Tootjad taotlevad nimetusele ’Eesti rukkileib’ Euroopa Liidu kaitstud geograafilist tähist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
20.02.2024
 
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkond on esitanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse registreerida nimetus ’Eesti rukkileib’ Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähisena
 
Euroopa Liidu kaitstud geograafiliste tähiste näol on tegu kollektiivse intellektuaalomandiõigusega, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest ning mille eesmärk on kaitsta nende toodete tootjate majandushuvi. Registreeritud nimetust võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet.
Kaitstud geograafilise tähise puhul pärineb toode kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Selle märgise puhul võib toote seos geograafilise piirkonnaga põhineda ka mainel. Euroopa Liidu geograafilise tähise kvaliteedimärki kandvaid tooteid on võimalik kõrgema hinnaga turustada, nendega on hõlpsam siseneda välisturgudele ning suureneb ka piirkonna tuntus, kust toode on pärit.
2023. aasta seisuga oli Euroopa Liidus üle 3500 geograafilise tähise. Tuntumatest võib välja tuua Champagne, Parmigiano Reggiano, Prosciutto di Parma ja Cognac. Eestil on praegu kaks registreeritud geograafilise tähise nimetusega toodet. Piiritusjoogi nimetuse ’Estonian vodka’ registreerimisprotsess lõppes 2019. aastal ja 2021. aasta suvel jõustus kohupiimajuustu nimetuse ’sõir’ registreerimisotsus.
Registreerimistaotluse kohaselt on ’Eesti rukkileib’ juuretise toel kääritatud taignast valmistatud magushapu leib, mille eripäraks on koostises kasutatav Eestis toodetud rukkijahu ning traditsiooniline valmistamismeetod. „Pärast nimetuse ’Eesti rukkileib’ registreerimist võivad nimetust kasutada vaid need tootjad, kes asuvad Eesti Vabariigi territooriumil ja toodavad taotlusega esitatud spetsifikatsioonile vastavat toodet,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonna nõunik Liis Raska.
Nimetuse ’Eesti rukkileib’ registreerimistaotlusega saab tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
 
Õigustatud huvi omav isik võib esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile nimetuse ’Eesti rukkileib’ registreerimistaotluse põhjendatud vastuväite hiljemalt 20.05.2024 k.a. Vastuväide on vastuvõetav üksnes tingimusel, et selles on põhjendatud, miks kavandatud registreerimine on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012tingimustega või tõendatakse, et nimetuse kasutamine on seaduslik, tuntud ja majanduslikult oluline sarnaste põllumajandustoodete või toidu puhul.

Seemnefestival kutsub rohenäppe külviajaks valmistuma

Seemnefestival kutsub rohenäppe külviajaks valmistuma

Maaelu Teadmuskeskus
14.02.2024

2. märtsil Jõgeva alevikus toimuv III Seemnefestival aitab hobiaednikel valida, mida kevadel maha panna, kuidas oma aiast head saaki saada ning hoida aiamulda elujõulisena.

Festival avatakse Maaelu Teadmuskeskuse avaras universaalhallis külastajatele kell 10. Päeva juhib jõgevalaste seas tuntud Eve Somelar. Ürituse eesmärgiks on tutvustada laiemalt Eesti omi kartuli- ja köögiviljasorte, lisaks ka seda, kuidas erinevad mullaharimisviisid ning vahekultuuride kasvatamine aitab keskkonda säästa.

Terve päeva jooksul toimuvad igal täistunnil aianduse töötoad, kus saab kasulikke teadmisi õunapuude lõikamisest, aedhernestest, vahekultuuridest, kartuli kasvatamise viisidest ja koduaia mulla terve ning viljakana hoidmisest. Huvilistel tasub täpsemalt päevakava uurida ja sobival ajal kohal olla.

Lisaks töötubadele on avatud nõuandenurk, kus saab METKi praktikutelt küsida infot köögiviljade, kartuli, vahekultuuride ja muude aiandust ning keskkonda puudutavate teemade kohta.

