Autor: admin

 

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

24.04.2018

 

Toitu puudutavate tervisealaste väidete kasutamine on Euroopa Liidus reguleeritud

Veterinaar- ja Toiduamet juhib tähelepanu, et toidule kasulike omaduste omistamine on Euroopa Liidus reguleeritud. See tähendab seda, et ühe või teise toidu kohta võib välja tuua ainult neid kasulikke omadusi, mis on teaduslikult tõestatud. Seda, kas kasulikud omadused on teaduslikult tõendatud või mitte, hindab Euroopa Toiduohutusamet EFSA.

Näiteks ei ole siiani EFSA poolt heaks kiidetud ühtegi tervisealast väidet piimhappebakterite/probiootikumide, aminohapete, glükoosamiini ja koensüüm Q10  kasulike omaduste kohta.

Tervisealaste väidete esitamise nõuded kehtivad lisaks toidu müügipakendile ka muul viisil esitatud teabele nagu näiteks kodulehtedel olev info, reklaamid, artiklid toote kohta, infolehed või näiteks ka telefonimüük.

Kindlasti ei tohi toidule, sealhulgas toidulisanditele omistada haigusi ravivaid, ennetavaid või leevendavaid omadusi. Neid väiteid saab esitada ainult ravimite kohta.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

23.04.2018

 

Hiina noortalunikud tutvuvad Eesti põllumajandusega

23.–27. aprillil tulevad Eesti põllumajandusega tutvuma 12 Hiina noortalunikku. Õppereis toimub Euroopa Liidu ja Hiina noorte põllumeeste programmi 2017–2018 raames.

„Väljakutsed põllumajanduses on Hiinas ja Euroopa Liidus väga sarnased,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Noorte toomine põllumajanduse ja maaelu juurde on meile strateegiliselt oluline ning tänu programmile tekib noortel võimalus teineteiselt õppida ja parimaid praktikaid vahetada.“

Programmi eesmärk on muuta põllumajandussektor noorte ettevõtjate jaoks atraktiivseks ja läbi selle põllumajandust ja seotud valdkondi elavdada. Samuti on siht anda noortele uusi teadmisi ja edendada innovatsiooni.

Eesti külastusel õpitakse nii põllumajandushariduse, ühistegevuse, põllumajanduse rahastamise kui ka maaturismi kohta. „Eestit külastavate Hiina noortalunike hulgas on näiteks loomakasvatuse, aianduse, veinitootmise valdkondade esindajaid, mis teeb ka siinse nädala programmi väga mitmekesiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Kristiina Lillestik.

„Nii esmatootmise kui ka töötlemise tasemel on eesmärk esile tuua ettevõtteid, kus innovatsioon ja ressursisäästlikkus on olulisel kohal,“ ütles Lillestik. Eestis külastavad Hiina noortalunikud ettevõtteid, nagu näiteks Grüne Fee, Estonia farmid Türi lähedal, Andre juustumeierei ja maheviljaühistu Kevili. „Eesmärk on, et kõigil oleks midagi õppida ja uus teadmine või kogemus endaga koju kaasa viia,“ lisas Lillestik.

Hiina noortalunikud külastavad aprillis ka Belgiat ja Ühendkuningriiki. 2018. aastal toimub veel kaks vahetust nii Euroopa kui ka Hiina suunal. Programm lõpeb 2018. aasta detsembris Hiinas suure konverentsiga, kus tehakse ettekandeid ja järeldusi põllumajanduse innovatsioonist läbi noorte kogemuse.

Esimesel, 2017. aasta novembris toimunud Hiina põllumajandust tutvustaval õppereisil osales ka Eesti noortalunik Ragnar Viikoja.

Hiina noorte põllumajandustootjate (YF) programmi rakendamises 2017. ja 2018. aastal lepiti kokku Euroopa Liidu ja Hiina vahelise laiema koostöö raames põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning 2005. aastal loodud EL-Hiina dialoogi raames. Programmis osalevad 10-liikmeline Euroopa Liidu ja 12-liikmeline Hiina noortalunike grupp.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
11.04.2018

2017. aastal oli Eesti piimasektori ekspordikäive 176 miljonit eurot, mida on võrreldes eelneva aastaga ligi 34% enam, selgub Maaeluministeeriumis koostatud 2017. aasta piimasektori kaubavahetuse ülevaatest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on piimatoodete ekspordikäibe kasvu taga märkimisväärselt tõusnud toorpiima kokkuostuhind ning piimatoodete väljamüügihinnad. Kui toorpiima ekspordi väärtus kasvas võrreldes 2016. aastaga lausa 52%, siis kogus vaid 8%.

