Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest 

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul ei ole Põllumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. „Veebilehel esitatakse toidulisandile ebatõeseid ja keelatud väiteid, nagu näiteks kõrvaldab peavalu, nõrkuse kehas, iivelduse, taastab nägemise,“ kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada väiteid, viidates selle meditsiinilisele mõjule, kui antud väide ei ole tõendatud. „Toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi,“ jätkab ta.

Käesoleval juhul on tegemist Araabia Ühendemiraatidesse registreeritud ettevõttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info müüja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti jälgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettevõtte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist üle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. Kõik Eestis müüdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.

Soovitused tarbijale:

  • kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;
  • vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;
  • vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata täpsemalt järele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee);
  • tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi;
  • kui üks nendest eelnevatest tingimustest ei ole täidetud, kaalu ostu sooritamata jätmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

 

Riik suurendas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2022

 

Riik suurendas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust

Alates augustist saavad ettevõtjad taotleda kuni 200 000 eurot investeeringutoetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks.

„Kuna Eestis on palju mikroettevõtjaid, siis on väga tähtis neid toetada. Toetusega aitame ettevõtjatel investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis parandavad ettevõtete konkurentsivõimet ja annavad võimaluse luua maale uusi töökohti,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas investeeringutoetuse andmise põhjust.

Lisaks pikendatakse 2021. aasta taotlusvoorus toetust saanud projektide elluviimise tähtaega kuue kuu võrra. Pikendus kehtib ettevõtjatele, kes on viinud projekti mahust ellu vähemalt 50%. „Muudatus on abiks ettevõtjatele, kellel on projekt pooleli ja kes kriiside tõttu vajavad lisaaega projekti täideviimiseks,“ lisas regionaalminister. Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks.

Pilootprojektina pakub PRIA oma klientidele uue teenusena juhendamist, et aidata kliente mitmekesistamise toetuse taotluse esitamisel; seda nii enne taotluse esitamist kui ka taotluste vastuvõtuperioodi ajal. PRIA töötajatel on ülevaade kogu toetuse taotlemise protsessist ehk elukaarest. Selle väärtusliku teadmise põhjal saab ette näha võimalikke murekohti, millele juhendaja saab kliendi tähelepanu juhtida – koos saab üle vaadata taotlusel esitatavad andmed ning vajalikud dokumendid.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust saab üks ettevõte taotleda kuni 200 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas alates augustist.

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas määruse „Põllumajandusministri ja maaeluministri määruste muutmine seoses maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetusega“.

Suitsutatud liha võib sisaldada kantserogeenseid ühendeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.06.2023

 

Suitsutatud liha võib sisaldada kantserogeenseid ühendeid

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetulemused näitavad, et suitsutatud lihatooted võivad sisaldada valesti suitsetamisel tervisele ohtlikke aineid. 

Käes on suitsutamise ja grillimise hooaeg ning hooletus ja teadmatus võivad mõjutada tarbijate tervist. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitavad eelmise aasta suitsutatud liha ja kala proovid, et traditsiooniliselt suitsutatud toodetes on polütsüklilise aromaatse süsivesinike (PAH) sisaldus liiga kõrge. „Eelmisel aastal analüüsiti kokku 40 liha- ja 32 kalatoodet, mis võeti erinevatelt laatadelt ja toidupoodidest üle Eesti. PAH piirnormi ületus tuvastati 17 liha- ja kahes kalatootes, st nõuetele mittevastavad olid 43% lihatoodetest,“ kirjeldas Orgusaar. Kõikide piirnormiületuste puhul peatati tootmine ja müük vastavas suitsuahjus suitsutatud toodetele, kuniks kordusproov oli nõuetekohane.

Kuna PAH-id tekivad orgaanilise materjali, näiteks puidu mittetäielikul põlemisel, ning need ladestuvad toidu pinnale, on see üks riskiallikas, sest regulaarsel PAH-idega kokkupuutel on täheldatud vähki tekitavat toimet.