Muidugi leiab festivalilt laia valiku erinevaid köögivilja-, kartuli-, vahekultuuride ja meetaimede seemneid, kasvumuldasid ning aiandusraamatuid. Eelmisel aastal esmakordselt esitletud oranživiljaliste tomatisortide ’Pille’ ja ’Siive’ ning populaarse aedherne ’Aamisepp’ seemet peaks tänavu kõigile soovijatele päeva lõpuni jaguma, kuid ’Jõgeva kollase’ või ’Väikese vereva’ huvilistel tasuks hommikul varem teele asuda.

Mõistagi ei puudu hallist söök ja jook. Piirkonna toidutootjad pakuvad kaasaostmiseks erinevat kaupa ning kohapeal saab kosutust sooja toidu, kergemate palade ja vitamiinirikka astelpajumahlaga. Lisaks võtab Peipsimaa Kogukonnaköök toiduvalmistamise töötubades ette Peipsi kalad.

Festival toimub Maaelu Teadmuskeskuse universaalhallis aadressil Muru tn 3, Jõgeva alevik, kuni kella 15ni pärastlõunal. Parkida saab hoone kõrval parklas ja lähiümbruses. Jõgeva linna ja Seemnefestivali vahet sõidab kaks ringi päevas eribuss, seega soovijad saavad kaugemalt kohale tulla ka rongiga.

Sissepääs ja osalemine töötubades on tasuta. Ostude jaoks palume võtta kaasa sularaha, kuna kõikides müügilettides pole võimalik kaardiga maksta.

Täpsema festivaliprogrammi leiab Maaelu Teadmuskeskuse veebilehelt:https://metk.agri.ee/uudised/seemnefestival-kutsub-rohenappe-kulviajaks-valmistuma

Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

PRESSITEADE

16.02.2024

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Noortalunikud

 

Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid pöördusid Valitsuse poole kiireks tegutsemiseks.

Eesti põllumajandussektor on sügavaimas kriisis alates Euroopa Liiduga liitumisest. Majanduskeskkonna ebastabiilsus, kliimamuutused, rohe eesmärkide elluviimine, toodangu omahinna tõus, sissetulekute langus – need koostöös on pannud toidutootmise ja maaettevõtlus keerulisse olukorda. Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on teinud valitsusele üleskutse kiireteks ja otsustavateks tegevusteks.

Esindusorganisatsioonid toovad ühispöördumises välja, et Eesti põllumajandustootjad on langenud sügavasse kriisi, 2023. aasta tulemused näitavad sektori ettevõttetulu langust -72 miljoni euroni ja võlgnevusi tarnijatele 60-70 miljoni euro ulatuses, mis on halvim näitaja alates EL-iga liitumisest.

Nende kriitiliste asjaolude valguses  kutsuvad pöördumisega Eesti põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid Eesti Vabariigi Valitsust üles tegema kiireid ja otsustavaid samme, et:

  1. Parandada sektori likviidsust, kasutades MES-i põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi.
  2. Ümber hinnata Kliimaseadusest tulenevad eesmärgid, tagades nende realistlikkuse ja saavutatavuse.
  3. Rakendada majanduspoliitikat, mis toetab põllumajandussektori stabiilsust ja arengut praeguses kriisiolukorras.

Põllumajandustootjad puutuvad kliimamuutuste mõjudega kokku igapäevaselt, elavad ise samas keskkonnas kus nad majandavad ja on seega väga hästi kursis ja huvitatud negatiivsete kliimamõjude leevendamisest ja keskkonnahoiust. Toidutootmine on Eesti majanduse ja maaelu selgroog, tagades tuhandetele peredele maapiirkonnas toimetuleku ja meie kõigi toidulaua varustuskindluse. On ülioluline, et sektori väljakutsetele leitakse üheskoos lahendused.

Meie üleskutse väljendab tõsist muret ja on kutse kiirele tegutsemisele. Me ei otsi lahendusi üksnes praegustele probleemidele, vaid püüdleme põllumajandussektori tulevikukindluse poole. Me palume ja ootame valitsuselt toetavat hoiakut ja koostööd, et üheskoos Eesti põllumajandust tugevdada. On hädavajalik kaitsta meie toidutootjaid, tagamaks, et puhas ja kodumaine toit jääks meile kõigile kättesaadavaks ka edaspidi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Noortalunikud kutsuvad valitsust üles toetama esitatud ettepanekuid ja aktiivselt tegutsema Eesti põllumajandussektori toetuseks nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, tagamaks toidutootmise jätkusuutlikkus ja maapiirkondade elujõulisus.