„Ekspordist saadava tulu kasv on positiivne, aga tänasest enam peaksime tulevikus välja viima väärindatud tooteid. Näiteks on Eesti päritolu piimatoodete ekspordis väärindatud toodetest olulisel kohal juust, mille ekspordilt saadud tulu moodustas 2017. aastal 35% ekspordikäibest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas juustu ekspordikäive 23% ehk 11,2 miljonit eurot ning kogus 6% ehk 1053 tonni,“ rõhutas minister Tamm.

Eesti päritolu piimatoodetest eksporditi 2017. aastal suurimas väärtuses toorpiima (71 miljonit eurot) ja juustu (60 miljonit eurot). 2017. aastal kasvas ka vadakust toodete (+4,1 miljonit eurot), fermenteeritud toodete (+1,7 miljonit eurot) ning või (+1,3 miljonit eurot) ekspordikäive.

Eestis toodetud või töödeldud piimatoodete puhul tuli valdav osa eksporditulust EL-i siseturult (96%). Riikide lõikes suurenes piimatoodete eksport enim Leetu (+16 miljonit eurot), Lätti (+10 miljonit eurot) ja Soome (+4 miljonit eurot). Viimase nelja aasta jooksul on need kolm riiki olnud ka Eesti päritolu piimatoodete peamised sihtriigid. Kui Leetu ning Lätti eksporditi 2017. aastal suurimas väärtuses toorpiima, siis Soome puhul oli suurim osakaal juustul.

Eesti päritolu piimatooteid viidi EL-i välistest riikidest enim Jaapanisse (1,9 miljonit eurot), Ameerika Ühendriikidesse (1,6 miljonit eurot) ja Norra (0,7 miljonit eurot). Jaapanisse viidi üksnes juustu, Ameerika Ühendriikidesse juustu ning oluliselt väiksemas väärtuses jäätist ja Norra juustu ning võid.

2017. aastal imporditi piimatooteid 67 miljoni euro väärtuses (+15 miljonit eurot) ning impordi kogumahust moodustasid EL-i liikmesriigid valdava osa (99,6%).

Riikide lõikes imporditi 2017. aastal piimatooteid enim Lätist (19,6 miljonit eurot), Leedust (10,7 miljonit eurot) ja Soomest (8,8 miljonit eurot).

Suurimas väärtuses imporditi piimatoodetest juustu (32 miljonit eurot), toorpiima (7,6 miljonit eurot) ja võid (7,3 miljonit eurot).

2017. aasta ülevaade piimasektori kaubavahetusest

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
06.04.2018

Maaeluminister kinnitas erakorralise toetuse taliviljakasvatajatele

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas eile määruse, millega kehtestatakse taliviljakasvatajatele suunatud erakorralise toetuse maksmise tingimused.

„Mul on hea meel, et saame oma põllumeestele osaliselt korvata eelmisel aastal liigniiskete ilmadega kaasnenud kahjusid. Koostöös põllumajandussektoriga suutsime Euroopa Komisjonile selgitada meid tabanud keerulisi ilmastikuolusid ja nende mõju meie põllumeestele ning on väga rõõmustav, et Euroopa Komisjon toetuse maksmiseks vajaliku summa eraldas,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Toetust saab taotleda põllumaa kohta, millele jäi 2017. a augustist kuni oktoobrini talivili külvamata, või põllumaa kohta, kus külvid liigsete sademete tõttu hävinesid. Toetust ei saa taotleda põllumaa kohta, millele külvatud talivili sai kahjustada või hävines ebasoodsate tingimuste tõttu. Toetust võib taotleda isik, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust, märkides taotlusele kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks talivilja, ning kelle taotlus rahuldati.

Taotleja saab toetust taotleda maksimaalselt sama hulga hektarite kohta, mille pealt ta sai 2017. aastal pindalatoetust. Taliviljaks loetakse antud toetuse mõistes talinisu, talirukist, taliotra, talitritikalet, talirapsi ja talirüpsi. Toetust saab taotleda minimaalselt 1 ha kohta, mille moodustavad vähemalt 0,3 ha suurused põllud.

Toetuse eelarve on 1,34 miljonit eurot, mis makstakse välja hiljemalt 30. septembril 2018. aastal. Toetuse taotlusi saab esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuste keskkonnas 2. maist kuni 21. maini 2018. a koos pindalatoetuste taotlustega.

Eestimaa Looduse Fond kutsub Läänemere-sõbraliku taluniku konkursile kandidaate esitama või kandideerima. Kandidaadiks sobivad Eesti põllumajandustootjad/talunikud, kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoitainete veekogudesse, sh Läänemerre kandumist. Tiitliga kaasneb rahaline toetus.

