Maaeluministeeriumis toimus põua mõjusid käsitlev ümarlaud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.06.2022

Maaeluministeeriumis toimus põua mõjusid käsitlev ümarlaud

Regionaalminister Madis Kallas kutsus Maaeluministeeriumisse tänaseks kokku erakorralise ümarlaua, kus põllumajandussektori esindajad arutasid ministeeriumi, PRIA ja Maaelu Edendamise SA esindajatega, kuidas tulla toime tänavuse põllumajandushooaja väga keeruliste väljakutsetega.

Sektori esindajate sõnul on olukord väga kriitiline. Tänast põllumajandushooaega iseloomustab külm kevad ning erakordselt vähe sademeid mai ja juuni kuus. Otseselt on mõjutatud teraviljakasvatajad, aiandus ning söödakultuuride kasvatajad. Kõige keerulisemas seisus on loomakasvatajad, kellel on vaja sööta. Hinnanguliselt on oluliselt väiksem silo tegemise esimene niide ning on näha, et ka teine niide tuleb tavapärasest tagasihoidlikum.

Ühtse sõnumina jäi ümarlaual kõlama vajadus eriolukorra väljakuulutamise järele, sest  eriolukorra tingimustes saaksid ettevõtted omale võetud kohustusi paindlikumalt täita.

„Meie kohustus on säilitada toidujulgeolek ning aidata loomakasvatajaid ja põlluharijaid nii palju kui võimalik. Palusime sektori esindajatel saata ministeeriumile täiendavat infot eriolukorra väljakuulutamise vajadusest. Väljakuutamise otsuse teeb valitsus Maaeluministeeriumi sisendi alusel,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Ettepanekuid olukorra leevendamiseks tehti veelgi ning eriti rõhutati suurema koostöö vajadust.

Näiteks tõi PRIA esindaja välja, et ettevõtted, kellel on nende ees kohustusi, kuid kes ei suuda kohustusi täita, peaksid sellest ametit lahenduste leidmiseks võimalikult kiiresti teavitama.

Veel räägiti sellest, et ajutiselt saab sektori probleeme leevendada ka Maaelu Edendamise SA laenude ja käendustega. Ettevõtted, kellel on loomasöödaga probleeme, võiksid seda kindlasti kaaluda.

Minister tänas sektori esindajaid kiire reageerimise ja sisendi kokku kogumise eest ning lisas, et Euroopa Komisjon kaalub erakordsete ilmastikuolude ja Ukraina sõja mõjude tõttu riikidele abipaketi andmist. „Oleme äraootavad seoses sellega, milline saab olema komisjoni kolmas põllumajandusreservist eraldatav abipakett, kuid hoiame sektorit nende arengutega kindlasti kursis,“ lisas Kallas.

Ära osta kahtlase välimuse ja päritoluga taimekaitsevahendeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2023

 

Ära osta kahtlase välimuse ja päritoluga taimekaitsevahendeid

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et Eestis on lubatud turustada ja kasutada vaid meil ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Kõik kasutada lubatud taimekaitsevahendid on leitavad PTA poolt hallatavast taimekaitsevahendite registrist. Sotsiaalmeediagruppides ei ole lubatud taimekaitsevahendeid müüa. Registrisse mittekantud toodete kasutamine võib põhjustada pöördumatut kahju nii inimesele, loomadele kui keskkonnale.

PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Mirjam Potter selgitab, et nimetatud registreering puudub üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest Euroopa Liidu riikidest toodud või välismaalt interneti teel tellitud taimekaitsevahenditel. „Välismaalt oma tarbeks toodud või veebi teel tellitud, kuid Eestis turule mittelubatud taimekaitsevahend, on illegaalne taimekaitsevahend,“ juhib Potter tähelepanu.