ENT_EPKK_ETKL_pöördumine VV_15.02.2024.docx2

Kontaktisikud: 

Ants Noot, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, +372 507 3971, ants.noot@epkk.ee

Ragnar Viikoja, Eesti Noortalunikud, +372 5344 8478, ragnar@epkk.ee

Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit, +372 5647 5660, kerli@taluliit.ee

Maaomanikud saavad lihtsustatud korras maaparandussüsteemid registrisse kanda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.02.2024

Maaomanikud saavad lihtsustatud korras maaparandussüsteemid registrisse kanda

Juhul kui maal asub enam kui 20 aastat tagasi maaparanduse tarbeks rajatud kraavivõrk, siis 2025. aasta lõpuni on võimalik neid kraave lihtsustatud korras registrisse kanda. Registrisse kantud maaparandussüsteemide omanikel on võimalik saada toetusi ja nõuandeid maaparandussüsteemi korrashoiuks.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialisti Andres Uuki sõnul asuvad enamik registrisse kandmata süsteemidest erametsades. „Näeme oma töös, et peamiselt pole maaparandussüsteemide registrisse kantud erametsadesse rajatud kraavivõrgud. Sellega seoses kutsume kõiki maaomanikke, kelle maal asub kraavivõrk, kuid puudub kindlus registrisse kandmise osas, oma maa andmed üle vaatama,“ ütles Uuk. Infot, kas maal asub maaparandussüsteem leiab PTA kaardirakendusest või Maa-ameti kaardirakendusest.

Selleks, et kõik maaparandussüsteemid saaksid registrisse kantud, korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet infopäeva 28. veebruaril. „Infopäeval tutvustatakse maaparandussüsteemide toimimise põhimõtteid, registrisse kandmise tingimusi, tähtaegu ja menetlust. Samuti vastatakse küsimustele ja antakse praktilisi näpunäiteid,“ kirjeldas Uuk.

28.02.2024 infopäev algusega kell 12.30 toimub Põllumajandus- ja Toiduametis, aadressil Saku, Teaduse 2. Osaleda on võimalik ka veebis. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda siin hiljemalt 26.02.2024. Link infopäeval osalemiseks saadetakse päev enne toimumist.

Põllumajandus- ja Toiduamet: välismaalt seemneid tellides peab arvestama kehtivate taimetervise nõuetega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
8.02.2024

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: välismaalt seemneid tellides peab arvestama kehtivate taimetervise nõuetega

Euroopa Liidu välisest riigist tellitud seemnetel ja taimedel peab kaasas olema fütosanitaarsertifikaat. Teatud taimeliikide seemneid võib liitu tuua vaid liikmesriikidega samaväärseks tunnistatud riigist. Nõuded on olulised selleks, et Eestisse ei jõuaks taimehaigused ega -kahjustajad, mis võivad ohustada meie loodust ja keskkonda.

Euroopa Liidu välistest riikidest (kaasa arvatud Ühendkuningriigist) Eestisse saadetud seemned läbivad samaväärsuse ja taimetervise kontrolli. Enne ostu sooritamist tuleb veenduda ja küsida, kas toote pakkuja varustab tellitavad seemned fütosanitaarsertifikaadiga ehk taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendiga.

Euroopa Liidu riikidest tellitud seemnetele fütosanitaarsertifikaadi nõuet pole, sest liikmesriigis turustatav seeme on toodetud ja kontrollitud sarnaste nõuete alusel.

„Fütosanitaarsertifikaat on taimetervisenõuete kohasust tõendav dokument, mida väljastab päritoluriigi pädev asutus juhul, kui kaup vastab sihtriigis kehtivatele taimetervisenõuetele, st kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud taimekahjustajad,“ kommenteerib Põllumajandus- ja Toiduameti piirikontrolli osakonna juhtivspetsialist Olga Junus.