Konkursile võivad kandideerida nii suured kui väikesed, nii mahe- kui ka tavatootmisega tegelevad põllumajandustootjad, nii taime- kui loomakasvatajad üle kogu Eesti. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate/talupidajate esindusorganisatsioonid, teised talunikud, konsulendid, riigiasutused jt. Oluline on, et kandidaat rakendaks oma tegevuses ühte või mitut meetodit toitainete, sh fosfori ja lämmastiku äravoolu vähendamiseks, näiteks maheviljelust, keskkonda säästvate meetoditega silo ja väetise hoiustamist, tehismärgalade rajamist, uuemaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus vmt. Samuti võetakse arvesse muid keskkonnasõbralikke meetmeid, näiteks poollooduslike koosluste hooldamine.

 

Konkursil (Baltic Sea Farmer of the Year) on kaks vooru: kohalik ning rahvusvaheline. Rahvusvahelises voorus osalevad üheksa Läänemere riigi talunikud. Iga riigi žürii valib välja kohaliku võitja, kes saab auhinnaks 1000 eurot ning esindab riiki rahvusvahelisel konkursil. Rahvusvahelise peaauhinna võitja saab 10 000 eurot auhinnaraha. Nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi võitjaid tutvustatakse nii Eesti kui teiste Läänemere riikide meedias ning avalikkuses, tuues seeläbi kandidaatidele laialdast positiivset tähelepanu. 

 

Infot konkursi kriteeriumite kohta ning kandideerimisvormi leiab kodulehelt: http://elfond.ee/laanemeretalunik

 

Eesti vooru kandidaate saab esitada aadressil elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu kuni 30. märtsini 2018. 

 

Konkurssi korraldab Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja teiste partneritega. Seitsmendat korda välja antava auhinnaga soovitakse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil tunnustada ja esile tuua tublisid põllumehi, kes leiavad igapäevase nõudliku ning ajamahuka töö kõrvalt võimalusi keskkonna säästmiseks ning aitavad seeläbi Läänemerd hoida.

 

Eesti kohaliku vooru võitja kuulutatakse välja 2018. aasta mais, rahvusvaheline võitja aga sügisel.

 

Rohkem infot konkursi kohta:
http://elfond.ee/laanemeretalunik

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
21.03.2018

 Avatud talude infopäevad keskenduvad sel aastal turundamisele

27. märtsil ja 6. aprillil ootame avatud talude päeval osalevaid talusid  kasulikku teavet jagavatele infopäevadele. Vaadatakse üle eelmise aasta head näited ja õppetunnid, räägitakse taludesse toimuvatest bussireisidest, tuuakse näiteid ühisturundamisest, jagatakse nõuandeid toiduohutuse nõuete ning loomatervise ja -kaitse kohta ja tehakse lühike, kuid sisutihe koolitus meediasuhtlusest ja sotsiaalmeedias turundamisest.

„Sel aastal soovime taludele veelgi rohkem abiks olla, et avatud talude päeva positiivne järellainetus neid veel kauaks saatma jääks. Seetõttu otsustasime kaasata mitu praktikut, kes jagaksid enda kogemusi ühisturundamisest ning õpetaksid, kuidas rohkem silma paista ja meelde jääda,” ütles avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist. „Kindlasti tasub kohale tulla neil, kes suursündmusel oma uksed esimest korda avavad. Samas koostasime infopäevade programmi just nii, et palju uut ja kasulikku leiavad ka vanad kalad.”

Esimene avatud talude infopäev toimub 27. märtsil Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal (eelregistreerimine kuni 23. märtsini), teine aga 6. aprillil Põllumajandusuuringute Keskuse  suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal (eelregistreerimine kuni 3. aprillini). Mõlemad päevad algavad kell 10 tervituskohvi ning kell 10.30 tervitussõnadega. Infopäevadele saab registreeruda veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Infopäevade teemad

• Tagasivaade kolmandale üleriigilisele avatud talude päevale ja tehniline info 2018. a kohta – Karolin Lillemäe, Maaeluministeerium; Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskus
• Ühisturundamise näide – Sille Roomets, Valgamaa avatud talud (27.03);  Aive Tamm, MTÜ Jõgeva Maitsed ja Kääpa OTTi ühine osalemine avatud talude päeval (06.04)
• Bussireisidest taludesse – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit
• Ülevaade üldistest toiduohutuse nõuetest ning loomatervisest ja -kaitsest – Siiri Merisaar, Pärnu Veterinaarkeskus (27.03); Kairi Sisask ja Harles Kaup, Veterinaar- ja Toiduamet (06.04)
• Ülevaade meediasuhtlusest ning sotsiaalmeedias turundamisest – Annela Laaneots, Tallinna Ülikool

Infopäevadel jagatakse osalistele kätte teavitusmaterjalid: infoviidad, õhupallid ja piirdelindid.

