Täna antakse Mulgimaale üle toidupiirkondade rändkahvel

PRESSITEADE
MAAELUMINISTEERIUM
20.05.2023

 

 Täna antakse Mulgimaale üle toidupiirkondade rändkahvel

 Täna, 20. mail toimub Mulgimaal 2023. aasta maitsete aasta avasündmus ja regionaalminister Madis Kallas annab Mulgimaale üle toidupiirkonna tiitliga kaasneva rändkahvli. Erilise hetke tähistamiseks toimub Abja-Paluojal pargipidu, kuhu on oodatud külalised nii lähedalt kui kaugemalt.

„Tänavusel toidupiirkonna konkursil eristus Mulgimaa eelkõige meeldejääva kontseptsiooniga, mille alustaladeks on tugev identiteet ja rikkalik kultuuripärand. Mulgimaa toidukultuurile mõeldes meenuvad kõigile tuttavad toidud – Mulgi puder, Mulgi kapsad, Mulgi korp. Hea meel on tõdeda, et kohalikud inimesed oskavad seda väärtustada. Loodame, et tiitli kandmise aastal leitakse põnevaid koostöövõimalusi ning arendatakse välja uusi tooteid ja teenuseid, mida teistelegi tutvustada,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

„Äramärkimist väärib ka see, et sel kevadel esitati Mulgi puder UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks. Hoiame pöialt, et protsess kulgeks edukalt, sest otsus nimekirja kandmise kohta tehakse alles järgmisel aastal,“ lisasKallas.

 „Toit on kõiki inimesi ja kultuure ühendav nähtus. Mulgimaal on palju üle Eesti tuntud traditsioonilisi toite, kuid on ka uusi ja põnevaid maitseid. Seetõttu on aasta tunnuslauseks “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos),“ sõnas toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.

„Tänapäevased põnevad Mulgimaa tooted on näiteks Süü Ää mahenäksid, teeseenejook, teepärlid või Pajumäe talu piimatooted,” lisas Liivson.

Toidupiirkonna avasündmus toimub täna, 20. mail kell 11 Abja-Paluoja keskväljakul, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kohapeal saab proovida ja osta kohalike ettevõtjate ja kodukohvikute erinevaid tooteid. Soovi korral võib kaasa võtta oma piknikukorvi. Lavale astuvad lõõtsakuningas Rasmus Kadaja, noorte folkbänd Foliksta, rahvatantsijad Karksi-Nuiast ning tutvuda saab talulindude ja -loomadega.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.

Ida-Virumaal toimub tasuta lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.05.2023

 

Ida-Virumaal toimub tasuta lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu

20. mail toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Ida-Virumaal Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades. 

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul on Eesti püsivalt marutaudist ohustatud. „Eesti piirneb ida poolt riigiga, kus on marutaudijuhtumid jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on väga oluline, et antud piirkonna lemmikloomad oleksid marutaudi vastu kaitstud,“ rõhutas Kristian.

Ida- Virumaal toimub lemmikloomade vaktsineerimine juba teist korda. „2021. aastal vaktsineeriti kokku 434 koera ja kassi. Samuti teostab amet piiriäärsetel aladel metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist,“ kirjeldas Kristian. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on vajalik vähemalt iga kahe aasta tagant ja on loomaomaniku kohustus.

Lemmikloomade vaktsineerimine toimub õues, mistõttu on oluline, et loomaomanik kindlustaks looma ohutu fikseerimise vaktsineerimise ajaks. „Näiteks kassid on soovitatav kohale tuua transportpuurides, et tagada neile turvatunne, sest ümbritsevad koerad võivad neid hirmutada. Juhul, kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vaktsineerimise andmed kanda, palume see kaasa võtta,“ soovitas Kristian.

Kampaaniaga saab täpsemalt tutvuda ning vaktsineerimisgraafikuid vaadata lehelmarutaud.ee.

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 15. juuniks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2023

 

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 15. juuniks

 Eestis on maikuu seisuga 2041 mahetootjat. Mahetootmisega jätkamiseks tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada teade.

 Mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul puudutab teate esitamine neid, kes tegelevad mahepõllumajandusega ning soovivad sellega ka uuel hooajal jätkata. „Koos taotlusega tuleb maksta ka riigilõiv, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Kõige mugavam on taotlust esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali,“ selgitas Laur.

„Kui ettevõtja taotleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja esitab toetuse saamiseks põldude andmed otse PRIAle, siis Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) põldude andmeid enam topelt esitama ei pea,“ selgitab Laur ja lisab, et sel juhul tuleb lihtsalt oma taotlusele teha juurde märge „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.

Laur juhib tähelepanu, et mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada ajavahemikul 10. maist–15. juunini. „Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib PTAlt mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 15. juunil (k.a),“ ütles Laur.