Seemnete tellimisel Euroopa Liidu välistest riikidest on oluline teada, kas riik on tunnistatud Euroopa Liidu kontrollisüsteemiga samaväärseks, sest seemneid tohib importida ainult samaväärsetest riikidest, mille nimekirja leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Euroopa Liidu välisest riigist e-kaubanduse kaudu tellitud seemned kontrollitakse Posti teeninduskeskuses enne tolliformaalsuse läbiviimist ja tellijale kätte toimetamist. „Läbiviidud kontrolltoimingute eest tuleb saadetise saajal, kaasa arvatud eraisikutel, iga kontrollitud saadetise eest tasuda taimetervise järelevalvetasu,“ lausub juhtivspetsialist.

2023. aastal tegid PTA ametnikud ametlikku taimetervise kontrolli 165 korral, enamik postisaadetisi sisaldas seemneid. Nõuetele mittevastav taimne saadetis suunatakse hävitamisele tolli järelevalve all või saadetakse lähteriiki tagasi. Läinud aastal saadeti fütosanitaarsertifikaadi puudumise tõttu seemned lähteriiki tagasi 150 korral.

Taimetervisenõuete eesmärk on vältida taimehaiguste ja -kahjurite levikut nii Eestis kui ka Euroopa Liidus laiemalt. Taimekahjurite ja taimehaiguste kolde likvideerimisega kaasnevad lisakulud, kuid tõrjemeetmed ei pruugi anda soovitud tulemust.

Seirekomisjon võttis kokku põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamise esimese aasta

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
8. veebruar 2024

Seirekomisjon võttis kokku põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamise esimese aasta

Seirekomisjoni hinnangul on ühise põllumajanduspoliitika strateegiagakava  käivitumine olnud ootuspärane, tõdeti 7. veebruaril toimunud maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 seirekomisjoni istungil.

Seirekomisjoni istungil tutvustati ÜPP strateegiakava 2023. aasta tulemusaruannet. Aruanne aitab seirekomisjonil jälgida ÜPP strateegiakava rakendamisel tehtud edusamme ning avaldada arvamust strateegiakava tulemuslikkuse kohta. Strateegiakava 2023. aasta tulemusaruanne kirjeldas peamiselt esimese rakendamise aasta sündmusi – Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) jõustumist, ÜPP strateegiakava muutmise protsessi, sekkumiste või nende taotlusvoore ettevalmistavaid tegevusi ning andis esmase ülevaate käivitunud sekkumiste taotlusvoorude tulemustest.

ÜPP strateegiakava esimene rakendamise aasta on keskendunud perioodi ettevalmistustele. Eelmisel aastal käivitus 29 ÜPP strateegiakava sekkumist, millest esimeste väljamakseteni jõuti mesindussektori sekkumise puhul. 2023. aastal käivitus suur hulk uue perioodi pindala- ja loomapõhistest sekkumistest.

„2024. aastal avaneb valdav osa ÜPP strateegiakava sekkumiste taotlusvoorudest ning suur osa rakendamise andmetest jõuab ka tulemusaruandesse, sh esimesed suuremad väljamaksed eelmise aasta pindala- ja loomatoetuste eest,“ sõnas seirekomisjoni esimees Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Lisaks arutati seirekomisjoniga, millised peaksid olema uute ÜPP strateegiakava sekkumiste raames toetatavate investeeringute väljavalimise metoodika ja valikukriteeriumid. Seirekomisjoni istungil tutvustati lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamise toetust, mille taotlusvoor on planeeritud maikuusse, ning investeeringutoetust põllumajandusega seotud taristu kaasajastamiseks, mille taotlusvoor on planeeritud 2024. aasta lõppu.

Lähipäevil on ÜPP strateegiakava 2023. aasta tulemusaruandega võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Taust

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava tulemusraamistik võimaldab ÜPP strateegiakava rakendamise vältel seirata selle tulemuslikkust ning teavitada sellest nii Euroopa Komisjoni kui ka avalikkust.

Strateegiakava seirekomisjoni kuulub 30 põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalast ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsiooni, kelle üheks ülesandeks on analüüsida Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamist ja tulemuslikkust. 

Strateegiakava seire ja hindamise teostamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt

Tänasest avatakse maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.02.2024

Tänasest avatakse maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor

Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 1. aprillini 2024. Programm on mõeldud hajaasustusega piirkondades elavatele peredele, et aidata neile tagada kaasaegsed elamistingimused ja võimaldada elamist maal. Toetust saab taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks, juurdepääsuteede ehitamiseks ning autonoomsete elektrisüsteemide paigaldamiseks. 

