Järvamaa annab toidupiirkonna tiitli üle Mulgimaale    

PRESSITEADE
18.04.2023

Järvamaa annab toidupiirkonna tiitli üle Mulgimaale    

Tugev visioon, lennukate ideedega mitmekesine programm, kogenud meeskond ja suurejooneline plaan tõid aasta toidupiirkonna tiitli sel korral Mulgimaale.

„Mulgimaa eristub oma tugevate traditsioonide ja omanimeliste toitude poolest – kes meist ei teaks mulgiputru või ei oleks vähemalt korra elus söönud mulgikapsaid,“ rääkis toidupiirkonna hindamiskomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi asekantsler Madis Pärtel, lisades, et toidupiirkonnana on nüüd võimalik oma tugevusi näidata veelgi suurematele rahvahulkadele. „Toit on läbi ajaloo olnud inimeste jaoks oluline ja tähtis on pärimustoitude väärtustamise õpetamine pealekasvavatele põlvedele ning toidupiirkonna tiitel muu hulgas just seda teha aitabki.“       

2022. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Järvamaa. Projektijuht Kristina Gudinase sõnul andis Järvamaa maitsete aasta neile hea võimaluse tunda ennast erilisena. „Tihedast koostööst ja uutest kontaktidest sirgusid omanäolised tooted ja sündmused, mis arenevad omasoodu ikka edasi, sest toidupiirkonna tiitli üleviimine teise maakonda ei muuda siinset vähem oluliseks.“         

Järvamaa maitsete aasta lõpuks oleme rikkamad ka ühe uudissõna võrra – sõna „pokteil“ on nüüdseks registreeritud kaubamärgina. „Maakeeli öeldes on tegemist kokteiliga, mille üks komponente peab olema piimatoode – näiteks piim, keefir või jäätis,“ selgitas Gudinas. „Loodame, et pokteilist saab ühel hetkel selline toode, mida on võimalik poest osta ning mida tarbijad hea meelega oma ostunimekirja lisavad.“   

2023. aasta toidupiirkonna tiitli saanud Mulgimaa on tunnustuse üle õnnelik ning tulevasteks väljakutseteks valmis. „Mulgimaa on täis uusi üllatusi ja vanu traditsioone ning ajalugu kandub edasi ka toidulaual, seetõttu on aasta tunnuslauseks “Mulgi süük – uus ja vana ütenkuun“,“ sõnas projektijuht Leana Liivson. „Mulgimaa toidulaual on palju põnevat, hoitakse au sees vanu traditsioonilisi toite ning põimitakse sisse uusi ja põnevaid maitseid. Eesti toidupiirkonna tiitel on hea järg Mulgi pudru UNESCOsse pürgimisele ning toob mulgi toidu veel rohkem esile.“

Mulgimaal on aasta jooksul plaanis palju üritusi, et jagada piirkonnale iseloomuliku toidu eripära nii kohalike elanike kui ka külastajatega. Avaüritus peetakse 20. mail Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas, kus ootab suur pargipidu heade maitsete ja muusikaga.  

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti ja Järvamaa. Juba aprilli lõpus saab aga Järvamaa maitsete aasta läbi ning 1,5 meetri pikkune ürituse sümboliks olev kahvel liigub juba mais edasi Mulgimaale.         

2023. aasta toidupiirkonna projekti viib ellu MTÜ Mulgimaa Arenduskoda koostöös MTÜ Mulgi Kultuuri Instituudiga.

Avanes uus Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi taotlusvoor

Pressiteade
17. aprill 2023

 

Avanes uus Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi taotlusvoor

Täna avanes sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus uuriva ajakirjanduse stipendiumi uus taotlusvoor. Ideekavandeid kuni 5000 euro suurusele stipendiumile saab esitada viiel eri teemal 30. aprillini.

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus võtab tänavu fookusesse meediahariduse. Märtsis sõlmitud koostööleppe alusel panustab kahel järgneval aastal President Kaljulaidi Fond sihtasutuse tegevustesse 10 000 euroga, et pöörata rohkem tähelepanu meediakirjaoskusele ja meediaharidusele.

“Praegused ajad näitavad seda väga selgelt, et uuriv ajakirjandus ja valeinfo tuvastamine on ühiskonna vundament, milleta oleme väga haavatavad. Peame rääkima rohkem sellest, kuidas eraldada teri sõkaldest, tõest infot propagandast,“ ütles sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse liige Mari-Liis Rüütsalu, kelle sõnul loodab nõukogu saada tugevaid ideekavandeid lisaks teistele valdkondadele ka meediakirjaoskuse teemal.