Ettevõtjad, kes PRIAst mahepõllumajanduse toetust ei taotle, peavad hiljemalt 15. juunil (k.a) PTAle esitama andmed kogu ettevõttes kasutuses oleva maa kohta, s.h andmed põldude, pärandkoosluste ja mittepõllumajanduslikul maal karjatamise kohta. Laur rõhutab, et pärast 15. juunit lisatud põllud või kasutusele võetud maad käesoleval aastal mahepõllumajandusele üleminekut alustada ei saa.

Dokumente võib saata ka digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-posti aadressile või esitada paberkandjal. Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide vormid on PTA kodulehel.

Mikro- ja väikeettevõtjad saavad 31. maini PRIAst taotleda põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetust

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
17. mai 2023

 

Mikro- ja väikeettevõtjad saavad 31. maini PRIAst taotleda põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetust

 Täna, 17. mail avanes e-PRIAs mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 31. maini.

Aprillis jõustus meetme määruse muudatus, millega tõsteti toetuse maksimaalset suurust, mis nüüdsest on arengukava programmiperioodil ühe taotleja kohta kokku miljon eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb: „Kuna toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja kohta arengukava programmperioodi jooksul suurendati 250 000 euro võrra, siis saavad selle konkreetse toetuse taotlemise võimaluse ka need ettevõtjad, kes on arengukava programmperioodi jooksul juba varasemalt kehtinud maksimaalse toetussumma ulatuses investeeringuid teinud, kuid soovivad investeeringute tegemisega jätkata.“

Alanud taotlusvooru eelarveks on planeeritud 4 miljonit eurot.

Toetus on mõeldud väikeettevõtjatele, kelle põhitegevusalaks oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal toiduainete tootmine või joogitootmine ning mikroettevõtjatele, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodete (välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete) tootmisega.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 21. septembril 2023.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

Avatud talude päevale registreerumine pikeneb 21. maini

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.05.2023

 

Avatud talude päevale registreerumine pikeneb 21. maini

Maaeluministeerium pikendab üheksandale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 21. maini, et kõik soovijad jõuaksid end kirja panna. Avatud talude päev toimub tänavu 15.-16. juulil.

„Talude arvuga võib rahule jääda juba praegu, ent soovime, et hilised ärkajad saaksid veel nädala lõpuni lisaaega,“ rääkis Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja Reve Lambur pikendamise tagamaast.

Võimalike küsimuste lahendamiseks toimus aprillis infopäev, mis on järelvaadatav. „Kuna ühiskonna ootused toidutootmisele on kasvanud, olid infopäeva fookuses toiduohutus, loomade heaolu ja keskkonnateadlikkus, sealhulgas keskkonnasõbralike sündmuste korraldamine. Meie ettevõtted käivad muutustega kaasas ning avatud talude päev pakub võimalust oma tegemiste kaudu enda lugu tarbijatele rääkida,“ rääkis Reve Lambur.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreeridaavatud talude veebilehel. Enne andmete avalikustamist kontrollitakse need üle, mistõttu võtab lehele ilmumine veidi aega. Kui on hiljem vaja midagi muuta/täiendada või kui registreerimine mingil põhjusel ei õnnestu, tuleb võtta ühendust Reve Lamburiga meiliaadressil reve.lambur@metk.agri.ee.

Avatud talude päeva korraldab Maaeluministeerium koostöös Maaelu Teadmuskeskusega.

Infopäeva salvestus ja ettekanded on kättesaadavad SIIT.

Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

 

Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

Eelmisel aastal esmakordselt toimunud kogupere suurüritus „Maa tuleb linna“ toimub ka sel aastal ning ootab alates sellest kuust kauplejaid ennast registreerima.

„Maa tuleb linna“ üritus toimub 2. septembril Tallinnas, Põhjala tehases (Marati 5). Tegemist on unikaalse üritusega, mille põhieesmärgiks on pakkuda Eesti talutoidu tootjatele võimalus otse tarbijatele oma saadusi ja toodangut müüa. „Ajaliselt on just siis valminud ka kõik viljad ja kogu toodang võimalikult värske,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et otse tootjalt tarbijale ehk lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida ürituse raames toetatakse ning arendatakse. „Lokaalne toidutootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutlikku toidusüsteemide rakendamisele ning keskkonna säästlikkusele laiemas mõttes.“

Eelmise aasta üritus osutus väga populaarseks. Kohal oli üle 70 erineva talutoidu/käsitöö tootja ning ka huvi ostjate poole pealt oli suur – päeva jooksul külastas müüjaid üle 6 000 potentsiaalse ostja. „Meie jaoks on üritused, kus saame otse tarbijaga suhelda, väga olulised. Saame rääkida oma lugu, anda maitsta head juustu ja kasvatada usaldust meie brändi ja toodete vastu. Leian, et sellise päeva  korraldamine on väga vajalik, sest kohalik toit võiks ja peaks olema personaalne ja isiklik. Kui tarbija tunneb tootjaga sidet, siis on ta lojaalsem ka toote suhtes. Just sellisel üritusel on hea kasvatada enda toodetele uut tarbijat,“ kommenteerib eelmisel aastal oma müügiletiga väljas olnud Andre Juustufarmi perenaine Erika Pääbus.

