Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
18.03.2024
 
Avatud talude päev kutsub talusid osalema
 
Avatud talude päev toimub tänavu 20.–21. juulini ning tähistab oma 10 aasta juubelit. Kõik talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.
„Avatud talude päev on hea võimus väärtustada ja tuua esile Eesti toidutootjaid, kes kasvatavad meile tervislikku toitu kodu lähedal. Mida lähemalt tuleb toit, seda parem loodusele. Kvaliteetne kohalik toit on suur väärtus nii inimeste tervise, keskkonnahoiu kui ka toidujulgeoleku vaates. Tänan kõiki Eesti põllumajandustootjaid nende väga vajaliku töö eest,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.
Tamme talu ürdiaed Pärnumaal on avatud talude päeval osalenud igal aastal. „Meie jaoks on südasuvi parim aeg, sest taimed on siis kõige paremas kasvufaasis. Sel ajal on inimestel neid kõige huvitavam vaadata ja hea kaasa noppida. Tutvustame igal aastal oma tooteid ning oleme korraldanud töötubasid sellest, kuidas taimi korjata. Pakume külalistele degusteerimiseks oma tee- ja ürdisegusid, moose ja tuliseid hoidiseid. Kui inimesed tulevad ise koduõuele kohale, siis oleks patt neile oma tooteid mitte tutvustada ja pakkuda,“ selgitas Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof.
Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel. Registreerimine kestab kuni 31. maini 2024.

Maaelu Teadmuskeskuse direktorina jätkab Andre Veskioja

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.03.2024

Maaelu Teadmuskeskuse direktorina jätkab Andre Veskioja

Veskioja järgmise viie aasta põhifookuses on põllumajandussektori innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamine Maaelu Teadmuskeskuses välja töötatud praktiliste lahenduste kaudu.

2019. aastal ühe Maaelu Teadmuskeskuse eelkäija, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktorina alustanud Veskioja on oma tööga edukalt toime tulnud.Tema ametiaega jäi kahe põllumajanduse jaoks olulise asutuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ühinemine Maaelu Teadmuskeskuseks.

„Seni seatud eesmärgid on Andre juhtimisel saavutatud. Keskus on terviklik ja panustab rahvusvahelisse koostöösse, aga mis kõige olulisem, koostöössenii põllumajandussektoriga kui ka Eesti ülikoolidega. Seda oleme tahtnud ja seda on ta ka suutnud teha. Andre käe all on asutuse arengut selgelt näha ja selle maine on ettevõtjate silmis märgatavalt tõusnud,“ kommenteeris regionaalminister Madis Kallas Veskioja jätkamise tagamaid.

Veskiojal on järgmise viie aasta katsumustest ja võimalustest juba selge ettekujutus olemas. „Tänan mulle usaldatud võimaluse eest jätkata Eestipõllumajanduse arengusse panustamist! Maaelu Teadmuskeskusel on Eesti põllumajanduse edukuses ja elujõus kanda oluline roll. Järgmise viie aasta prioriteet on see, kuidas praktiliste lahendustega toetada sektori konkurentsivõimet ja ergutada innovatsiooni,“ rääkis METKi direktorina jätkav Andre Veskioja.

Andre Veskioja peab üheks oma senise aja suuremaks saavutuseks uute inimeste toomist asutusse Tema ametiajal on värvatud ennast mujal tõestanudtippspetsialiste ja toetatud nooremteadurite tulekut METKi, et nad seoksid enda doktorikraadi tööga keskuses. Järelkasv on tema hinnangul oluline, et METK saaks olla ka tulevikus heaks partneriks põllumajandussektorile ja riigile.

Andre Veskioja uus ametiaeg algab 2. mail 2024. Tööleping sõlmiti viieks aastaks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.03.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile

Tööriista esimest versiooni saavad katsetamiseks kasutada taimekasvatuse, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted oma süsiniku jalajälje hindamiseks nii ettevõtte kui ka toote tasandil. Tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele: seda saavad kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad.  