Regionaalminister Madis Kallase sõnul on huvi hajaasustuse programmi vastu läbi aastate olnud suur ja seetõttu on ministeerium pidanud oluliseks programmiga jätkata. „Me soovime, et kõikjal Eestis oleks hea elada, nii linnas kui maal. Tõsi on see, et maapiirkonnas elamine võib nõuda rohkem pingutusi, sest pole harv, kui majapidamisse tuleb ise organiseerida nii eluks vajalik vesi kui ka kanalisatsioon või tagada see, et toas oleks elekter,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Need on elanikule suured kulud, mille katmiseks on riik appi tulnud. Sellel aastal on riigipoolne toetus programmile 2,6 miljonit eurot,“ ütles Kallas. „Teist sama palju toetust panustavad kohalikud omavalitsused.“ Taotleja omafinantseering on vähemalt 33% projekti maksumusest.

Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta. Taotlemiseks peab taotleja olema hiljemalt 1. jaanuari 2024 seisuga majapidamisse sisse kirjutatud ja lisaks peab see olema tema alaline elukoht.

RTK teenusekoordinaatori Tiina Loorandi sõnul on taotlejatel alati olnud kõige suurem huvi vee- ja kanalisatsiooniprojektide vastu: „Näiteks eelmisel aastal sai veevarustussüsteemide jaoks toetust 645 majapidamist ja kanalisatsioonisüsteemide jaoks 549 majapidamist. Juurdepääsu teede rajamiseks said toetust 79 projekti ja autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks 5 projekti.“

Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, mis on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.  Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsema info leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Lisainfo: https://www.rtk.ee/meede-hajaasustuse-programm

Parlament tahab lubada sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamist

Pressiteade
Euroopa Parlament

Parlament tahab lubada sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamist
  • EL tahab võrdsustada osa uute genoomikameetodite abil aretatud taimi tavataimedega, kuid nii sellised taimed kui ka nendest valmistatud tooted tuleks eraldi märgistada.
  • Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et uute genoomikameetodite abil aretatud taimed ei satuks tahtmatult muude kultuuride hulka.
  • Euroopa Toiduohutusamet on UGMide ohutust hinnanud.
Uued taimesordid, nt banaanid, mis ei lähe pruuniks, aitavad vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Foto: © Adobe Stock / Andrey Popov Uued taimesordid, nt banaanid, mis ei lähe pruuniks, aitavad vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Foto: © Adobe Stock / Andrey Popov 

Euroopa Parlament tahab muuta toidusüsteemi kestlikumaks ja kliimakindlamaks ning võrdsustada selleks mõned uute genoomikameetodite abil aretatud taimesordid tavataimedega.

Praegu kehtivad kõigile uute genoomikameetodite (UGM) abil aretatud taimesortidele samad reeglid nagu geneetiliselt muundatud organismidele (GMO). Nüüd valmistub parlament alustama liikmesriikidega läbirääkimisi määruse üle, mis jagaks UGM-taimed kahte rühma. Esimese rühma UGM-taimi hakataks käsitama tavataimedega võrdsena ja neile ei kehtiks enam GMOsid käsitlevad õigusaktid. Ülejäänud UGM-taimed jääksid teise rühma ja neile kehtiksid ka tulevikus rangemad reeglid.

Kõik UGM-taimed, nendest valmistatud tooted ning nende seemnepakendid tuleks edaspidi siiski eraldi märgistada ning mahetootmises ei tohiks UGM-taimi kasutada, kuna ei ole veel kindel, et need selleks sobivad. Komisjon peaks esitama seitse aastat pärast määruse jõustumist aruande selle kohta, kuidas on muutunud tarbijate ja tootjate suhtumine uutesse meetoditesse.

Määrusega tahetakse edendada täiustatud taimeliikide aretamist, mis on kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelised, annavad rohkem saaki, vajavad vähem väetist ja on kahjurikindlamad. Laiem eesmärk on muuta Euroopa toidusüsteem kestlikumaks ja vastupidavamaks.

