikumäärast hektari kohta. „Seda võimalust saavad kasutada kõik Euroopa Liidu liikmesriigid innustamaks noori alustavaid põllumajandustootjaid põllumajandusega tegelema,“ märkis Kristel Maidre.

Otsetoetuste eelarve on 2018. aastal 133,93 miljonit eurot. Otsetoetuste taotlemine toimub 2. maist 21. maini PRIA e-teenuse keskkonnas.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
25.04.2018

 

Tarmo Tamm: toodetele tuleb anda lisandväärtust

„Lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisega saaksid turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõik tarneahela lülid. Kui muuta kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemine efektiivsemaks, parandaks see nende toodete konkurentsivõimet nii siseturul kui ka välisturgudel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm täna, 25. aprillil XII Toiduainetööstuse aastakonverentsil esitletud ettekandes.

Oma ettekandes tõi maaeluminister välja põllumajandus- ja toiduainesektori tulevikueesmärke: „Tuleviku põllumajandus- ja toiduainesektor peavad ka edaspidi kohanema muutuvate oludega, nagu näiteks kasvavad tööjõukulud, ühise põllumajanduspoliitika arengud, üha mitmekesisem nõudlus ja kliimamuutused, mis pakuvad sektorile nii võimalusi kui ka väljakutseid.“ Tarmo Tamm märkis, et kasutusele tuleks võtta taastuvenergia allikaid, arendada ressursitõhusaid tehnoloogiaid ning põllumajanduse innovatsioonisüsteemis võiksid erinevad osapooled aktiivsemalt osaleda. Samuti peaks nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil olema tagatud parem koostöö avaliku ja erasektori vahel.

Tamm lisas, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimet saab parandada mitmekesisemate ja tervislike toodete pakkumisega, mille järele on praegu juba üha suurem nõudlus.  Samuti tuleks ministri sõnul tugevdada tarneahelat, mis aitaks leida uusi ekspordi sihtturge ning arendada uusi tooteid: „Mitmekesistada tuleks põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti, et juurde tuleks nii sihtturge kui ekspordiväärtust. Rõhutama peaksime oma regionaalseid tugevusi – puhast õhku, mahetootmist ja palju muud.“

„Oluline tegur ekspordis edu saavutamiseks on konkurentsivõimeliste toodete olemasolu, mis tänast ekspordistruktuuri vaadates eeldab suuremas mahus kõrge lisandväärtusega kaupade tootmist, nõudluspõhist ja innovaatilist tootearendust ja teadus- ja arendustegevuste saavutuste ärakasutamist,“ võttis maaeluminister Tarmo Tamm oma ettekande kokku.

Maaeluminister Tarmo Tamm osales XII  toiduainetööstuse aastakonverentsil ettekandega „Toidupoliitika tulevikusuunad“.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
24.04.2018

 

Mahepõllumajanduse meetmesse suunatakse tänavu täiendavalt 1,7 miljonit eurot

Arvestades toetusesaajate prognoositust suuremat huvi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 mahepõllumajanduse meetme 2017. a taotlusvooru vastu ning tagamaks, et toetusesaajad saavad kätte toetuse maksimaalses lubatud määras, allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm 23. aprillil käskkirja, millega suurendatakse meetme 2017. a taotlusvooru eelarvet 1 720 000 euro võrra.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mahepõllumajandus Eesti jaoks oluline põllumajandustootmise haru, mis on kasvanud ennaktempos. „On näha, et ettevõtjad tunnevad selle keskkonnasõbraliku tootmisviisi vastu suurt huvi. Kahjuks lõi see olukorra, kus pidime sel aastal vaatamata lisavahendite leidmisele vähendama väljamakstavaid toetusi,” sõnas Tarmo Tamm.

„Mul on hea meel, et oleme leidnud 1,7 miljoni euro ulatuses täiendavad vahendeid, et maksta veel sellel aastal tootjatele välja toetus maksimaalses mahus. Lisaks on riigieelarve seaduse raames kokku lepitud lisavahendite jaotus aastateks 2019–2021 –  esialgu 1,5 miljonit aastas, mis tõuseb 2,5 miljonini. Kui mahetootmine kasvab samas tempos, siis ei pruugi need vahendid järgnevatel aastatel tagada toetuse väljamakset 100% ulatuses, kuid me ei pea kartma ka toetuse märkimisväärset vähendamist,” lisas minister Tamm.

2017. aastal arenes mahepõllumajandussektor kiirelt edasi ning tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahepõllumajanduse toetuse taotluste  rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Kõigis maaelu arengu toetuste andmist reguleerivates õigusaktides, kaasa arvatud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul, on ette nähtud võimalus toetuse ühikumäära vähendamiseks olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve.

Maaeluministeerium otsis olukorrale parimat lahendust toetuse ühikumäärade vähendamise minimeerimiseks ning leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid maaelu arengukava sisemiste vahendite arvelt.