PAH-idele on kehtestatud piirmäär, mida ületada ei tohi. „Eelmise aasta kõrgeim suitsulihas tuvastatud nelja PAH-ühendi summa oli 569.7 µg/kg, mis on lausa 47.5 korda kõrgem kui lubatud 12 µg/kg. Keskmine nelja PAH-ühendi summa oli 10.7 korda lubatust kõrgem,“ ütles Orgusaar. PAH-proove tuleks võtta toidukäitlejatel minimaalselt kord aastas enesekontrolliplaani käigus, näiteks enne hooaja algust.

PAH-ide tekkel mängivad rolli mitmed tegurid. Kuna iga suitsuahi on erinev, tuleb käitlejal läheneda suitsuahjule individuaalselt. Liha valmistamisel nii suitsuahjus kui ka suitsusaunas tuleb mõelda läbi järgmised tegurid:

 

  1. Otsese traditsioonilise suitsutamise asendamine kaudse suitsu genereerimisega. Kaudsel suitsutamisel genereeritakse suits ühes kambris, kust juhitakse läbi filtrite toiduga varustatud kambrisse. Sel moel ei puutu toit otseselt suitsuga kokku, suitsutustingimused on täpselt kontrollitud ja PAH-ide sisaldust saab märgatavalt vähendada.
  2. Toidu katmine riidega või mittesöödava kestaga. PAH-id tekivad suitsuaurus ning ladestuvad toote pinnale. Tekitades suitsu ja toidu vahele füüsilise barjääri, saab PAH-i ülekandumist toitu vältida.
  3. Suitsu genereerimise temperatuuri alandamine. Kõrgematel temperatuuridel suureneb PAH-i teke märgatavalt. On täheldatud, et temperatuuridel üle 400°C on PAH-ide teke vältimatu.
  4. Suitsutamise kestuse vähendamine. Mida kauem suitsutamine aset leiab, seda rohkem on aega PAH-ide toitu ladestumiseks.
  5. Puidu valik. Eelistada tuleks vaigu- ja koorevabasid puitusid. Kõige vähem tekib PAH-e kõva puidu, nagu lepa, tamme, kase ja kirsi, kasutamisel. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud, nagu kuusk ja mänd.
  6. Ahju regulaarne puhastamine. Värskelt puhastatud ahjus on PAH-ide sisaldused madalamad, kuid hooaja kestel, kui suitsutusahju regulaarselt ei puhastata, hakkavad need tõusma. Seetõttu on oluline ahju regulaarselt puhastada, et eemaldada tekkinud nõgi.
  7. Vali suitsutamiseks madalama rasvasisaldusega tooted. PAH-id on rasvlahustuvad ning seetõttu ladestuvad just suure rasvasisaldusega toodetesse. Samuti soodustab rasv PAH-ide difundeerumist pindmisest kihist sisemisse.
  8. Vali suitsutamiseks suuremad kalad ja lihatükid. Kuna PAH-id ladestuvad eelkõige pindmisesse kihti, saab suurte kalade söömiseks kõlbmatu nahaga eemaldatud ka suurem kogus kantserogeeni, seevastu väikseid kalu süüakse tervikuna. Samuti on väiksemate toodete puhul ruumala ja pinna suhe suurem, mistõttu massi kohta on rohkem pinda, mis on PAH-idele eksponeeritud.
  9. Toidu paigutamine kuumusallikast kaugemale. Jälgi, et toit ei paikneks otse kütteallika kohal ja et rasv ei tilguks otse koldele.

Juhul kui märkate liiga kõrbenud ja tahmast toodet, siis tuleks ametit antud toote müüjast teavitada.

Suvega algab laadahooaeg – mida jälgida toidu ostmisel laadalt?

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.06.2023

 

Suvega algab laadahooaeg – mida jälgida toidu ostmisel laadalt?

Müüja vastutab toidu eest, mida laadal pakub. Samas peavad ka ostjad mõningatele nüanssidele tähelepanu pöörama, et toit ei rikneks enne koju jõudmist.

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Külli Joakiti sõnul tuleb enne ostu meeles pidada, et külmkapitemperatuuri vajav toit tuleb võimalikult kiirelt viia koju külmkappi. „Kiirelt riknevat toitu ei tohi jätta sooja autosse või transportida ilma termokastita pikkade vahemaade taha, sest soojas paljunevad bakterid kiiremini ning toit rikneb,“ kirjeldas Joakit.

