Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 14547 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 13641 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 000 tonni seemet.

2022. aastal vastasid kõik põldtunnustamiseks esitatud 156 seemnekartuli põldu (223,11 ha) kehtestatud nõuetele. Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 500 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud.

Taimekahjustajate määramiseks võetud mugulaproovidest (kokku 325 mugulaproovi) ei kuulunud ükski seemnekartuli partii viiruse tõttu praakimisele, niisamuti ei tuvastatud ka karantiinseid bakterhaigusi.

Avatud kalasadamate päev rõõmustas taas kõiki kalasõpru

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2022

 

Avatud kalasadamate päev rõõmustas taas kõiki kalasõpru

Laupäeval osales Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval esialgsetel andmetel ligi 32 000 inimest.

Vaatamata tuulisele ja vilule ilmale jäi kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik külastajate arvuga väga rahule. Tema sõnul külastas kalasadamaid esialgsetel andmetel umbes 32000 inimest ja populaarsematest sadamatest võis päeva jooksul läbi käia 3000-4000 inimest. „Paljudes sadamates lõppes värske kala juba varakult, mis näitab ka ürituse populaarsust. Siiski soovitame varsti jälle sammud lähimasse kalasadamasse seada, eriti neil, kellel see kord värske kala jäi saamata. Kalurid ei tööta vaid ühel päeval aastas ja värsket kala jagub veel kõigile soovijatele,” kutsus Armulik inimese ülesse kala ostma.

„Avatud kalasadamate päeva mõte on populariseerida kalatarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda kuidas kala meie toidulauale jõuab,“ ütles kalamajandus osakonnajuht Ain Soome. Ta leiab, et iga kalatoitudest lugu pidav inimene võiks korra aastas värsket kala osta ka sadamas otse kalurilt. „Loodan, et tänu sellele üritusele on nii mõnigi inimene endale leidnud nn oma kaluri, kelle käest osta värsket ja kodumaist kala,” oli Soome lootusrikas.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 26 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid Leppneeme (ligi 3500 külastust), Hara (700) ja Tallinna Kalasadam (4000); Hiiumaalt Naistaliu (500), Kõrgessaare (200), Roograhu (250), Sõru (450); Läänemaalt Nõva (1500), Puise (1500), Topu (600), Dirhami (2700), Sviby (150); Peipsist Mehikoorma (800), Varnja (3000), Kolkja (2200), Kavastu (150); Pärnumaalt Japs (3000), Fishing (700), Lindi (2000), Võiste (1000); Saaremaalt Muratsi (300); Virumaalt Toila (1000), Eisma (200), Võsu (600) ning Võrtsjärve piirkonnast Valma (1000) ja Jõesuu (500) sadamad.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

2023. aasta avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Järvamaa maitsete aasta jõudis edukalt lõpule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2022

 

Järvamaa maitsete aasta jõudis edukalt lõpule

2022. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Järvamaa. Eile peeti Hindreku turismitalus sündmusterohke aasta lõpuüritus ning maitsete aasta rändkahvel tagastati Maaeluministeeriumile. Järgmisena liigub rändkahvel Mulgimaale, mis on valitud 2023. aasta toidupiirkonnaks.

Üritusel oli kohal ka regionaalminister Madis Kallas, kes tänas piirkonna inimesi panuse eest Eesti toidukultuuri arendamisse.

„Järvamaa maitsete aasta tunnuslause oli „Piimajõed ja pudrumäed“, sest suurimate piimakarjade, loodava moodsa piimatehase ning piimandusmuuseumiga on maakond silma paistnud just piimamaakonnana. Kuigi Järvamaa maitsete aasta sai läbi, siis loodan, et koostöö kohalike ettevõtjate vahel jätkub ka edaspidi, sest vaid üheskoos on võimalik maakonna toidulugu tulemuslikult jutustada,“ ütles Kallas.

„Mul on hea meel tõdeda, et kõik senised toidupiirkonnad on olnud enda nägu ning osanud kohalikke eripärasid ja tugevusi edukalt esile tuua,“ lisas Kallas.

„Meie piirkonna maitsete aastat jääb sümboliseerima pokteil – uus nimetus ja registreeritud kaubamärk. See on ainulaadne, maitsev, tervislik ja hooajale vastav piimakokteil, mille üks koostisosa on piim või piimatoode. Pokteili võib teha lehmapiima, kitsepiima, jogurti või jäätisega. Pokteili muud komponendid võib tegija vabalt oma maitse järgi valida ja seda võib juua nii külmalt kui ka kuumalt,“ võttis aasta kokku Järvamaa maitsete aasta turundusjuht Piret Sihver.

„Pokteili pakutakse siinsetes toidukohtades ning ühtlasi on see tähtsaim “külaline” Järvamaa toidukohtade brantšidel,“ lisas Sihver.

Pokteili on lihtne teha, retsepte selle valmistamiseks leiab veebilehelt jarvamaakohaliktoit.ee.