Tundmatu müüja (näiteks sotsiaalmeedias) võib oma taimekaitsevahendeid reklaamida kui efektiivseid, ohutuid ja keskkonnasõbralikke, kuid tegelikkuses ei ole turule mittelubatud taimekaitsevahendi puhul teada nende mõju ning nende kasutamine võib põhjustada pöördumatut kahju nii inimesele, loomadele kui keskkonnale. „Kui ei ole täpselt teada preparaadi olulised omadused, mida turule lubatud vahendite puhul on põhjalikult hinnatud, näiteks kui pikk on ooteaeg taimekaitsevahendi kasutamise ja saagi koristamise vahel või milliseid ohutusnõudeid tuleb tööde teostamisel järgida, võib see põhjustada terviseriske või keskkonnakahju juba väikeses koguses kasutamisel,“ kommenteerib peaspetsialist.

Soovitame alati hoolikalt kaaluda, kas on üldse tarvis taimekaitsevahendit kasutada  või saab soovitud tulemuse ka alternatiivsete võtetega. Kui leitakse, et see on siiski vajalik ja põhjendatud, siis tuleks taimekaitsevahend soetada usaldusväärselt turustajalt. Selle isiku andmed, kes soovib tegeleda taimekaitsevahendi turustamisega, peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse. Registrisse kantud ametlikud taimekaitsevahendite turustajad ja turustuskohad on leitavad PTA poolt hallatavas registris.

Ära osta kahtlase välimuse ja päritoluga taimekaitsevahendeid, sest oodatud kasu asemel võib kaasneda märkimisväärne kahju.

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiseid toetusi taotleb 13 367 klienti

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
19. juuni 2023

 

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiseid toetusi taotleb 13 367 klienti

 15. juunil lõppes PRIAs pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 13 367 põllumajandustootjat ning taotlusalust pinda on taas kokku ligi miljon hektarit.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Käesolev aasta tõi kaasa palju uusi toetusi, aga taotlejate, nõustajate ja PRIA töötajate koostöös said taotlused esitatud. Aitäh kõigile! Järgmine suur koostöö PRIA ja taotlejate vahel on seotud pinnaseire rakendamisega. Muuhulgas hõlmab see endas ka PRIA esimese fotoäpi Iva kasutamist, mis hakkab tööle juuli keskel. Täpsema info Iva kohta avaldame juulis PRIA kodulehel.“

Käesoleval aastal sai taotleda üle 20 erineva toetuse. Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud üle 208 miljoni euro.

Kõige rohkem taotlejaid on Võrumaalt, kus taotluse esitas 1551 taotlejat, järgnesid Pärnumaa ja Tartumaa, kus taotlejaid on vastavalt 1493 ja 1284.

Põhisissetuleku toetust taotleb kokku 13 145 põllupidajat 982 998 hektarile. Tabelis on toodud põhisissetuleku toetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

 

Maakond Taotlejate arv Taotletud pindala

(hektarites)
HARJUMAA 1234 73 346
HIIUMAA 300 16 489
IDA-VIRUMAA 439 31 197
JÕGEVAMAA 632 68 567
JÄRVAMAA 638 80 318
LÄÄNEMAA 449 38 293
LÄÄNE-VIRUMAA 887 107 160
PÕLVAMAA 673 45 064
PÄRNUMAA 1471 103 572
RAPLAMAA 832 64 739
SAAREMAA 1048 63 458
TARTUMAA 1261 101 423
VALGAMAA 787 39 950
VILJANDIMAA 950 88 001
VÕRUMAA 1544 61 423
KOKKU 13 145 982 998

Strateegiakava 2023–2027 otsetoetustest taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust 2259 taotlejat üle 620 000 hektarile, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust 1791 taotlejat üle 210 000 hektarile. Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust taotleb 3016 taotlejat ligi 370 000 hektarile.

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste esitamise statistikaga on täpsemalt võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (graafik „Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlemine 2023. aastal“).

Toetuste määramise otsused kinnitatakse vastavalt määrustes kehtestatud kuupäevadele: põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse puhul hiljemalt 10. detsembril 2023; keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse puhul hiljemalt 10. veebruaril 2024; seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse osas hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 10. veebruaril 2024. Üldjuhul makstakse toetus välja 5 tööpäeva jooksul alates toetuse määramise otsuse kinnitamisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2024.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alanud on sigade Aafrika katku leviku kõrghooaeg

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alanud on sigade Aafrika katku leviku kõrghooaeg

Aastatel 2015–2021 Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud on olnud just suvekuudel juunist septembrini. Kokku on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 28 taudikoldes pea 45 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 10 miljoni.

