Uuring: Põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid

Kutsekoja pressiteade

Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena“, selgitas Krusell.

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, nt taime- ja loomakasvatajate, ametikohtade arv.

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

100 kutset Eestile

100 kutset Eestile on SA Kutsekoda kingitus Eesti 100. aastapäevaks. Tutvustame piktogrammidega veebruarist novembrini 100 põnevat kutset ning kutsume üles neid ära arvama. Osalejate vahel loosime välja ahvatlevaid auhindu. Kampaania teema on seotud ka tänavuse kutse andjate tunnustamiskonkursiga, sest tõstame esile neid kutse andjaid, kes on silma paistnud kutsete populariseerimisega. Kõik on oodatud osalema, kampaania algab 26. veebruaril. #100kutset #ev100

Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

Transpordis ja logistikas jääb tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks puudu juhtidest ja tippspetsialistidest ning ostuspetsialistidest, selgus OSKA uuringust. Tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks on vaja enam koolitada kõrgharidusega tippspetsialiste, nagu hanke-, tarneahela- ja logistikajuhid ning transpordiplaneerijad. Liiga palju koolitatakse logistika õppekavadel transpordikorraldajaid, kellest osa võiks omandada hoopis ostuspetsialisti eriala.

Tulevikuoskuste lauamäng aitab tööturul edukamaks saada

Europassi keskuse uus lauamäng „Jaht oskustele“ aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ning seostada need tuleviku karjäärivalikutega. Mängu põimitud küsimused oskuste ja kutsete kohta toetavad karjäärivalikute ees seisvaid noori ja täiskasvanuid tulevikutöötajaks kujunemisel. Lauamäng aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ja kaardistada puudu olevad tulevikuoskused. Selgeks saavad Europassi dokumendid, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja kutsesüsteem, mis aitavad vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks eesmärke seada.

Mahetoetuse vähendamise piiramiseks suurendatakse mahetoetuse eelarvet

Maeluminister Tarmo Tamm allkirjastas esmaspäeval käskkirja muudatuse, millega suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet kahe miljoni euro võrra. Toetused hakkavad taotlejateni jõudma uue nädala alguses.

Eelarvet suurendatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest. Selleks aastaks on lahendus leitud ja mahepõllumajanduse toetust vähendatakse oluliselt väiksemal määral, kui esialgu plaanitud. Toetused peaksid taotlejatele hakkama kohale jõudma uue nädala alguses ja järgmise nädala lõpuks peaks olema toetus kõigi taotlejateni jõudnud.

„Keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejääki kasutades saime üle poole puudujäägist kaetud, mis vähendab oluliselt planeeritud toetuse vähendamise määra,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Nii mahepõllumajanduse meetme kui ka keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk on parandada elurikkust, veemajandust ning mulla majandamist; see andis võimaluse suurendada mahetoetuse eelarvet sama eesmärki täitvate vabade vahendite ümber tõstmise teel,“ lisas Tamm.

Maaeluministeerium plaanib kevadel kokku kutsuda teemast huvitatud pooled. „Mahepõllumajanduse kiire areng toob paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarvevahendite tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega. Seega tuleb ühiselt läbi arutada mahepõllumajanduse vajadused ja rahastamise võimalused ning vajadusel muuta uute kohustuste võtmist või toetuse määrasid,“ sõnas Tamm.

Eelmisel nädalal alustas Maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit. Seega on toetuste vähendamine ikkagi vajalik, kuid see ei ole enam nii ulatuslik. Puudujääk tekkis seetõttu, et oluliselt suurenesid toetuse taotlejate arv ning mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14% ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32%. Tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14%. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad; see tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.

Eestimaa Talupidajate Keskliit otsib oma meeskonda töökaid asendustalunikke

Eestimaa Talupidajate Keskliit otsib oma meeskonda töökaid asendustalunikke

Töö kirjeldus

Asendab loomakasvatustalunikku tema põllumajandusettevõttes puhkuse või haiguse korral, täites konkreetset tellimust kokkulepitud tööde osas kindlal ajavahemikul.
Olenevalt oskustest teeb nii loomadega seotud töid, nagu lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine, seadmete pesu jne, kui ka põllutöid.
Esimesel tööpäeval, ehk väljaõppepäeval, koos talunikuga, edspidi töötab iseseisvalt kuni konkreetse tellimisaja lõpuni.
Vajadusel ööbib talus kohapeal ja asendab talupidajaid üle Eesti, sõltumata enese elukohast.

Nõudmised kandidaadile

Kutse-kesk, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus;
Lüpsioskus, veistega töötamise kogemus;
Autojuhiload, soovitavalt traktorijuhiload;
Oma transpordivahend;
Hooliv suhtumine loomadesse;
Usaldusväärsus, korrektsus, kiire kohanemisvõime.
Suhtlemisoskus.

Ettevõte pakub

Töötasu alates 7 eurot tunnis
Regulaarseid koolitusi
Transpordihüvitist
Tööriideid
Koolitusi ja ühisüritusi

Lisainfo

Asendustalunik allub piirkonna töödejuhatajale, kes koordineerib tema liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6-10 talu. Asendustaluniku töö on liikuv. Teenindatakse talusid nii oma elukohajärgses piirkonnas kui üle Eesti. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kandideerimiseks palume saata CV aadressile info@taluliit.ee.

Ilmus uus Põllumehe Teataja

Ilmus värske Põllumehe Teataja!

Loe lähemalt:
– Kerli Ats: Eesti põllumeeste otsetoetused peavad  jõudma järgi EL-i keskmistele
– Persoon: parimateks noortalunikeks valitud Anne ja Lenno Grünberg askeldavad Põlvamaal Rasina külas, Üvasi talus
– Arvamus: põllumaadele kasvanud metsad ja raiumine
– Metsaühistu aitab ka metsa ja puidu müügil
– Toetused: hilisest kevadest ja sügisestest vihmadest hooldamata talvise taimkatte rajamise tähtaega ei pikendata
– Maaparandussüsteemid: kui põllust saab tiik
– Alpakakasvatus Eestis: Wile farmi kogemused
– Tehnika: PRIA hinnakataloogis tuleb andmeid uuendada
– Investeeringutoetuste tähtaegade muudatused
– Uuring: toetused ja hinnad mõjutavad põllumajanduslike majapidamiste elujõulisust

Kliki ja loe: