Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.04.2023

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Maaparandajate ja loomaarstide puudus on probleemiks mitmete teenuste osutamisel, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda.

 30. märtsil toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti (PTA) kliendinõukoja kohtumisel juhtis PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili tähelepanu maaparanduse spetsialistide ja loomaarstide puudusele PTA-s. „Eriti keeruline on ametisse leida maaparandajaid, kes tegeleksid nii loamenetluse kui järelevalvega. Samuti  on puudus loomaarstidest, kes hindaksid toiduohutust suurtes ja väikestes lihatööstustes. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd maaparandajate ja loomaarstide tõsine puudus on nii riigi- kui ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada nende spetsialistide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja TalTech-iga,“ kinnitas Reili.

Kliendinõukoja kohtumise fookuses olid probleemid maaparanduses ning veterinaarjärelevalve väikestes tapamajades. Muude teemade all käsitleti veel PTA ametnike osalemist EL-i töörühmades ning Eesti seisukohtade kujunemist, toidu tagasikutsumist ning bioturvalisust loomade pidamisel.

Kohtumisel räägiti maaparanduse väljakutsetest ja selle valdkonna olulisusest toidujulgeoleku tagamisel. Kohtumisel tõdeti, et maa- ja metsaomanike teadlikkust maaparandussüsteemidest tuleb tõsta. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad olema põllumaade maaparandussüsteemid korras. Iga maaomaniku ülesanne on oma maaparandussüsteeme regulaarselt üle vaadata ja hooldada. Riigi ülesanne on tagada korras eesvoolud, kuhu süsteemidest vesi edasi voolab. Riigi eelarveline võimekus on selleks paraku piiratud ja teha saadakse ainult hädapärane.

Lisaks tõdesime, et loomataudide leviku vältimiseks on hädavajalik selgitada bioturvalisuse reegleid ka lemmikloomapidajatele. Näiteks minisigade pidajad peavad võrdselt kõigi seakasvatajatega täitma bioohutuse nõudeid, kuna Eestis on suur sigade Aafrika katku leviku oht. Ühe teemana tõid kliendinõukoja liikmed välja, et nende soov on riigiesindajatelt saada rohkem infot ja kaasamist EL-i töögruppides arutluse alla olevatest seaduseelnõudest.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium esitas eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse LEADERi rakendamise eelnõu.

LEADER – kogukonna juhitud kohaliku arengu programmi üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine.

Kohalikud tegevusrühmad on alates 2004. aastast teinud suurepärast tööd, et arendada maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda. Tänu LEADER programmile, kohalikele tegevusrühmadele ja kõigile seotud osapooltele on maapiirkonnas kohalikud kogukonnad aktiivsed ja elujõulised. „Näiteks maaelu arengukava 2014–2020 rakendamise kaudu loodi üle 1000 uue töökoha tänu LEADER programmile,“ rääkis maaeluminister programmi vajalikkusest.

Läbi aegade on LEADER programmi toetamiseks Maaeluministeerium ette näinud kogu maaelu arengu fondi eelarvest peaaegu 10%. Selle poolest oleme Saksamaa järel teisel kohal ja seega ühed eesrindlikumad Euroopas. „LEADER on ja jääb meie jaoks oluliseks toetusmeetmeks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030  ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 eesmärkide saavutamiseks“ ütles minister Kruuse.

Euroopa Liidu uue finantsperioodi rakendumise viibimisega oli kohalikel tegevusrühmadel võimalus kasutada uue perioodi raha üleminekuperioodil ehk aastatel 2021-2022. Need vahendid tuleb piirkondadel kogukonna arenguks veel ära kasutada, enne kui saab uute strateegiate elluviimist alustada. „Tegevusrühmad, kõik nende liikmed ja maapiirkonna iga üksik elanik on meie jaoks oluline. Seetõttu jätkub ka tulevasel programmiperioodil LEADER strateegiate toetamine,“ kinnitas minister Urmas Kruuse.