Maitsete aastat vedanud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustas ettevõttete ja kohvikute suurenenud koostöö üle. „Kui varem pidasid nad üksteist konkurentideks, siis nüüd enam mitte. Nad on mõistnud, et üheskoos jõuavad nad kaugemale ning kliente jagub kõigile.“

„Järvamaa maitseid käidi tutvustamas ka messil TourEst. Külastajad hindasid väga piirkonna tooteid ning leidsid, et nende pärast tasub kindlasti Järvamaad külastada. Seega on see aasta tulnud meile kindlasti kasuks ning aidanud piirkonna kööki laiemale avalikkusele tutvustada,“ lisas Gudinas.

Juba 20. mail antakse Abja-Paluojal uue toidupiirkonna tiitel ning rändkahvel üle Mulgimaale.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda alates 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, piirkondlike toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Tiitel võimaldab piirkonnal paremini silma paista, tutvustada vaid endale omaseid maitseid ning leida uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks koostöökohti kohalike ettevõtjate ja organisatsioonide vahel.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti.

Foto pealkiri: Maitsete aasta rändkahvli tagastamine Maaeluministeeriumile. Järvamaale jääb suurt rändkahvlit meenutama väike rändkahvli koopia.
Fotol regionaalminister Madis Kallas ja Järvamaa maitsete aastat vedanud projektijuht Kristina Gudinas
Foto: Maaeluministeerium

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
28. aprill 2023

 

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

 Alates esmaspäevast saab PRIAst taas taotleda toetust mesilasperede pidamiseks. Juhime tähelepanu, et käesoleval aastal on taotluste vastuvõtuperiood lühem – taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 10. maini.

Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Mesilaspere toetuse taotlemisel on oluline, et korrektne mesilasperede arv 2023. aasta 30. aprilli seisuga on põllumajandusloomade registrile teatatud hiljemalt 5. mail 2023, kuna toetuse maksmisel läheb arvesse nende mesilasperede arv, kelle pidamisest viimati registrit teavitati. Kui mesilasperede arvust on registrit kehtiva korra järgi teavitatud ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.

Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 10. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning 2023. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2023 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2023.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Taotlejad saavad abi küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2023

  

Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil arutati biomajanduse keskset rolli maapiirkondade roheülemineku ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

2022. aastal avaldatud eduaruandes toonitatakse biomajanduse suurenenud tähtsust roheüleminekul, pakkudes taastuvaid lahendusi säästlikule tootmisele, säästvale tarbimisele, korduvkasutusele ja materjalide taaskasutamisele. „Bioressursside puhul on oluline üle vaadata, eriti maapiirkondades, kuivõrd osavalt suudame need igas tootmisetapis ära kasutada, sealjuures selliselt, et saadav kasu oleks võimalikult suur. See tähendab, et potentsiaalset kütust ei hakataks kasutama näiteks pinnasetäitena, vaid väärindatakse maksimaalselt ja kasutatakse kõige kasulikumal viisil,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Kallase sõnul on Eestile olulised teemad väljapakutud ministrite nõukogu järelduste tekstis kajastatud. „Näiteks biometaani tootmine ja kasutamine on põllumajanduses ja toidutootmises oluline, et vähendada kasvuhoonegaase kui ka suurendada energiajulgeolekut, sest tegu oleks isetoodetud keskkonnasõbraliku kütusega. Samuti tuuakse selgelt välja, et biopõhised tooted nõuavad investeeringuid, milleta nende kallim väljatöötamine ja tootmine toimuma ei hakka. Hea, et nähakse vajadust leida terviklahendusi ja lihtsustada õigusruumi, et biopõhised tooted jõuaksid kiiremini turule,“ ütles minister Kallas.

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. See hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid, kuid peamiselt põhineb see põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu‑,  sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia- ja biotehnoloogiatööstus).

Euroopa Liidu ministrid arutavad võimalusi põllumajanduses ja metsanduses süsiniku sidumiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2023

 

Euroopa Liidu ministrid arutavad võimalusi põllumajanduses ja metsanduses süsiniku sidumiseks

Täna toimub Luxembourgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung (AGRIFISH), kus ühe teemana on arutelu all süsiniku eemaldamise sertifitseerimisraamistiku loomise algatus. 

„Tervitame Euroopa komisjoni algatust raamistiku loomiseks. Soovime, et loodav sertifitseerimisraamistik annaks põllumeestele laiema võimaluse panustada kliimaeesmärkide saavutamisse ja võimaldaks selleks vajalikke tegevusi rahastada ,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas. 

Ministri sõnul ei tohi süsiniku sidumise meetmed omada halba mõju muudele valdkondadele, näiteks toiduga kindlustatusele, maakasutusele, elurikkusele või ökosüsteemide toimimisele. „Süsiniku sidumise sertifitseerimine peab olema läbipaistev ja põhinema kinnitatud teaduslikel meetoditel. Paranema peab ka riikliku kasvuhoonegaaside arvestuse täpsus, et põllumeeste panus heite vähendamisel ja süsiniku sidumisel saaks seal arvesse võetud,“ rääkis Kallas.

Lisaks antakse istungil ülevaade Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava hetkeolukorrast ja vahetatakse arvamusi biomajanduse võimaluste kohta maapiirkondades.