„Tööriist aitab põllumajandustootjatel teha rohepöördes esimese sammu   ̶  mõista, mis on nende taime- või loomakasvatuse kasvuhoonegaaside heide ja saada ühtlasi aimu, kuidas ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamine üldse käib. Sealt edasi on võimalik juba planeerida edasisi tegevusi heite vähendamiseks ning leida viisid, kuidas ettevõtte tasandil kliimaneutraalsuse suunas liikuda,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Loomakasvatuses võimaldab tööriist hinnata piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, broilerite ja munakanade, partide ja kalkunite kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heidet.  Taimekasvatuses saab hinnata tali- ja suvinisu, kaera, tali- ja suviodra, tritikale ja rukki kasvatamisega seotud süsiniku jalajälge. Veel on võimalik uurida tali- ja suvirapsi, talirüpsi ning oa ja herne kasvatamisega seotud süsiniku heidet. Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsiniku jalajälge see tööriist paraku hästi hinnata ei võimalda, ehkki mitu heitekategooriat on ka neil võimalik tööriistaga katta.

„Ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamiseks on kasutatud GHG protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enimkasutatud metoodika organisatsiooni süsiniku jalajälje hindamiseks. Toote jalajälje hindamisel on lähtutud ISO standarditega sätestatud olelusringi hindamisest. See võimaldab hinnata keskkonnamõjusid kogu toote elutsükli ulatuses alates toormaterjalide hankimisest, nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni,“ rääkis projekti eestvedaja Sandra Salom.

Süsiniku jalajälje hindamise tööriista lõi Sustinere OÜ. Süsiniku jalajälje hindamise tööriista ning täiendava info ja juhendi leiab portaalist teabesalv.pikk.ee

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava

Koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega on välja töötatud “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”.

Hea tava eesmärk on anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi hästi nähtava ning loetava märgistuse loomiseks. Materjalis käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega.

Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Soovitame materjali alla laadida ja avada PDF-lugejas (nt Adobe Acrobat Reader).

28.02.24 salvestatud videoloengus tutvustavad materjali ja annavad soovitusi pakendidisainile spetsialiseerunud agentuuri KOOR ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava 2023

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
7.03.2024

  

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada REM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid on leitavad PTA kodulehelt. Koos tunnustamise taotlusega on vaja esitada tootmisüksuste ja tegevuste kirjeldus ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed või lisama taotlusele taimekasvatusplaani.

Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtja PTA kodulehelt.

Õigusaktide parema arusaadavuse huvides on Mahepõllumajanduse Koostöökogu poolt koostöös PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialistidega koostatud juhendmaterjal „Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale 2023“.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.03.2024

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Brüsselis toimunud kohtumisel tegid liikmesriigid ettepanekuid, kuidas vähendada põllumajandustootjate administratiivset koormust, mida uus ühine põllumajanduspoliitika on tekitanud. Lepiti kokku meetmetes, mida saab juba lähiajal bürokraatia vähendamiseks rakendada.

Eesti seisukohad kujundati tihedas koostöös sektoriga. „Tänan Eesti põllumehi ja nende esindajaid konstruktiivse dialoogi ning ettepanekute eest, mis võimaldasid mul Eesti seisukohti esitada põhjalike teadmistega põllumeeste ees seisvatest probleemidest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Läbivalt jäi kohtumisel kõlama rahulolematus keerulise bürokraatiaga. „Arutelude käigus tuli välja, et Euroopa Liidu riikide põllumeestel on väga erinevad probleemid, mis on vahel tingitud ka riiklikest regulatsioonidest. Küll aga saab öelda, et bürokraatia lihtsustamine on ootus, mida jagavad kõikide EL-i liikmesriikide põllumajandusettevõtjad,“ selgitas innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel osalesid regionaalminister Madis Kallas, innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

2. märtsist saab esitada loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

Pressiteade
1. märts 2024
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

2. märtsist saab esitada loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algab PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Ka sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks. Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 15. aprillini.

Toetust makstakse 2. märtsist kuni 9. septembrini taotleja poolt peetavate nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registris olev loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust makstakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning karjas olevate loomadega toimuvatest sündmustest peab põllumajandusloomade registrit teavitama ettenähtud aja jooksul.