Joakit toob välja viis soovitust, milles enne ostu sooritamist veenduda:

  • toit näeb välja värske ja kvaliteetne;
  • müüja on puhas ja peab kinni hügieeninõuetest;
  • müüja oskab anda informatsiooni toidu koostisosade ja allergeenide kohta;
  • toitu, mis vajab säilimiseks külmkapitemperatuuri, hoitakse sobivates tingimustes. Ärge ostke toitu, mis peab olema külmkapitemperatuuril, aga on pikalt hoitud päikese käes. Haigusi tekitavad mikroorganismid võivad paljuneda väga kiiresti kui toitu säilitatakse valel temperatuuril;
  • toitu hoitakse kaitstuna saastumise eest. Näiteks kui laat toimub asukohas, kus on palju tolmu (lähedal toimub teeremont vms), siis jälgige, et pakendamata toit on kaetud.

Joakit lisab, et laatadel müüakse ka väga palju suitsutatud tooteid, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata. „Seda seetõttu, et toidus võivad kõrgetel temperatuuridel mittetäieliku põlemise käigus tekkida Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), mis on kantserogeensed, ehk võivad tekitada vähki.“

Enne ostu sooritamist laadalt tasub:

  • toodet maitsta – väga intensiivne suitsumaitse võib viidata PAH ühendite normi ületamisele;
  • pöörata tähelepanu toote välimusele – kõrbenud tahmane toode tasub jätta ostmata;
  • uurida, kuidas on toode valminud – kui toode on valmistatud nii, et sealt on tilkunud rasv lõõmavatele laastudele, siis on võimalus PAH ühendite tekkimisele toote valmistamisel. Lisaks tasuks küsida, mis puitu on suitsutamiseks kasutatud. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud nagu kuusk ja mänd.

Regionaalminister külastab Lõuna-Koread

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.05.2022

 

Regionaalminister külastab Lõuna-Koread

Regionaalminister Madis Kallas viibib Lõuna-Koreas koos äridelegatsiooniga, et rääkida kaubavahetuse edendamisest ja külastada kohalikke toidutootmise ning biotehnoloogia ettevõtteid.

„Lõuna-Korea on Eestile oma tehnoloogilise arenguga eeskujuks,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Samas oleme siin, et näidata ka oma riigi edulugusid. Kindlasti on Lõuna-Korea huvitav turg, kust tulevikus saab leida ka meie tooteid,“ selgitas regionaalminister.

Visiidi käigus kohtutakse Korea Vabariigi rahvusassamblee esindajatega. Kohtumisel räägitakse kahepoolsetest kaubandussuhtest Eesti ja Lõuna-Korea vahel ning toiduvarustuskindlusest mõlemas riigis. Lisaks arutatakse sektori ees seisvatest katsumustest rohepöörde kontekstis ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rollist nende ületamisel. Tehakse ka ülevaade Euroopa Liidu projektist „Talust taldrikule“, mille eesmärk on muuta toit tervislikumaks ja kestlikumaks.

Delegatsioon külastab keskust KINTEX, kus peetakse Seouli toidumessi ning kus on kohal ka Eesti toidu- ja joogiettevõtted. Visiidi käigus külastatakse kohalikke toidutootmise ja biotehnoloogia ettevõtteid.

Regionaalminister Madis Kallas viibib Korea Vabariigis 31. maist 3. juunini. Ministrit saadab Maaeluministeeriumi välissuhete valdkonnajuht Kristiina Lillestik.

Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute LEADER-strateegiate

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.05.2022

 

Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute LEADER-strateegiate

Eile allkirjastas regionaalminister Madis Kallas LEADER-toetuse tingimused aastateks 2023–2027, millest juhindudes saavad kohalikud tegevusrühmad hakata taotlema toetust piirkondlike LEADER-strateegiate elluviimiseks.

Uute strateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi.

LEADER-programmi on Eestis rakendatud alates 2006. aastast. Võrreldes varasemate perioodidega ootab ees mitu muudatust.

„Uue perioodi eelarve jaotamisel on võetud arvesse erinevaid näitajaid, näiteks omavalitsuse pindala, asustustihedust, elanike arvu jne. See annab võimaluse aidata senisest enam neid piirkondi, kus mahajäämus on suurem. Aktiivsed, ühtehoidvad ja tugevad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste, sealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks,“ kommenteeris uuendusi regionaalminister Madis Kallas.