Kuigi SAK-i viiruse esinemine metssigade hulgas on Eestis üldiselt madal, on Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) leidnud sellel aastal viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal, mis näitab et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks seakasvatuse ettevõtetele.

PTA loomatervise ja -heaolu nõuniku Maarja Kristiani sõnul diagnoositi viimane SAK-i taudikolle kodusigadel, mis nõudis ligikaudu 2000 kodusea elu, 14. juulil 2021 ning viimase kahe aasta jooksul ei ole SAK-i leitud mitte üheski Eesti seafarmis. „Sellise tulemuse oleme saavutanud tänu seakasvatajate ühisele pingutusele, rakendades seakasvatuse ettevõtetes rangeid bioohutusmeetmeid,“ kommenteerib Kristian. „Samuti on haiguse tõrjesse suure panuse andnud jahimehed, kes on tegelenud SAK-i tõrjega metsas,“ jätkab ta.

Kristian tuletab meelde, et vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAK-i viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse meetmed ning nende järgimine.

Soovitused seakasvatajale:

  • Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
  • Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu.
  • Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
  • Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
  • Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAK-i seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAK-ile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAK-ile kõik surnuna leitud metssead ning pisteliselt ka kütitud metssead. Mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 3467 metssiga ja 2050 kodusiga (nendest 1083 surnud siga).

Surnud metssigadest saab PTA-d teavitada telefonil 605 4767.

Valitsus kiitis heaks toidu varustuskindluse tagamise tegevuskava

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.06.2023

Valitsus kiitis heaks toidu varustuskindluse tagamise tegevuskava

Viimaste aastate kriisid, eriti Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, on fookusesse tõstnud Eesti inimeste toiduga varustatuse kriisiolukorras. Regionaalminister Madis Kallas tutvustas täna valitsuskabinetis ministeeriumi ja suuremate toidutootjate, -tööstuste ning kaubandusettevõtete koostöös valminud memo, mis analüüsib praegust valmisolekut toidu varustuskindluse tagamiseks kriisides ja pakub välja lahendusi võimelünkade vähendamiseks.

Kui varasem vaade varustuskindluse tagamisele keskendus varude kogumisele ning varustuskindlust peeti paljuski iseenesestmõistetavaks, siis minister Madis Kallase sõnul on praegune plaan laiapõhjalisem. Toidu varustuskindluse tagamise saab tinglikult jagada neljaks sambaks: isevarustatus, toimepidevus, väliskaubandus ning varud. “Viimasel aastal on põhirõhk pandud just ettevõtete toimepidevuse tõstmisele. Valitsuses täna heakskiidu saanud kava näeb ette toidu tarneahela muutmise kriisikindlamaks eri ministeeriumite vastutusvaldkondadesse jäävate lõikude puhul, aga lisaks ka toiduvarude poliitika uuendamist,“ ütles Kallas.

Maaeluministeeriumi asekantsleri Alo Aasma sõnul on koostöös toidutööstuste esindajatega valminud tegevuskava võtnud arvesse viimase aasta jooksul oluliselt muutunud julgeolekuolukorda ja ohupilti, mis on omakorda toonud esile riskid, mille realiseerumist hinnati varem pigem madalaks. „Kuigi just sõda Ukrainas on olnud suurim ohupildi muutja, siis tegevuskava käsitleb võimalikke kriise ja riske komplekssemalt, sest toidu varustuskindlus peab olema tagatud igas olukorras, olgu tegu tarneahela katkemise, küberintsidentide või millegi muuga,“ selgitas Aasma.