Loomakasvatuse otsetoetuste taotleja peab terves majapidamises täitma tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse nõuete küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2024. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2024. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2025.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks palume eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava aitab muuta toidupakenditel esitatava teabe paremini loetavaks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.03.2024
Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava aitab muuta toidupakenditel esitatava teabe paremini loetavaks
Toidu märgistuse loetavuse suurendamist toetavas materjalis on visuaalselt selgitatud praktilisi võtteid, mida tasub toidupakendeid kujundades kasutada. Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava töötati välja koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega.
Juhendis jagatakse soovitusi neile, kes tegelevad toidu märgistamise, pakendimaterjalide valiku ning disaini ja kujundusega. „Siiani sellist käsiraamatu tüüpi visuaalset juhendit polnud, mis toidu märgistuse koostajat kujundamisel abistaks. Teave pakendil peab olema hästi loetav; paraku see alati nii ei ole. Läbimõeldud ja hästi kujundatud märgistus loob aga olulise eelduse selleks, et tarbijad märgistusi loeksid. Materjal on praktiline abivahend, mis aitab kujundada märgistuse tarbijatele hästi nähtavaks ja selgesti loetavaks. Tava väljatöötamise käigus tõdesid mitu asjaosalist, et niivõrd palju tähelepanu üksnes loetavusele üldiselt ei pöörata, mistõttu ka valdkonnas kogenud tegijad leidsid enda jaoks uusi vaatenurki,” rääkis toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste.
Hea tava on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud pakendidisainile spetsialiseerunud agentuur KOOR koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. „Eelkõige käsitletakse materjalis teabe asukoha, paigutuse ja esitusviisiga, tüpograafiaga ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat, mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega. Näiteks märgete „Parim enne“ ja „Kõlblik kuni“ puhul antakse soovitus olla kuupäeva asukohale viitamisel võimalikult konkreetne, sest märge „Vaata pakendilt“ on üldsõnaline ja see ei aita inimest,“ rääkis agentuurist KOOR Hannes Paesoo.
„Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava” koostamise idee sündis 2022. aastal, mil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala teenusedisaini arenguprogrammi raames otsis ekspertide meeskond lahendusi pakenditel toidu kohta esitatava teabe loetavuse parandamiseks.
Tutvu materjaliga portaalis toiduteave.ee.

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab täna üle 2023. aasta parimate karjakasvatajate aunimetused

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
27. veebruar, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab täna üle 2023. aasta parimate karjakasvatajate aunimetused

Täna, 27. veebruaril kell 13.00 toimub Tallinna Reaalkooli aulas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus regionaalminister Madis Kallas annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) finantsjuht Ardo Nõmm annab üle 2023. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetuse.

Parim piimakarjakasvataja 2023 on Maarja Paomees osaühingust Hummuli Agro.

Valgamaal Hummulis asuvas piimakarjas oli 2023. aasta seisuga 952 lehma, keskmine piimatoodang lehma kohta oli 13 415 kg ning piimarasva ja -valgu kogutoodang 936 kg.

„Maarja Paomees tõusis esile oma süsteemse ja teadliku juhtimise poolest nii loomakasvatuses kui ettevõtte osas laiemalt. Lisaks on oluline tema suutlikkus ka majanduslikult keerulistel aegadel teha õigeid otsuseid ja rahavoogusid hästi planeerida. Agrone Gruppi kuuluv OÜ Hummuli Agro osaleb ettevõtluspartnerina erinevates rakendusuuringute projektides ning kaasab tihti praktikantidena maamajanduserialade õpilasi. Maarja Paomehe algatusel ollakse tegus ka kogukonnas,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Parima lihaveisekarjakasvataja 2023 aunimetuse pälvivad Diana ja Arno Pärna, kes juhivad ettevõtet Lahe Maamees OÜ. Nii Lääne-Virumaal kui Harjumaal lihaveiseid kasvatava perekond Pärna karjades on ligi 200 lihaveist, kellest ammlehmi on ligi 100.