Rüütsalu sõnul on stipendiumi kaks tegevusaastat end ära tasunud ja eesmärki täitnud. „Me oleme aidanud kaasa 21 väga tugeva loo sündimisele – need on ajakirjanduslikud lood, mis mõtestavad Eesti ühiskonda, poliitikat, kultuuri ja inimest põhjalikult. See kõik eeldab suurt tööd ning keskendumist, mille toetuseks stipendium ongi loodud,“ lisas ta.

Stipendiume antakse välja kuni 5000 euro suuruses. 2023. aasta esimesse taotlusvooru oodatakse ideekavandeid viiel teemal:

  • Personaalne riik – mis see on?
  • Agressiivne idanaaber
  • Meedia kirjaoskus
  • Riiklik koolitustellimus
  • Tänapäevased transpordiskeemid

Täpsem info teemade ja kandideerimistingimuste kohta: delfi.ee/oivalineajakirjandus.

Meedia kirjaoskuse teemal saab esitada lisaks tavapärases ajakirjanduslikus formaadis käsitlustele ka praktilise nt kooliprogrammi sobituva meedia kirjaoskuse programmi või projekti välja töötamine.

Stipendiumile võivad kandideerida nii tegev- kui ka vabakutselised ajakirjanikud hoolimata tööandjast, aga ka erinevate valdkonna eksperdid ning teised kirjutamishuvilised. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda. Sihtasutuse juhatuse liikmetel on õigus igas taotlusvoorus otsustada, kellele ja mis ulatuses stipendiume makstakse.

2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 21 ajakirjandusstipendiumit.

Juba ilmunud lood teemade kaupa:

SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.

SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris.

Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2022

 

Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium andis Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadusfestivalil üle eripreemiad parimatele toidu, põllumajanduse ja kalandusega seotud teadustööde autoritele.

Maaeluministeerium andis välja kokku neli eriauhinda. Nendest kolm võrdset läksid vanemate kooliastmete individuaaltöödele. Vanema kooliastmeauhinnad andis Maaeluministeeriumi poolt üle Maaelu Teadmuskeskuse direktorAndre Veskioja. Lisaks pani Maaeluministeerium peaauhinna välja algklasside konkursile „Imeline maitse“. Algklassidele andis auhinna üle ministeeriumi esindaja Signe Sabas.

Eripreemia sai Tallinna Inglise Kolledži õpilane Michelle Kiik. Tema juhendajad on doktorant Kadi Jakobson (TFTAK) ja õpetaja Aune Nigol. Michelle töö pealkiri on „Taimsed valgupulbrid piimaalternatiivide arenduseks- füüsikaliste ja sensoorsete omaduste vahelise seose uurimine“.

Eripreemia sai Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Janely Semilarski. Tema juhendaja on Lauri Mällo. Janely töö pealkiri on „Mikroplast Peipsi järve rääbise (Coregonus albula) ja samasuvise koha (Sander lucioperca) seedekulglas“.

Eripreemia sai Tartu Luterlik Peetri Kooli õpilane Laura Veerde. Tema juhendaja on Joana Jõgela. Laura töö pealkiri on „Toiduvärvi E102 (tartrasiin) sisalduse määramine limonaadides ja pirnimaitselises siirupis“.

Hullu teadlase uurimistööde konkursi „Imeline maitse“ peaauhinna pani välja Maaeluministeerium. Auhinna võitis Järveküla kooli 1. klass uurimustööga „Miks mõned maitsed on lastele keelatud?“. Tööd juhendas klassijuhataja Merike Sepp.

Õpilaste teadusfestivali läbiviimine on suur töö ja tulemus kõikide osapoolte jaoks inspireeriv. Tunnustame Eesti Teadusagentuuri ja oleme ka järgnevatel aastatel kaasteelised, et maamajandusele uusi suundi näitav teadus saadaks meie õpilasi kogu haridustee jooksul. Õpilaste teadustöödest peegeldub Maaeluministeeriumi jaoks oluline info õpilaste huvide, teadmiste, eluplaanide ja koostöövalikute kohta. Loodame, et paljudest tänastest teadusfestivalil osalejatest saavad tulevikus maaelu suunajad.

Maaeluministeerium tänab kõiki riiklikul konkursil osalenud õpilasi, nende juhendajaid ja perekondi ning soovib võitjatele palju õnne.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluse esitas 538 ettevõtjat

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
12. aprill 2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluse esitas 538 ettevõtjat

22.märtsist 5. aprillini võeti vastu taotlusi põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks. Esialgsetel andmetel esitati PRIAle 538 taotlust ja taotletav summa on kokku üle 69 miljoni euro.