Populaarseks pereürituseks kujunenud üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal pühapäeval, 22. juulil. Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Praeguseks on registreerunud juba 70 talu. Registreeruda on võimalik kuni 1. maini.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.03.2018

2. märtsil saatis Maaeluministeerium eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele. Eelnõus  19.-23. märtsile planeeritud taotluste vastuvõtu aeg lükkub edasi aprilli. Täpsed kuupäevad kuulutatakse välja esimesel võimalusel.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetused on plaanis välja maksta 2018. aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2018

6. märtsil algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Avatud talude päev on kujunenud populaarseks pereürituseks, eelmisel aastal võttis külalisi vastu lausa 280 talu ning kokku oli külastusi üle 120 000.

„Mul on hea meel, et meie kirge ja armastust maaelu vastu jagavad nii paljud eestimaalased. Seetõttu usun, et sel aastal tuleb külalislahkeid talusid veelgi juurde ja me saame avastada Eesti maaelu varjatud pärleid. Avatud talude päev on suurepärane võimalus oma toodangut laiemale publikule tutvustada ning anda neile maitsta kübekest maaelu,” sõnas maaeluministerTarmo Tamm. „Kutsun üles end registreerima kõiki talusid, kes soovivad oma ehedust kaasmaalastega jagada ning on valmis üheks toredaks, põnevaks ja rahuldust pakkuvaks päevaks.”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on talud põllumajanduse selgroog ning maaelu visiitkaart. „Talupidamine ja maaettevõtlus laiemalt on maaelu maine kujundajad. Üle-eestilisel avatud talude päeval saame avada oma talude uksed, et näidata kogu rahvale, kus kasvab ja tuleb kvaliteetne Eesti toit. Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles kõiki talusid ennast külastajatele sel päeval avama,” lisas Kerli Ats.

„Avatud talude päev on väga tänuväärne ettevõtmine, mis tutvustab maaelu ja põllumajandust meie noortele. Just see järeltulev põlvkond hakkabki tulevikus meie maaelu edasi arendama. Seetõttu kutsungi kõiki talusid osalema ja noori põllumajanduse vallas harima,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 22. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval

· 27. märtsil algusega kell 10 Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal

· 6. aprillil algusega kell 10 Põllumajandusuuringute keskuse suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal.

Infopäevale tuleb end registreerida veebilehel: http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.03.2018

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata.

„2017. aasta liigniiske sügis viis paljud taimekasvatajad keerulisse majanduslikku olukorda. Seetõttu on erakorralise toetuse eesmärk toetada Eesti kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajaid, kellel jäi eelmisel sügisel liigsete sademete tõttu saak osaliselt või täielikult koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetuse taotlusi saab esitada 19. kuni 23. märtsini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

 

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

02.03.2018

2017. aastal jätkus põllumajandussektori taastumine vahepealsest langusest. Alates eelmise aasta teisest poolest on põllumajanduse edenemisele kaasa aidanud toodetele lisandväärtuse andmine.

„Eelmisest aastast alates toodeti põllumajandussektoris rohkem lisandväärtust, põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes ning hoolimata keerulistest ilmastikuoludest koristusperioodil saadi viimase kümne aasta rekordile ligilähedane teravilja- ja õlikultuuride saak. Need on vaid mõned näited põllumajanduse positiivsest mõjust kogu majanduse kasvule,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Kokku toodeti põllumajandussektoris 2017. aastal lisandväärtust koos toetustega 61% enam kui 2016. aastal ehk 310 miljonit eurot.

Põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 21% ja oli 906,1 miljonit eurot. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 19%. Hoolimata liigniiskest koristusperioodist oli 2017. aasta teravilja keskmine saagikus kõrgem ning kokku saadi 44,5% enam toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus ka tootjahindade 8% tõus. Selle tulemusel suurenes teravilja toodangu väärtus 56%.

2017. aastal hakkas piima kokkuostuhind tõusma ja suurenes aastases võrdluses 38% ning samal ajal säilis ka piima kogutoodangu maht. Ka loomade arvu vähenemine peatus ja stabiliseerus pärast eelnevate aastate langust.

Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga 27%, seejuures toodangu maht jäi 2016. aasta  tasemele, kuid tootjahinnad tõusid 23%.

Tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste muutuvkulude väärtus  suurenes 10%. Tootmistoetused  suurenesid 14%, mistõttu toodetud lisandväärtus, mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (rendimaksed, tööjõukulud, intressid), suurenes 61%.

Põllumajandussektori taastumine edukamate aastate tasemele võtab veel aega. Tootmiseks kasutatavate sisendite osatähtsus kogutoodangu väärtusest on jätkuvalt kõrgem kui edukamatel aastatel. Lisandväärtusest üle 50% moodustavad toetused, mis on olulised järjest suurenevate tööjõukulude, intresside ja rendimaksete katmisel.