Aasma rõhutas, et tänu Eesti põllumeeste, toidutööstuste ning kaubandusettevõtjate tööle on vaatamata viimaste aastate suurtele kriisidele olnud toidu varustuskindlus lõppkliendi jaoks alati tagatud. „Küll aga teavad tootmise köögipoolt tundvad tarneahela osalised väga hästi, et varustuskindluse tõstmiseks on arenguruumi ja mõnel puhul lausa ka kriitilist vajadust kõigi nelja samba vaates – nii isevarustatuse, tööstuse toimepidevuse, varude kui ka väliskaubanduse tõrgeteta tagamise näol.“

Paljud varustuskindlust puudutavad tegurid on teiste ministeeriumite vastutusalas. „Mul on hea meel, et saime täna valitsuselt mandaadi rääkida asjasse puutuvate ministeeriumitega läbi nende vastutusvaldkonda kuuluvate poliitikate võimaliku muutmise osas,“ lausus Aasma. Asekantsler lisas, et koostööd jätkatakse ka sektoriga – järgmine samm on kriisikommunikatsiooni mudeli loomine. See ühendaks toidusektori paremini ühtsesse infovälja, toetaks kiiremat väljumist kriisidest ning tagaks inimesele parema teenuse.

Valitsuse laua taga lepiti ka kokku, et järgmine kord annab regionaalminister Kallas valitsusele tehtud sammudest ja nende tulemustest ülevaate järgmise aasta alguses.

Eesti maaelu toetusteks maksti mullu 128 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.06.2023

 

Eesti maaelu toetusteks maksti mullu 128 miljonit eurot

Eesti maaelu arengukava 2014–2022 (MAK) vahenditest maksti 2022. aastal välja 128 miljonit eurot. Eelarves olevaid vaba raha saab kasutada  2025. aasta lõpuni.

Täna peeti Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2022 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühise seirekomisjoni istung. Komisjon kiitis istungil heaks 2022. aasta seirearuande, mille kohaselt määrati aastatel 2014–2022 MAKi ligi 1,3 miljardi euro suurusest eelarvest toetust 1,2 miljardi euro eest ning sellest on välja makstud miljard ehk 82%.

„Tutvustasime seirekomisjonile MAK muudatusettepanekuid, mis võimaldavad ka enam kui 750 töötajaga toiduainetööstustel taotleda toetust energia varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Lisaks kavandame täiendavaid vahendeid suunata nõuandetoetuse rahastamiseks, mis võimaldaks tagada nõuandeteenuse kättesaadavuse käesoleva aasta lõpuni. Uuel aastal jätkub nõuandeteenus Maaelu Teadmuskeskuses uue perioodi vahenditest,“ sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban.

„Põllumajanduse ja maaelu arendamiseks hakkasime sellest aastast lisaks maaelu arengukava toetustele andma ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava toetusi; praegu on veel käimas pindalatoetuste taotlusvoor. Kuni 2025. aastani kasutame paralleelselt kahe programmiperioodi eelarvet,“ rääkis Gorban.

Seirekomisjoniga arutati, millised peaksid olema uute, põllumajanduspoliitika strateegiakavast makstavate toetuste puhul projektide valikukriteeriumid. Istungil tutvustati komisjonile põllumajandusega seotud taristu investeeringute, innovatsioonikoostöö arendamise, kvaliteedikavade rakendamise, tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise, metsa kliimamuutustega kohanemise investeeringute ning maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmise investeeringute toetustingimusi. Nende toetuste taotlusvoorud on plaanis pidada aasta teises pooles või 2024. aasta esimesel poolaastal.

Eesti maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida ja teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamise kohta.

 

Täna algas PRIAs toiduainetööstustele mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
14. juuni 2023

 

Täna algas PRIAs toiduainetööstustele mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Täna, 14. juunil avanes e-PRIAs taotlusvoor toiduainetööstuses tegelevatele töötlemisettevõtetele, kes saavad taotleda toetust 2022. aastal 1. märtsist 31. detsembrini tehtud energiakulu hüvitamiseks. Taotlusi võetakse vastu 21. juunini.