Toetust sai taotleda põllumajandustootmises vajalike masinate ja seadmete soetamiseks, tootmishoonete ning nende juurde kuuluvate taristute ehitamiseks ja rajamiseks, investeeringute tegemiseks bioenergia tootmisesse jne.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul oli huvi toetuse vastu väga suur. „Taotletud toetuse kogusumma ületab taotlusvooruks eraldatud üle 27,5 miljoni euro suuruse eelarve mitmekordselt,“ lisab Kristel Võsu.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (69), Lääne-Virumaalt (57) ja Pärnumaalt (53).Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Maakond Taotluste arv Taotletud summa (eurot)
HARJUMAA 30 3 367 409
HIIUMAA 7 483 857
IDA-VIRUMAA 15 2 167 821
JÕGEVAMAA 38 5 681 390
JÄRVAMAA 22 4 417 879
LÄÄNEMAA 17 2 465 157
LÄÄNE-VIRUMAA 57 9 693 716
PÕLVAMAA 39 6 123 670
PÄRNUMAA 53 4 998 687
RAPLAMAA 36 5 522 455
SAAREMAA 27 2 788 390
TARTUMAA 69 9 839 189
VALGAMAA 32 2 343 756
VILJANDIMAA 51 5 778 839
VÕRUMAA 45 3 990 991
Kokku: 538 69 663 208

Esitatud taotluste arv ja taotletud summad valdkondade lõikes jagunesid:

  • teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 278 taotlust kokku summas 38 955 560 eurot;
  • piimatootmine – 72 taotlust kokku summas 15 220 057 eurot;
  • loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 112 taotlust kokku summas 9 615 589 eurot;
  • muu põllumajandustootmine – 76 taotlust kokku summas 5 872 003 eurot.

Taotlusvooruks eraldatud 27 532 000 eurone eelarve jaguneb erinevate valdkondade vahel järgmiselt:

1) teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 6 839 000 eurot;

2) piimatootmine – 8 353 000 eurot;

3) loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 6 170 000 eurot;

4) muu põllumajandustootmine – 6 170 000 eurot.

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 14. augustil 2023.

 

Läänemere viies kalandusfoorum keskendub kalalaevastikul

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2022

 

Läänemere viies kalandusfoorum keskendub kalalaevastikule

Täna, 12. aprillil toimub Tallinnas Läänemere V kalandusfoorum, mille teemaks on kalalaevastiku piiramise vajadus kaasaegses kalapüügikorralduses.

Muutuvas maailmas on kalalaevastik ja selle kasutamise küsimus väga tähtis teema. „Nagu mujal, peame ka kalanduses liikuma loodussõbralikumate alternatiivide poole, kuid millised on need kõige paremad lahendused? On selge, et kalalaevastikku tuleb uuendada nagu ka see, et võimsuse ja mahupiirangud on kalalaevade puhul sellistele uuendustele takistuseks.  Olukorras, kus piirangutel puudub mõju kalavarude kaitsele riikides, nagu Eesti, kus kalapüük on reguleeritud individuaalsete püügimahtudega, tuleks Euroopa Komisjonil pakkuda välja paremaid võimalusi, kui jäigad laed laevastiku suurusele. Vastasel juhul jääb ka innovatsioon pärsituks,“ leiab asekantsler Siim Tiidemann. Ta usub, et parimad lahendused tulevad alati omavahel suheldes. „Rõõm on tõdeda, et sellised kalandusmaailma tipud on tulnud kokku ja kindlasti leiame täna siin koos mingid vastused,“ on asekantsler entusiastlik.

Foorumil teevad ettekanded Maaeluministeeriumi, Islandi Ülikooli, Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, Rootsi Avamerekalapüügi TO, Taani kalanduspoliitika edendajate organisatsiooni Aquamind ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Foorumit korraldavad koostöös Kalanduse teabekeskus ja Maaeluministeerium. Foorumit rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Otseülekande leiab worksup lehelt.

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.04.2023

 

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

 Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

 Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki,“ kommenteerib Kerge. „Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest,“ jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.04.2023

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

 Euroopa Liidus (EL) müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele.Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

 Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.
1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.
2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.
3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

KUTSE: Seminar “Arukas külaturism” 26. aprillil 2023 Aegviidu Rahvamajas

METK maaeluvõrgustik koostöös Eesti Maaülikooliga, Eesti Maaturismiga ja Eesti Külaliikumisega Kodukant korraldavad 26. aprillil kell 10.00 – 15.30 külaturismi teemalise seminari Aegviidu Rahvamajas Harjumaal.

Ürituse eesmärgiks on lahti mõtestada külaturismi temaatika ning jagada informatsiooni ja taustteavet maaturismist küla tasandil. Sihiks on ärgitada osalejaid kaasa mõtlema ja kogemusi vahetama, kuidas oma küla turismivõimalusi arendada, et võidaksid nii kogukond, kui ka külastajad. Külaturism võib olla üks võimalus, kuidas oma küla arukalt arendada.