Esimese rühma UGM-taimed

See, kas UGM-taime loetakse tavataimedega võrdseks või mitte, sõltuks sellest, kui mitu ja kui suurt muudatust on taime geneetilises materjalis sordiaretuse käigus tehtud. Ettepaneku kohaselt tuleks esimese rühma UGM-sortidest tuleks koostada täielik ja kõigile kättesaadav nimekiri.

Teise rühma UGM-taimed

Teise rühma UGM-taimedele peaksid endiselt kohalduma ELi GMOsid käsitlevad õigusaktid. Need on ühed rangemad maailmas ning nõuavad tootjatelt muu hulgas kasvatusluba.

Kuna ka teise rühma UGM-taimed võivad aidata muuta toidusüsteemi kestlikumaks, oleks vaja kiirendada nende riskide hindamise menetlust. Üldjoontes tuleks aga jääda pigem ettevaatlikuks.

UGM-taimi patentida ei saa

Parlament tahab täielikult keelata UGM-taimede, taimse materjali, taimeosade ning neis sisalduva geneetilise informatsiooni ja kasutatud meetodite patentimise. Nii välditaks õiguslikku ebakindlust, kulude kasvu ning põllumeeste ja aretajate sõltuvust seemnemüüjatest.

Samuti soovib parlament, et komisjon esitaks 2025. aasta juunis aruande patentide mõjust paljundusmaterjali (seemned, istikud jms) kättesaadavusele. Lähtuvalt aruande tulemustest ootab parlament komisjonilt ka ettepanekut ELi intellektuaalomandit käsitlevate reeglite muutmiseks.

Tsitaat

Pärast täiskogu hääletust ütles raportöör Jessica Polfjärd (EPP, Rootsi): „UGMidel on tähtis roll Euroopa toiduga kindlustatuse tagamisel ja põllumajanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Uued reeglid võimaldavad aretada täiustatud taimeliike, mis annavad rohkem saaki, ei karda kliimamuutusi ning vajavad vähem väetist ja kahjuritõrjet. Loodan, et liikmesriigid lepivad oma seisukohas kiiresti kokku ja me jõuame uued reeglid vastu võtta veel enne valimisi. See aitaks kaasa rohepöördele põllumajanduses.“

Järgmised sammud

Parlament võttis oma seisukoha vastu 307 poolthäälega, vastu oli 263 ja erapooletuks jäi 41 parlamendiliiget. Nüüd on parlament valmis alustama liikmesriikidega läbirääkimisi õigusakti lõpliku kuju üle.

Taustainfo

Mitmed UGM-taimed on väljaspool ELi juba turule lubatud. Näiteks võib Filipiinidel kasvatada UGM-banaane, mis ei lähe pruuniks. See aitab vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Ka Euroopa Toiduohutusamet on juba hinnanud UGMide ohutust.

ELi institutsioonid peavad järgima ELi lepingut ja alustama viivitamatult struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi

ELi institutsioonid peavad järgima ELi lepingut ja alustama viivitamatult struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi

24.jaanuaril saatis Euroopa kodanikuühiskond Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Belgiale avaliku kirja. Kirjale allakirjutanud kutsuvad kolme peamist Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalevat institutsiooni tungivalt üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi arendamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõigis poliitikavaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma ja organisatsiooni Civil Society Europe algatatud avalik kiri sisaldab konkreetseid ettepanekuid sotsiaaldialoogi elluviimiseks. Kirja toetas kokku 156 allakirjutanut 26 liikmesriigist. Nende seas on 39 Euroopa võrgustikku, 85 riiklikku organisatsiooni ja 60 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liiget.

Vastavatest õigussätetest hoolimata on kodanikuühiskonna dialoog ELi institutsioonides endiselt ebaühtlane ja struktureerimata.

Allakirjutanud teevad ettepaneku koostada esimese sammuna Euroopa Komisjoni teatis kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamise kohta ELi tasandil.

„Euroopa Liidu institutsioonidel on kõik vajalikud vahendid, et teha meie ettepanekute osas märkimisväärseid edusamme,“ ütles komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland kirja avaldamise eel. „Järgmises Euroopa Komisjoni koosseisus peaks kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutama üks asepresident ning igas peadirektoraadis tuleks ametisse nimetada kodanikuühiskonna koordinaatorid,“ lisas Boland.