„Maa tuleb linna“ suurüritusele saab müüjaks registreerida SIIN!

Kohatasu laadal on sel aastal 20 eurot ruutmeeter,  Ehtne Talutoit liikmetele kehtib 20% soodustus ehk 16 eurot/ruutmeeter.

Üritus toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Ürituse peakorraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ.

 

 

 

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.05.2023

 

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul läks vaktsineerimine plaanipäraselt. „Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu sisse on peidetud kapsel marutaudi vaktsiiniga. Vaktsiinsööta külvati Kirde- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Kokku külvati umbes 6100 ruutkilomeetri suurusele alale 122 400 vaktsiinisööta,“ kirjeldas Toomvap.

Palume järgnevatel päevadel hoida lemmikloomad sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

„Marutaudivastane vaktsineerimine on väga oluline, sest haigus on laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ja oht, et see sealt metsloomade või hulkuvate loomadega taas Eestisse levib on endiselt suur. Seetõttu viib PTA kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Sama oluline on ka lemmikloomade vaktsineerimine, mis on loomaomaniku kohustus ja mida tuleks teha vähemalt iga kahe aasta tagant,“ selgitas Toomvap.

Järgmine metsloomade vaktsineerimine toimub 2023. aasta sügisel.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted saavad peagi taotleda erakorralist toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.05.2022

 

Toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted saavad peagi taotleda erakorralist toetust

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas eile erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

Toetuse eesmärk on leevendada energia, kütuse ja toorme hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut.

„Kohalikud toiduainetööstused ja põllumajandustootjad seisid möödunud aastal silmitsi suure hinnatõusuga, mis seadis ohtu nende konkurentsivõime. Seetõttu on 2023. aasta riigieelarvest eraldatud 10 miljonit eurot ettevõtete tootmise  säilimiseks ja toidujulgeoleku tagamiseks,“ põhjendas erakorralise toetuse vajadust Madis Kallas.

Toetust saavad taotleda toiduainetööstused ning põllumajandustootjad, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puuvilja- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega.

Toetuse taotluse saab PRIA e-teenuse keskkonna kaudu esitada toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas ajavahemikul 14.–21. juunini ja põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ajavahemikul 4.–11. juulini.

Toetus makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks.

Toetuse väljamaksmiseks on vajalik riigiabi loa olemasolu. Taotluse loa saamiseks on Maaeluministeerium Euroopa Komisjonile esitanud.

 

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.05.2023

 

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Viirus tuvastati surnuna leitud naerukajakalt Tallinnas. Viimane seni teadaolev juhtum metslinnul oli eelmise aasta märtsis, mil kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel luigel Haapsalus.

Sel aastal on Eestis olnud ka kõrge patogeensusega lindude gripi puhang üle saja linnuga majapidamises Raplamaal.

Euroopa riikides on endiselt palju lindude gripi puhanguid kodulindudel ja teavitatakse ka hulgalistest metslindude juhtumitest. Sel nädalal on Läti teavitanud naerukajakate massilisest suremusest lindude grippi ja Leedu leidnud üle kogu riigi lindude gripi tõttu surnud kajakaid.

Lindude gripi viirusega nakatunud naerukajakad ja teised metslinnud kujutavad suurt ohtu kodulindudele, kuna paljud kajakate pesitsuskolooniad paiknevad sisemaal.

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–   teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnupidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
11. mai 2023

 

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele 

1.–10. maini sai PRIAst taas taotleda TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest. Esialgsetel andmetel esitati kokku 2070 taotlust 39 820 mesilaspere kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb, et sel aastal oli taotlusperiood küll tavapärasest lühem, kuid taotlejate arvu jätkuv kasv näitab, et taotlused said kenasti esitatud ja toetusmeede on mesinike hulgas väga populaarne.

Kõige suurem mesilasperede arv, kellele toetust taotleti, oli Lääne-Virumaal (5040 mesilasperet). Järgnesid Tartumaa (4995) ja Pärnumaa (4257). Kõige rohkem taotlejaid on Harjumaalt (264 mesinikku), Tartumaalt (215) ja Pärnumaalt (197).

Maakondlikult kaardilt näete mitu mesinikku käesoleval aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele erinevates maakondades toetust taotleti.

2023. aasta detailsemat statistikat TARU toetuse taotluste esitamise kohta ning võrdlust eelmise kahe aastaga näeb PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel(graafik „Mesilaspere toetuse taotlemine 2023. aastal“).

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning 2023. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2023 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2023.