Teemat avavad:

  • Tarmo Pilving – PhD, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
  • Marika Kose – PhD, Maaülikooli Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
  • Raili Mengel – MTÜ Eesti Maaturism
  • Liia Lust – Eesti Külaliikumisega Kodukant

>>>Seminari päevakava ja registreerimine: https://www.maainfo.ee/index.php?id=7927&page=3394&

Registreerimine on avatud kuni 19. aprillini 2023 või kuni kohtade täitumiseni.

Registreerimisel palume täita ka väike küsitlus. Erimenüü vajaduse saab märkida märkuste lahtrisse.

Seminarile ootame kuni 40 osalejat. Eelkõige ootame esindajaid küladest või külade piirkondadest, kuid ka teisi huvilisi. Samast piirkonnast võib osaleda ka rohkem kui üks esindaja.

Oled oodatud osalema!

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

„Ehtne Talutoit kaubamärgi loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli talutoitu kui tootekategooria tutvustamine laiemale üldsusele. Lisaks soov arendada lühikesi tarneahelaid ja peretalusid,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et ühiselt on kergem tooteid tutvustada ning turundada. Sepa sõnul on märk hästi ka tarbijate teadvusesse jõudnud. „Tänaseks üheksa aastat tagasi loodud tunnusmärk tähendab tarbijate jaoks ehtsat, kodumaist ja kvaliteetset toitu. See on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol.“  Märk pole abiks mitte ainult tootjatele vaid ka tarbijatele, märk aitab peresisseostude tegijatel leida hõlpsasti talutoodangu poeriiulidelt.

Ehtne Talutoit märgistusega soovitab liituda ka Katrin Sepp,  Öselwise üks asutajatest. „Liitusin märgistusega 2018. aastal ja olen väga rahul. Igale tootjale on oluline olla pildis ja see on üks võimalustest jõuda kiiremini oma tarbijateni.“  Öselwise on selle aja jooksul noppinud erinevaid auhindu ning osalenud mitmel Ehtne Talutoit märgistusega seotud üritusel nagu „Maa tuleb linna suurlaat“, „Parim Talutoit konkurss“ ning sel aastal minnakse üheskoos ka Maamessile.

Ehtne Talutoit märgistusega saab liituda siit. Märgi omanikuks on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tõsta põllumajanduslike väiketootjate toodete tuntust läbi järjepidevate ja tugevate turundus- ja müügitegevuste, kus tuuakse esile talutootjate ja toodete tugevusi: tegu on talutootjatega, kes valmistavad tooteid ainult kohalikust toorainest, toodetele pole lisatud sünteetilisi maitsetugevdajaid, toiduvärve ega säilitusaineid ning talutoodete puhul on valdavalt tegu mahetoodetega.  Ehtne Talutoit toidumärgise eesmärgiks on talutoidu tootekategooria tuntuse, toodete mitmekesisuse ja ostmisvõimalustest teadlikkuse kasvatamine. 

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
05.04.2023.a

 

12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.04.2023

 

12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Rahvusvahelisel taimetervise päeval algav nädal tutvustab teemaõhtute ja mitmekesiste tegevuste kaudu taimetervise olulisust.

 Iga päev toimuvatest huvitavatest tegevustest saab osa võtta nii kohapeal kui ka veebi teel. „Esitleme taimetervise töövihikut, avame taimeterviseteemalise orienteerumisraja ning toimub ka putukakostüümide konkurss. Igal õhtul on teemaõhtud, mida saab jälgida ka veebi teel. Nädal lõppeb 20. mail perepäeva ja taimelaadaga, kus jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas vältida ohte taimi müües ja ostes. Tegevusi on nädala jooksul hulgi nii suurematele kui ka väiksematele; loodame rohket osavõttu,“ ütles nädala peakorraldaja Meelis Kõiv.

Taimetervise nädala eesmärk on hoida valdkonna tähtsust pidevalt päevakorras ja tõsta kõigi teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. „Eestis on taimetervise seisund praegu hea, aga selle säilitamiseks peame me kõik oma panuse andma. Taimetervist ohustavad nii kliimamuutused kui ka inimtegevus. Kiiresti kasvav kaubavahetus ja sagenev reisimine soodustab taimekahjustajate levimist uutesse piirkondadesse, mis võib kaasa tuua põllumajandustootmises suure saagikao või põhjustada kahju kohalikele liikidele. Taimetervise nädal annab hea võimaluse nendest teemadest rääkida ning juhtida tähelepanu sellele, mida me kõik saame teha, et taimekahjustajate levikut ära hoida,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

 Taimetervise nädal toimub teist aastat järjest. Üritusi korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus ja Tartu Loodusmaja. Taimetervise nädalal esitletava töövihiku piltide saamiseks toimus joonistuskonkurss, mille tulemused on nähtavad Maaeluministeeriumi kodulehel.

Ürituste kava ja lisainfo taimetervise nädala kohta Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel ja Facebookis.