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski ütleb, et sel suvel avaneb PRIAs kaks erakorralise toetuse taotlusvooru. „Täna avanenud voorus saavad toetust taotleda toiduainetööstuse töötlemisettevõtted ja 4.-11. juulil põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Kindlasti on tegu väga oluliste toetustega, mis aitavad ettevõtjaid praegustes keerulistes oludes hakkama saada,“ lisab Piret Kljutšivski.

Toetus on välja töötatud, et toetada Eesti toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõime säilitamist. Toetus aitab leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegelevatele ettevõtjatele.

Taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse Eesti riigieelarvest riigiabina. Toetust saab ühe taotleja kohta taotleda minimaalselt 1000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot.

Toetust saavad taotleda toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes taotluse esitamise ajal ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal on tegelenud toiduainete tootmisega, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine ning lemmikloomade valmistoidu tootmine.

Toetust antakse ainult siis, kui taotleja töötlemisettevõtte 2022. aasta energiakulu ja taotleja toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suhtarv on võrreldes 2021. aasta sama suhtarvuga vähemalt 10 protsendi võrra halvenenud.

PRIA teeb toetuse määramise otsused selliselt, et toetus oleks võimalik toetuse saajale välja maksta hiljemalt 31. detsembril 2023, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

 Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2023

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

 Alates tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Kui märkad saarepuule paigaldatud püünist, ära seda puutu ega eemalda.

 Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, mida seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamise korral tuleb rakendada tõrjemeetmeid – saastunud taimed hävitada ning kolded likvideerida.

PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Ülle Metsman sõnab, et kahjur võib levida mitmel viisil: nii loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus kui ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

„Kahjuri tuvastamisel tuleb täpne levikupiir kindlaks teha ning rakendada tõrjemeetmeid – kahjustunud ning lähiümbruses kasvavad saarepuud hävitada,“ kommenteerib Metsman. „Kahjuri levik on võimalik ka puidu ja taimedega ning saare-salehundlase leiu korral on saarepuu puidu ning istikute turustamisele ja transportimisele leviku piirkonnast väljapoole ette nähtud keelud ja piirangud,“ jätkab ta.

„Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, jätke need puutumatult oma kohale,“ juhib Metsman tähelepanu.

Eestis korraldab karantiinsete taimekahjustajate seiret ja kohustuslike tõrjemeetmete rakendamist Põllumajandus- ja Toiduamet. Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Vaatlusi tehakse ja püünised paigaldatakse põhilistel riskialadel kuues maakonnas, sh Narva linnas ja muudes kohtades Ida-Viru maakonnas.

Mardikas on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. Eestis ohustab kahjur peamiselt looduslikult kasvavat harilikku saart, toidupuude hulka kuulub lisaks ka linnahaljastuses palju kasutust leidnud pensilvaania saar.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Mardikas lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarelehtedest. Vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud. Valmiku väljumisava on D-kujuline, läbimõõduga 3-4 mm.

Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel https://pta.agri.ee/saare-salehundlane.

Loomade heaolu toetuse taotlemiseks muudetakse karjatamisperiood paindlikumaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2022

Loomade heaolu toetuse taotlemiseks muudetakse karjatamisperiood paindlikumaks


Tänavune hiline kevad on mitmes piirkonnas olnud loomade karjatamiseks ebasoodne. Seetõttu on loomakasvatajad ja põllumajandustootjate esindajad pöördunud Maaeluministeeriumi poole sooviga karjatamisperioodi algust edasi lükata. Sellest tingituna algatas Maaeluministeerium määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmise, mille kohaselt võib karjatamisega alustada maikuu jooksul.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel: „Koostöös agrometeoroloogide, rohumaateadlaste ja ka praktikutega otsustasime muuta loomade heaolu toetuse nõuded paindlikumaks. Muudatuste kohaselt võib karjatamisperiood alata 2. mai asemel maikuu jooksul sõltuvalt sellest, millised on ilmastikuolud ja taimiku areng. Karjatamisperioodi pikkus ei muutu, st karjatama peab loomi neli järjestikust kuud; see tähendab, et karjatamisperioodi lõpp sõltub karjatamisperioodi alguskuupäevast.“

Määruses muudetakse ka loomade pidamisperioodi. „Veiseid ja hobuseid, kelle karjatamise eest saab toetust taotleda, peab taotleja oma karjas pidama vähemalt 2. maist 30. septembrini,“ lisas Pärtel.