Kooskõlastamisele saadetud „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamise“ eelnõuga reguleeritakse kohalike arengustrateegiate esitamise, hindamise ning heaks kiitmise tingimusi ja kohalike strateegiate kaudu elluviidavate tegevuste üldiseid reegleid ja rahastamist. Strateegiate rahastamise jaotuse põhimõtted võtavad arvesse mitut erinevat piirkonna sotsiaal-majanduslikku dimensiooni: pindala ja asustustihendust, elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu ning saarelisust. Pelgalt pindala või elanike arv iseseisvalt ei kajasta piirkonna tegelikku sotsiaal-majanduslikku olukorda. Tegevuspiirkonna asustustiheduse ja palgatöötaja kuu keskmise brutotulu suhe kõikide tegevuspiirkondade keskmisesse vastavasse nimetatud näitajasse annab võimaluse tasakaalustada eelarve jaotust selliselt, et keskmisest paremal positsioonil olevad piirkonnad saavad riigi toetust tagasihoidlikumalt ning keskmisest halvemal positsioonil olevad piirkondi toetatakse enam.

LEADER programmi eelarve on tulevasel perioodil kokku 59 487 129 eurot, millest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus on 47 589 703 eurot ja Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud eelarve Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) kokku on 7 142 857 eurot, millest ESF+ maksab 70% ja riik 30%.

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat PRIA pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru 16 infopäeva üle Eesti, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2023. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, seal hulgas eelmise perioodiga võrreldes tehtud muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

“Toetuste taotlemisel on sel aastal võrreldes eelmiste aastatega väga palju muudatusi. Maaeluministeerium ja PRIA on andnud konsulentidele põhjaliku ülevaate kõigist toetusmeetmetest, et nad saaksid need teadmised omakorda põllumeesteni viia. Loodame, et võimalikult paljudel taotlejatel on võimalik infopäevadel osaleda ja kõigist muutustest hea ülevaade saada,” ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Kolm infopäeva toimuvad veebis ning 13 infopäeva toimub kontaktsena. Infopäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Rohkem infot ja registreerimine on leitav siit https://www.pikk.ee/infopaevad-2/

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2023

 

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Nakatunud rändlindudega suureneb lindude gripi leviku oht kodulindudele veelgi. Seepärast on olukorra jälgimiseks oluline, et kõik lindude pidajad kannaksid oma kodulinnud registrisse.

 Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on paljudes Euroopa riikides tuvastatud metslindude suurenenud suremus. „Peamiselt Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Austrias, Šveitsis ja Itaalias on lindude grippi tuvastatud üle 3000-l metslinnul, enamus neist kuulusid kajaklaste sugukonda. Tegemist on uuritud lindudega, kindlasti on see number aga veelgi suurem,“ lisas Jaarma.

Lindude gripi viiruse ringlemine naerukajakatel ja teistel kajakaliikidel viimastel talvenädalatel ja tulevastel kevad- ja suvekuudel võib suurendada kodulindude nakatumise ohtu, kuna kajakate pesitsuskolooniad levivad peamiselt sisemaale, mis võib kattuda linnukasvatusaladega.

Kõik lindude pidajad peavad oma linnud ja pidamiskoha registreerima PRIA põllumajandusloomade registris. „Registrisse tuleb kanda ka mõne kanaga pidamiskoht. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks,“ selgitas Jaarma.

Selle aasta algusest alates on lindude gripi tõttu Euroopas surnud või hukatud üle 7 miljoni kodulinnu. „Eestis oli puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Eestile lähimad kodulindude puhangud on olnud Rootsis ja Leedus. Rootsis tuvastati gripp 23 600 aretuskanaga farmis ning Leedus pisut üle kolmekümne linnuga väikemajapidamises,“ kirjeldas Jaarma.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja peapiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–   teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.

Kalandussektor saab eelmise aasta kõrgete elektrihindade hüvituseks ligi 5 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.03.2023

 

Kalandussektor saab eelmise aasta kõrgete elektrihindade hüvituseks ligi 5 miljonit eurot

Vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtted saavad taotleda kallinenud elektri tõttu tekkinud lisakulu hüvitamist.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, et erakorralise toetuse eesmärk on leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid kalanduses. Muutunud julgeolekuolukord on tekitanud geopoliitilise olukorra, kus Euroopas on järsult kasvanud energiakandjate hind. „Kindlasti peab säilima kalandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime, sest ka nemad on osa meie riigi toiduvarustuskindlusest,“ põhjendas maaeluminister lisakulude hüvitamist.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt saavad alates 29. märtsist kuni 5. aprillini taotleda toetust vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Hüvitatakse 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal nimetatud tegevuseks ostetud elektri hinna tõusust tekkinud lisakulu.