Muutumas on ka strateegiate rahastamine. Esimest korda rahastatakse Eestis uusi LEADER-strateegiaid mitmest Euroopa struktuurifondist.

„Lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvele on võimalik kaasata piirkonna arendamiseks ka Euroopa Sotsiaalfond+ raha. Selleks peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookuses on pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

„Eraldi eesmärgiks strateegiate elluviimise toetamisel on võetud lihtsustamine. See tähendab, et toetuse saajatel väheneb oluliselt halduskoormus ning maksetaotluste esitamisel ei kontrollita enam kuludokumente, vaid kui eesmärgid on saavutatud, siis makstakse toetus välja kokku lepitud summas,“ lisas Pärtel.

LEADER-strateegia elluviimise toetust saavad taotleda kohalikud tegevusrühmad, kelle liikmeteks on omavalitsusüksused, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Üle Eesti tegutseb 26 piirkondlikku tegevusrühma, kes koostavad strateegiaid lähtuvalt altpoolt tulevast algatusest, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi.

Tegevusrühmade strateegia elluviimise toetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma juunis ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA.

Iga strateegia elluviimise toetuse taotluse vaatavad läbi Maaeluministeerium ja PRIA ning pärast strateegia ja taotluse heakskiitmist eraldatakse tegevusrühmale toetussumma piirkondlike eesmärkide saavutamiseks. Projektitoetuste jagamist koordineerivad tegevusrühmad koostöös PRIAga.

Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi 66 629 986 euro ulatuses. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi 47 589 703 euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi 7 142 857 euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Eesti panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER- programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus.

Perioodil 2014–2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 mln eurot LEADER-programmi kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks üle Eesti. Toetatud on palju erinevaid kogukonnale vajalikke projekte, nagu näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist ja kultuuri väärtustamist.

Ida-Viru maakonnas peatatakse räimepüük ja kastmõrra kasutamine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2023

 

Ida-Viru maakonnas peatatakse räimepüük ja kastmõrra kasutamine

Regionaalminister Madis Kalla allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse 26. maist Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Käskkirjaga peatatakse samas maakonnas ka kalapüük kastmõrdadega.

„Sel aastal on Ida-Viru kalurid olnud üsnagi aktiivsed, ilmastik on olnud soodne ja nii on räime püügikvoot ära kasutatud. Kuid sealsed kalurid saavad jätkata teiste liikide püüki. Lisaks saab endiselt värsket räime püüda teistes Eesti regioonides, kus on räimepüük avatud,“ rääkis minister Madis Kallas.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastas püüda lubatud räimekogus 1005 tonni, millest 705 tonni täitumisel võib räime püüda individuaalselt veel Harjumaal 40, Hiiumaal 15, Saaremaal 20, Läänemaal 85, Lääne-Virumaal 10 ning Ida-Virumaal 130 tonni.

Tänaseks on Läänemere mainitud alarajoonides püütud 780 tonni räime, millest Ida-Virumaal on püütud 674 tonni räime. Sellega on nii maakondade ühine kui ka Ida-Viru maakonna individuaalne aastas püüda lubatud räimekogus neis alarajoonides ammendunud.

Lisaks räimepüügi peatamisele tuleb lõpetada sealsel alal ka kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu alus on Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“, millega kehtestati ka räime lubatud aastane püügikogus.

Ida-Virumaal vakstineeriti marutaudi vastu 274 lemmikut

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.05.2023

 

Ida-Virumaal vakstineeriti marutaudi vastu 274 lemmikut

Laupäeval vaktsineeriti Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades 102 kassi ja 172 koera.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Ida-Virumaa piirneb idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seetõttu on väga oluline, et kõik loomaomanikud oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineeriksid,“ selgitas Kristian.

Amet vaktsineerib ka metsloomi, selleks et haigus ei jõuaks metsloomade kaudu lemmikloomadeni ja sealt edasi ka inimesteni. „Kaks korda aastas teostatakse metsloomade vaktsineerimist, et ennetada haiguse levikut,“ rõhutas Kristian.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ning haigustunnuste ilmnemisel lõpeb haigus looma või inimese surmaga. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on loomapidaja kohustus ja vajalik, et kaitsta lemmikloomi ja selle läbi ka inimest marutaudi nakatumise eest. Inimesed nakatuvad valdavalt läbi vahetu kokkupuute lemmikloomadega, eelkõige koerahammustuse tulemusel.