Organisatsiooni Civil Society Europe esimees Gabriella Civico märkis: „ELi nõukogu sekretariaat ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindused liikmesriikides peavad seadma sisse korrapärase dialoogi kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonna organisatsioonid vajavad otseseid kanaleid, mille kaudu osaleda ELi poliitikakujundamise protsessis.“

Avalikule kirjale allakirjutanud austavad sotsiaalpartnerite õigusi sotsiaaldialoogis, ent kutsuvad selle täienduseks üles ka struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogile. Séamus Boland selgitas: „Tõhusad ja vastutustundlikud kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad paljudes poliitikavaldkondades teha koostööd valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonidega. Nende teadmiste ja asjatundlikkuse kasutamine aitab tagada sihipärasemad ja tõhusamad ELi meetmed kõigis valdkondades ja kõigis sotsiaal-majanduslikes küsimustes.“

Lõpetuseks tõdes Gabriella Civico: „Tõeline kodanikuühiskonna dialoog ja koostöö suurendavad kodanike toetust ELi poliitikameetmetele ja annavad neile kodanike silmis suurema legitiimsuse, tagades seeläbi poliitika sujuvama elluviimise. See on eriti oluline keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas, kus on hulgaliselt probleeme, mida meie kogukonnad ja ühiskonnad peavad lahendama.“

Avalik kiri: OpenLetter_ET

Taustteave

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõuandev organ, mis loodi Rooma lepinguga 1957. aastal. Ta abistab Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni. Komitee on Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna hääl. Ta esindab tööandjaid, töötajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Komitee 329 liikme eksperditeadmised aitavad optimeerida ELi poliitikameetmete ja õigusaktide kvaliteeti. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm koosneb 106kodanikuühiskonna ja sidusrühmade esindajast, eeskätt majanduse, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

Rühma liikmed kuuluvad organisatsioonidesse, mis esindavad järgmisi valdkondi:

  •  teadusringkonnad (loodusteadlased, majandusteadlased, sotsioloogid jne);
  • kodanike osalemine ja mõjuvõimu suurendamine;
  • kodanikuühiskonna arendamine;
  • tarbijad;
  • keskkond, pärand ja kestlik areng;
  • põllumajandus, kalandus ja rannikukogukonnad, metsandus;
  • inimõiguste kaitse (laste, eakate, perekondade, soolise võrdõiguslikkuse, tõrjutud ja ebasoodsas olukorras rühmade, rändajate ja pagulaste, vähemuste, puuetega inimeste, naiste ja noortega seotud küsimused);
  • vabad elukutsed (juristid, arstid, insenerid jne);
  • mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning käsitööndus;
  • sotsiaalmajandus (heategevuslikud organisatsioonid, ühistud, sihtasutused, vastastikused ühingud ja sotsiaalsed ettevõtted).

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma üldine eesmärk on tugevdada reaalselt osalusdemokraatiat kogu Euroopa Liidus ja tagada, et ELi õigusaktide ettepanekute kohta koostatud komitee arvamused kajastaksid kõigi eurooplaste huve. Civil Society Europe loodi 2016.aasta veebruaris kodanikuühiskonna organisatsioonide koordineerimiseks ELi tasandil. Organisatsioon ühendab 22 Euroopa kodanikuühiskonna

organisatsioonide võrgustikku, mis töötavad ühiseid väärtusi – võrdõiguslikkust, solidaarsust, kaasatust ja demokraatiat – edendava Euroopa projekti taaselustamise nimel. Selle põhieesmärgid on hõlbustada ja võimaldada horisontaalset ja vertikaalset dialoogi Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja poliitikakujundajate vahel ning aidata tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone nende tegevuses ja suhetes ELi institutsioonidega.

Civil Society Europe’i ülesanne on aidata kaasa sellele, et EL tunnustaks sõltumatute ja mitmekesiste kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli ja väärtust põhiõigustel rajaneva demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel ja toetamisel. Organisatsioon töötab ka selle nimel, et luua tingimused tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna hääle ning tõhusa, avatud ja struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi arendamiseks ELi tasandil, samuti hästi toimiva ja võimalusterikka kodanikuühiskonna tegutsemisruumi arendamiseks kogu liidus.