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida veel nädal aega

Pressiteade
24. aprill 2023

 

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida veel nädal aega

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus uuriva ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida 30. aprillini. Ideekavandeid kuni 5000 euro suurusele stipendiumile saab esitada viiel teemal: personaalne riik, agressiivne idanaaber, meedia kirjaoskus, riiklik koolitustellimus ja transport.

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse liikme Mari-Liis Rüütsalu sõnul on stipendiumi kaks tegevusaastat end ära tasunud ja eesmärki täitnud. „Me oleme aidanud kaasa 21 väga tugeva loo sündimisele – need on ajakirjanduslikud lood, mis mõtestavad Eesti ühiskonda, poliitikat, kultuuri ja inimest põhjalikult. See kõik eeldab suurt tööd ning keskendumist, mille toetuseks stipendium ongi loodud,“ rääkis Rüütsalu.

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus võtab tänavu fookusesse meediahariduse. Märtsis sõlmitud koostööleppe alusel panustab kahel järgneval aastal President Kaljulaidi Fond sihtasutuse tegevustesse 10 000 euroga, et pöörata rohkem tähelepanu meediakirjaoskusele ja meediaharidusele.

„Praegused ajad näitavad seda väga selgelt, et uuriv ajakirjandus ja valeinfo tuvastamine on ühiskonna vundament, milleta oleme väga haavatavad. Peame rääkima rohkem sellest, kuidas eraldada teri sõkaldest, tõest infot propagandast,“ ütles Rüütsalu, kelle sõnul loodab nõukogu saada tugevaid ideekavandeid lisaks teistele valdkondadele ka meediakirjaoskuse teemal.

Stipendiume antakse välja kuni 5000 euro suuruses. 2023. aasta esimesse taotlusvooru oodatakse ideekavandeid viiel teemal:

  • Personaalne riik – mis see on?
  • Agressiivne idanaaber
  • Meedia kirjaoskus
  • Riiklik koolitustellimus
  • Tänapäevased transpordiskeemid

Täpsem info teemade ja kandideerimistingimuste kohta: delfi.ee/oivalineajakirjandus.

Meedia kirjaoskuse teemal saab esitada lisaks tavapärases ajakirjanduslikus formaadis käsitlustele ka praktilise nt kooliprogrammi sobituva meedia kirjaoskuse programmi või projekti välja töötamine.

Stipendiumile võivad kandideerida nii tegev- kui ka vabakutselised ajakirjanikud hoolimata tööandjast, aga ka erinevate valdkonna eksperdid ning teised kirjutamishuvilised. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda. Sihtasutuse juhatuse liikmetel on õigus igas taotlusvoorus otsustada, kellele ja mis ulatuses stipendiume makstakse.

2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 21 ajakirjandusstipendiumit.

Juba ilmunud lood teemade kaupa:

SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.

SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris.

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.

Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.

Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 2076 klienti

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
19.aprill 2023

 

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 2076 klienti

 17. aprillil lõppes PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal sai esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks. Kokku esitas taotluse 2076 klienti.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul saab öelda, et uue programmperioodi avapauk on antud. Ta lisab: „Esimesed uue perioodi toetuste taotlused on vastu võetud. Hea meel on tõdeda, et lisaks piimalehma ning ute ja kitse kasvatamise toetamisele oli üle mitme aasta taas võimalik taotleda ka ammlehma kasvatamise otsetoetust. Suur huvi loomapidajate konkurentsivõime tõstmiseks mõeldud toetuste taotlemise vastu näitab ilmekalt nende vajalikkust.“

Esialgsetel andmetel esitati 677 piimalehma, 1100 ammlehma ning 569 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Tabelis on toodud kõigi loomakasvatuse otsetoetuste taotluste arv maakondade kaupa.

Maakond ATK taotluste arv PTK taotluste arv UTK taotluste arv
HARJUMAA 74 49 32
HIIUMAA 65 17 43
IDA-VIRUMAA 31 23 16
JÕGEVAMAA 22 35 5
JÄRVAMAA 46 52 23
LÄÄNEMAA 58 16 23
LÄÄNE-VIRUMAA 85 65 28
PÕLVAMAA 25 30 33
PÄRNUMAA 169 80 59
RAPLAMAA 61 48 30
SAAREMAA 191 59 124
TARTUMAA 45 33 41
VALGAMAA 70 45 24
VILJANDIMAA 76 69 41
VÕRUMAA 82 56 47
Kokku 1100 677 569

Rohkem infot loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistika osas leiabPRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2023. aastal“.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. Toetused makstakse välja perioodil 10. detsembrist 2023 kuni 30. juunini 2024.

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.04.2023

 

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg 

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg, mis tähendab, et taimedele ja taimsetele saadustele tehakse edaspidi ametlikku kontrolli iga päev (kaasa arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel) kella 8st 20ni.

Loomadele ja loomset päritolu saadustele ning kõrgendatud riskiastmega toidule ja söödale ning toiduga kokkupuutuvale materjalile on impordikontroll endiselt avatud ööpäev ringi.