Põllumajandus- ja Toiduamet tänab kõiki, kes kampaaniasse panustasid.

Regionaalminister nimetas ametisse uue kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.05.2023

Regionaalminister nimetas ametisse uue kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri

Regionaalminister Madis Kallas nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleriks senise teadus- ja arendusosakonna juhi Tõnis Tänava, kes alustab uuel ametikohal juulis.             

„Lähiaastatel ootavad meie valdkondi, sealhulgas kalanduspoliitikat, ees olulised väljakutsed, mis nõuavad ministeeriumilt tugevat panust ja suurt pingutust, et inimestel, ettevõtjatel ja kogukondadel läheks hästi kõigis Eesti piirkondades,“ ütles Kallas. „Oluline on, et me suudame ära kasutada võimalused, mida ümberkorraldused meie regionaal- ja põllumajanduspoliitika terviklikuks juhtimiseks pakuvad ning et suudame kaasas käia ühiskonnas toimuvate muutustega.“

Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban sõnas,  et tippjuhi kasvamine organisatsioonist näitab, et meil on tugev organisatsioon ning kasvulava ja tugev järelkasv oma tippjuhtidele. „Tõnis oma innovatsiooni-alase tausta ja kompetentsidega toob ministeeriumi juhtimisse uuenduslikkust, mis on vajalik, et suudaksime valdkonna ees seisvad väljakutsed võimalusteks pöörata.“

Euroopa Liidu tasandil ja siseriiklikult on käimas arutelud erinevate roheülemineku algatuste teemadel, käivitamisel on merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi uue perioodi meetmed. „Oleme nendes protsessides edukad, kui meie poliitikakujundamine põhineb teadmistel ning seda toetab terviklik teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem,“ on peagi asekantsleri kohal alustav Tõnis Tänav kindel.

Tõnis Tänav on Maaeluministeeriumis töötanud üle kahe aasta, tal on Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorikraad ning töökogemused nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Tartu Ülikoolist kui ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist.

Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas avaliku konkursi asekantsleri ametikohta täitmiseks välja tänavu märtsis, sest viimased viis aastat kalanduspoliitika ja välissuhete asekantslerina töötanud Siim Tiidemann asub juhtima Brüsseli alalises esinduses põllumajandustiimi tööd.

Algas Mulgimaa maitsete aasta

PRESSITEADE
MAAELUMINISTEERIUM
20.05.2023

 

Algas Mulgimaa maitsete aasta

Täna, 20. mail, toimus Abja-Paluojal Mulgimaa maitsete aasta avasündmus. Regionaalminister Madis Kallas andis piirkonna esindajatele üle toidupiirkonna tiitliga kaasneva rändkahvli.

Mulgimaa toiduaasta tunnuslause on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos).

Madis Kallas ütles rändkahvlit üle andes, et toidupiirkonna tiitel on ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka võimalus senisest veelgi hoogsamalt oma piirkonna elu arendada. „Armsad mulgid, see on teie võimalus rääkida üheskoos Mulgimaa toidu lugu, tuua esile oma vanu häid traditsioonilisi toite ning luua uusi ja innovaatilisi maitseid, mille kaudu oma piirkonda tutvustada.“

„Meil on hea meel, et seekord pälvis toidupiirkonna tiitli just Mulgimaa. Soovime aasta jooksul koostöös  esile tõsta ja näidata seda, mis teeb Mulgimaa toidu eriliseks. Ühtlasi loodame, et siinsed kohalikud ning autentsed maitsed meelitavad piirkonda külastama turiste nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütles toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.

Toidupiirkonna avasündmus toimus Abja-Paluoja keskväljakul, kus kohalikud ettevõtted ja kohvikud pakkusid erinevaid tooteid ning kuulata sai rahvamuusikat lõõtsakuningas Rasmus Kadaja ja noorte folkbänd Foliksta esituses. Esinesid Karksi-Nuia rahvatantsijad, Abja Muusikakooli noored ning tutvuda sai talulindude ja -loomadega.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.

 

Pildistas Taavi Bergmann.