„Diana ja Arno Pärna on pereettevõttena lihaveiseid kasvatanud üle 10 aasta. Nad aretavad puhtatõulisi limusiini-tõugu veiseid. Nende veiste abiga hooldatakse Lahemaa rahvuspargi aladel 250 hektarit pärandniite. Lisaks pööratakse suurt tähelepanu loomade heaolule – näiteks hiljuti renoveeritud laudahoones on loomadel ruumikas ja puhas elamispind ka talviseks ajaks,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 24. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 18. korda järjest. MES-i eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet.

Lisatud fotod:

Parim piimakarjakasvataja_Maarja Paomees (Foto: MES)


Parim lihaveisekarjakasvataja_Diana ja Arno Pärna (Foto: Kristjan Pärna)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tänas valdkonna silmapaistvaid eestvedajaid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
27.02.2024
PRESSITEADE

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tänas valdkonna silmapaistvaid eestvedajaid

 Regionaalminister Madis Kallas ning kantsler Marko Gorban andsid Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul üle ministeeriumi teenetemärgid inimestele, kes on seisnud põllumajanduse ja regionaalvaldkonna hea käekäigu ja arengu eest. Kokku tunnustati teenetemärkidega 20 inimest, neist 18 hõbedase ja kahte kuldse teenetemärgiga. 

„Täna saame tänada ja tunnustada neid inimesi, kes tegutsevad iga päev selle nimel, et kõikjal Eestis oleks võimalik elada ja et meie toidulaual jätkuks kvaliteetset kodumaist toitu,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Oma teadmiste, tegude ja pühendumusega on nad andnud suure panuse meie riigi heaolusse ja arengusse.“

„Regionaalpoliitikal ja toidutootmisel on ühiskonnas täita väga oluline roll. Igapäevaselt ei teadvusta me tihti, kui tihedalt on need valdkonnad seotud meie julgeoleku ja vabadusega,“ sõnas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban. „Julgeolek algab sellest, et meil on elu igas Eestimaa nurgas ja et toit on meie inimeste laual.“

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnaarendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

Aktusel tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus 2023. aasta parimat piimakarjakasvatajat ja parimat lihaveisekarjakasvatajat. Aasta parimpiimakarjakasvataja on Maarja Paomees osaühingust Hummuli Agro. Aasta parima lihaveisekarjakasvataja aunimetuse pälvisid Diana ja Arno Pärna, kes juhivad ettevõtet Lahe Maamees OÜ.

Teenetemärkide kavalerid 2024

Hõbedane teenetemärk

  • Ahti Kalde, OÜ Sadala Agro juhatuse liige
  • Aivar Aus, ASi Premia Tallinna Külmhoone juhatuse liige ja tegevjuht
  • Aldo Vaan, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees
  • Eduard Punga, ASi Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll peatehnoloog
  • Evelin Loit-Harro, Eesti Maaülikooli säästva taimekasvatuse professor
  • Helena Pärenson, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik
  • Ingrid Bender, Maaelu Teadmuskeskuse sordiaretuse osakonna teadur
  • Juhani Papp, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik
  • Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht, Luigeveski Agro OÜ juht
  • Lea Pauts, Maa-ameti ruumiandmete osakonna juhataja
  • Olavi Petron, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja asetäitja
  • Piret Kljutšivski, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti arengutoetuste osakonna juhataja
  • Piret Priisalu, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik
  • Reve Lambur, Maaelu Teadmuskeskuse võrgustiku osakonna maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja
  • Sulev Taul, Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni juhtivspetsialist
  • Tiina Loorand, Riigi Tugiteenuste Keskuse Interregi kontrolli ja regionaalarengu talituse teenusekoordinaator
  • Toomas Armulik, endise Kalanduse Teabekeskuse juhataja, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna projektijuht
  • Unda Ozoliņa, Riigi Tugiteenuste Keskuse Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi sekretariaadi direktor

Kuldne teenetemärk

  • Jaak Ungerson, ASi Nurmiko omanik ja juhatuse liige
  • Tambet Tiits, Maa-ameti peadirektor

Teenetemärkide kirjeldused on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.