Lisakulu hüvitis iga tarbitud elektri megavatt-tunni kohta on 82,55 eurot. Ettevõtjatele elektrihinna lisakulu kompenseerimise eelarve on ligi 5 miljonit eurot ning ühe taotleja kohta hüvitatakse kuni 200 000 eurot. Erakorralist toetust kalandussektorile antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014‒2020“ kaudu, sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Täpsem teave erakorralise toetuse taotlemise kohta on avaldatud PRIA kodulehelwww.pria.ee.

Kruuse: Toidujulgeolek on riigi ja toidusektori südameasi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2023

 

Kruuse: Toidujulgeolek on riigi ja toidusektori südameasi

 Maaeluministeerium esitas eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks” eelnõu.

Toetuse eesmärk on leevendada energiakandjate ja teiste tootmissisendite hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut. „Eelkõige on sisendite hinnatõusu mõjutanud energiakandjate hinnatõus, samuti ebakindlus turgudel tingituna sõjast Ukrainas. Teame, millised raskused toidusektori ees seetõttu seisavad. Kinnitan, et ka meie jaoks on nende ületamine väga oluline. Selleks hüvitame osaliselt sektori suurenenud kulud. Toidujulgeolek on meie kõigi südameasi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Toetus on suunatud põllumajandustootjatele, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puu- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega ning toiduainetööstustele. „Maaeluministeerium analüüsis valdkonniti, kuhu raha suunata, et kodumaise toidutootmise konkurentsivõimet säilitada. Esialgse kava vaatasime üle koos sektorite esindajatega. Seejärel kogusime tagasisidet ja tegime selle põhjal täiendusi,“ ütles minister Kruuse.

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse ligi 10 miljoni euroga. Eelnõus on kirjas toetuse andmise täpsemad tingimused ja taotlemise kord. Eelnõu on kooskõlastamisele esitatud kiireloomulisena, seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2023

 

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha müüginimetustes. Jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes „kana“, kui peaks olema „broiler“.

Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti kokku 22 ettevõtet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. „Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Jätkuvalt kasutatakse müüginimetusi nagu „kanafilee“ või „kanakints“, mis aga ei ole korrektsed ja õige on asendada „kana“ „broileri“ nimetusega,“ kirjeldas Alt.

Mõiste „kana“ all mõeldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas komisjoni määruses 543/2008 lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. „Broiler“ seevastu on noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse kõiksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil „kana“ on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks.

Märgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele, ettevõtte poolt väljasaadetavatele saatelehtedele jne. Amet tegi ettevõtetele ettekirjutused. „Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,“ lisas Alt. Antud nõue kehtib kõikidele Euroopa Liidu riikidele.

Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa kindlaid piirmäärasid. Veesisalduse piirmäärasid ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. Kõik analüüsitud proovid vastasid nõuetele.

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.03.2023

 

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Loom on pereliige, kes vajab hoolt ja tähelepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. Üheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et ühiselt veedetud hetked pakuksid rõõmu ja positiivseid emotsioone võimalikult pikaks ajaks, mõtle, kas oled valmis võtma vastutust looma eluajaks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikapäeva raames kaheksale küsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole pöörduvad:

Mida tähendab otsus võtta lemmikloom?

Lemmiklooma võtmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda kümneks või enamaks aastaks. Tuleb mõelda, kui palju on sul päevas aega lemmikuga tegeleda, mida talle süüa anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu jätta loom, kui soovite minna perega veetma nädalavahetust või pikemale reisile. Väheoluline ei ole ka majanduslik külg –  kulutused eale sobivale söödale ja vajadusel ka ravile.

Mida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?

Kindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne müüki loomaarsti poolt üle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma väljanägemine. Juhul, kui ta on loid ja räsitud, on tegemist ohumärgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks nüansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene võib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.

Millised dokumendid on müüja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?

Lemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt väljastatud dokumentide ja tõutunnistusega (kui tegemist on tõuloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati sõlmida kahepoolne kirjalik ostu-müügi leping.

Kes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?

Enne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest müüjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib läbi viia täiendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe küsimus.

Leidsin lemmiklooma, kes mulle väga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega võrreldes äärmiselt odav. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Kutsika odav hind ei pruugi anda põhjust muretsemiseks. Näiteks võib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on järgi jäänud viimane kutsikas, kellele soovitakse võimalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla tähelepanelik ja uurida põhjalikult müüja tausta.

Kuidas tunda ära ohumärke, et müüja varjab lemmikloomaga seotud infot?

Ohumärgiks on näiteks see, kui müügikuulutuses soovitakse transpordi- või kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis võib viidata võimalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui müüja põikleb küsimustest kõrvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda nägemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks müüja usaldusväärsust.

Kas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?

Marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha vähemalt 12 nädala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elunädalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse nõuetega.

Mida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole kõik korras?

Juhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu või tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee.

PRIAs algas põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
22. märts 2023

 

PRIAs algas põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt

 22. märtsist 5. aprillini saab esitada taotlusi põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks. Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.

Toetust saab taotleda põllumajandustootmises vajalike masinate ja seadmete soetamiseks, tootmishoonete ning nende juurde kuuluvate taristute ehitamiseks ja rajamiseks, investeeringute tegemiseks bioenergia tootmisesse jne.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb, et taotluste esitamiseks on aega kaks nädalat, kuid soovitame taotluse esitada siiski esimesel võimalusel. „Käesoleva taotlusvooru eel muudeti meetme määrust. Toon siinkohal välja mõned näited: toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmperioodil on tõusnud 500 000 eurolt 800 000 euroni, alanud taotlusvoorus saavad kõik põllumajandusettevõtjad taotleda toetust sellise mobiilse masina või seadme ostmiseks, mida kasutatakse keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks ning tõusnud on näiteks ka piirmäär mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks, mis nüüd on 200 000 eurot. Täielik info toetuse tingimuste ja muudatuste kohta on leitav meetme määrusest,“ lisab Kristel Võsu.

Toetust antakse kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, välja arvatud traktorite puhul, mille ostmise korral on toetus kuni 30 protsenti investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalne toetuse määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetuse käesoleva taotlusvooru jaoks on eelarves planeeritud üle 27,5 miljoni euro. Eelarve jaguneb erinevate valdkondade vahel järgmiselt:

1) teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 6 839 000 eurot;

2) piimatootmine – 8 353 000 eurot;

3) loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 6 170 000 eurot;

4) muu põllumajandustootmine – 6 170 000 eurot.

 

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 14. augustil 2023.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678.

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema.

Kogupereüritus, mille raames avavad oma väravad ligikaudu 300 talu, toimub tänavu 15.–16. juulini.

Talud üle Eesti on oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada ja selgitada toidutootmise ja maaelu olulisust ning väärtust. „Ühiskonnas, kus suurem osa inimesi elab linnas, on kasulik vahepeal meelde tuletada, et piim või kartul ei tule poest, vaid hoopis ühe või teise talu põllult ja laudast kellegi suure töö tulemusel. Avatud talude päev on hea võimalus tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu. Kui inimesed neid kohti külastavad, oskavad nad ka paremini väärtustada ja hinnata põllumeeste tööd ja nende toodetud toitu,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Allikasilma elamustalu avab oma uksed neljandat aastat ja julgustab ka teisi sama tegema. „Meie jaoks on see suurim ja ägedaim üritus aastas. See nädalavahetus toob kokku meie pere ja sõbrad ning saame seda, mis meie hinge toidab, ka teistega jagada. Iga aastaga kasvab see üritus meie jaoks suuremaks, kohtume uute ägedate inimestega ja samas kohtame vanu häid fänne, kes ikka ja jälle sel puhul tee meieni leiavad. Saame tutvustada oma hobisid ja tegemisi, oma elamustalu ja Lohe Kindrali brändi ning oma imelisi koostööpartnereid, kelleta me poleks need, kes oleme. Avatud talud on elamus – elamus, mida me ainult ei paku, vaid ka ise väga ootame,“ rääkis Allikasilma elamustalu perenaine Kadri Brecher.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 15. mail.