Lisateabe saamiseks ja intervjuudeks võtke palun ühendust järgmiste kontaktisikutega:

Jasmin Klötzing
kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma sekretariaadi kommunikatsiooniametnik + 32 (0) 2 546 90 67
Jasmin.kloetzing@eesc.europa.eu

Margarida Reis
kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma sekretariaadi kommunikatsiooniassistent + 32 (0) 2 546 90 36
Margarida.reis@eesc.europa.eu

Kui soovite olla edaspidi kursis kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma tegevusega, klõpsake siin.

Töökuulutus: Asendustalunik

Töökuulutus: Asendustalunik

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus: 

Taluliit ootab oma meeskonda asendustaluniku. Asendustalunik on põllumajandustöötaja, kelle ülesandeks on ajutiselt asendada talunikke nende puhkuse, haiguse või muude eriolukordade ajal. Töö hõlmab erinevaid põllumajandus- ja loomakasvatustöid, tagades talu sujuva toimimise taluniku puudumisel.

Asendustalunikud on olulised, kuna loomakasvatus nõuab tööd seitse päeva nädalas, ja kvaliteetse tööjõu tagamine on sektoris kriitilise tähtsusega.

Asendustalunikud:  

  • Asendustalunikul on põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või tal on vähemalt 3 aastane varasem töökogemus põllumajandusettevõtetes, eriti loomakasvatuses.
  • Asendustaluniku tööülesanded hõlmavad loomadega seotud tegevusi nagu lüpsmine, söötmine, loomade tervise jälgimine ja muud põllumajanduslikud tööd.
  • Asendustalunikud on sageli mobiilsed, teenindades mitut talu oma elukohajärgses piirkonnas või kaugemal. Vajadusel ööbitakse kohapeal taludes.
  • Nende tööd juhib töödejuht, kes korraldab asendustalunike liikumist talust tallu.
  • Töö on mitmekesine ja nõuab kohanemisvõimet ning oskust töötada iseseisvalt ja vastutustundlikult. Samas pakub töö palju paindlikkust oma aja planeerimisel.

Asendustalunikud tagavad, et taludes jätkuks igapäevased tööd ka talunike puudumisel, aidates säilitada loomade heaolu ja talu toimimist.

Nõuded kandidaadile:

  • Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus või vähemalt 3 aastane töökogemus põllumajandusettevõttes
  • Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel
  • Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav)
  • Oma transpordivahend
  • Hooliv suhtumine loomadesse
  • Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime, hea suhtlemisoskus

Ettevõte pakub:

  • Töötasu 10 eurot tunnis (bruto) ja erinevad lisatasud (öötöö, riigipühad, ööbimistasud)
  • Transpordihüvitist
  • Regulaarseid koolitusi
  • Tööriideid
  • Ühisüritusi

Lisainfo:

Konkurentsivõimeline töötasu ja boonused:

  • Töötasu on 10 eurot tunnis (bruto) koos võimalusega suurendada oma sissetulekut läbi erinevate lisatasude.
  • Lisahüved hõlmavad tasusid öötöö eest, lisatasu riigipühadel töötamise eest ja ööbimistasusid, kui töö nõuab ööbimist talus.

Paindlik lisatasude süsteem tagab, et asendustaluniku töö väljaspool tavapäraseid töötunde on alati õiglaselt hüvitatud.

Kandideerimine:

Saada oma CV aadressile info@taluliit.ee.
Lisainfo telefonil +372 5332 6581.

Täiendavad hüved:

  • Toetame teie tööle sõitmist, pakkudes transpordikulude katmist.
  • Investeerime teie professionaalsesse arengusse, pakkudes pidevaid koolitusvõimalusi.
  • Tagame vajalikud tööriided, et saaksite oma tööd mugavalt ja ohutult teha.
  • Ühendame meie meeskonda läbi ühisürituste ja tegevuste, pakkudes võimalust suhelda ja lõõgastuda koos kolleegidega.

Meie juures töötamine tähendab rohkem kui lihtsalt töökoht – see on võimalus kasvada, panustada ja olla osa põllumajandus kogukonnast, mis väärtustab iga liikme panust ja heaolu. Ootame teid liituma meie dünaamilise ja toetava meeskonnaga!