Lisaks tehakse määruses muudatus, mille kohaselt loetakse veis karjatamise nõude täitmisel sellesse vanuserühma kuuluvaks, kuhu ta kuulus 2. mai seisuga. Näiteks, kui vasikas saab karjatamisperioodil vanemaks kui 6 kuud, ei pea teda karjamaal teise vasikaga asendama, vaid loom loetakse jätkuvalt vasikate vanuserühma kuuluvaks. Toetuse taotleja peab karjatama karjatamisperioodil samas koguseid veiseid, mis ta oli märkinud toetuse taotlusesse.

Loomade heaolu toetuse eesmärk on tõsta loomade heaolu ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade pidamisel rangemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Toetus aitab suurendada karjatatavate loomade hulka ja seeläbi parandada ka rohumaade elurikkust. Toetust saab taotleda PRIAst kuni 15. juunini.

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Juba kaheksandat aastat toimuv Parima talutoidu konkurss alustab taas ning alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlusele registreerima.

„See on talunikele väga hea võimalus tutvustada oma tooteid laiemale publikule. Seega kutsun ülesse kõiki väiketootjaid konkursil osalema,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp. Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Sel aastal on  lisaks teistele toiduga seotud spetsialistidega žüriiga liitumas nii mõnedki restoranide peakokad.

Eelmisel aastal osales parima talutoidu konkursil rekordiliselt palju tooteid. 2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning konkursile oli  hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. „Järjest enam tootjaid tajub selle konkursi kasulikkust. Läbi konkursi soovime tuua esile Eesti taludes toodetud põnevaid tooteid ning samas tunnustada talutoidu tootjaid oma toodangu väärindamise eest. Samuti tahame motiveerida talunikke tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele veelgi põnevamaid tooteid,“ selgitab Sepp ning lisab, et konkurss pakub kindlasti väärtuslikke turundusvõimalusi ning võimalust enda tooteid tutvustada potentsiaalsetele klientidele, turustajatele ja jaemüüjatele. „Suurem nähtavus konkursi kaudu võib kaasa tuua laiema turulepääsu ja potentsiaalse müügikasvu. Konkursil osalemine hõlmab sageli hinnanguid ja tagasisidet valdkonna ekspertidelt. See annab väärtuslikke teadmisi, mis võivad aidata kaasa talu jätkuvale edule ja arengule.“

„Parima talutoidu konkursil osalemine on oluline, sest iga tiitel ja ära märkimine on tunnustus tootjale endale, et pingutus on vilja kandnud ja on kinnitus selle kohta, et tegemist on väga hea tootega, kuna osalevaid tooteid hindavad kõrgel tasemel oma ala spetsialistid ja professionaalid. Võidetud tiitlid aitavad toodet paremini müüa ja turundada. Võidutoodet võetakse ka lihtsamini ketipoodidesse sisse. Samuti aitab see kergemini tarbijatel ostuotsuseid teha,  sest märke toodetel märgatakse,“ selgitab eelmise aasta konkursilt Parima maiuse tiitli võitnud Minna Sahver OÜ tegevjuht Siret Elmi. Sama tiitel saadi ka aastal 2016.  Neile, kes on veel kahe vahel, kas osaleda või mitte, soovitab Elmi kindlasti osaleda. „Kui tunned ja tead, et sul on hea toode, kvaliteetsest toorainest, võibolla ka innovaatiline või midagi hoopis traditsioonilist, siis kindlasti osale. Kaotada pole midagi! Kõik osalevad tooted saavad tähelepanu ja see on hea viis oma toodet esitleda ja tarbijatele tutvustada ning seeläbi ka silma jääda.“

Oma tooteid saab konkursile esitada läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Konkursile saab registreerida kuni 12.07.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, et milliseid turundustegevusi ta just vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee