Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas. Tutvu uuendatud looduskaitsestatistikaga Keskkonnaportaalis

Keskkonnaagentuuri pressiteade
02.12.2023

Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas. Tutvu uuendatud looduskaitsestatistikaga Keskkonnaportaalis. 

Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks.

Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi – seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaaluga (43%) kaitstavatest aladest hoiu- ja koelmualad, mis moodustavad koos kategooria „muu kaitsekord“. Järgnevad sihtkaitsevööndid 34% ning piiranguvööndid 22%-ga. Reservaadid hõlmavad kõikidest kaitstavatest aladest vaid 0,5%.

Ülevaatest selgub näiteks, et kuigi Saaremaal on maakondade lõikes kõige rohkem kaitsealust maad, siis kaitsekorra järgi on see paljuski nö leebema kaitse alune, sest suures osas on tegemist piiranguvööndite või hoiualadega. Range kaitsekorraga alasid (reservaadid pluss sihtkaitsevööndid) on enim Pärnu maakonnas (121 551 ha). Kõige rangema kaitsekorraga reservaate on kõige rohkem Jõgevamaal, kuhu jäävad nii Endla kui ka Alam-Pedja looduskaitsealade reservaadid.

Maaomandi vahelehel esitatud statistika paljastab, et enim kaitsealust maismaad on riigi omandis – kokku 74%. Eraomandisse jääb neljandik maast ehk 25% ning ülejäänud ala jaguneb munitsipaalomandi, avalik-õigusliku ning segaomandi vahel või on kinnistamata.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Karki sõnul aitab looduskaitsestatistika avalikustamine ja info kergemini mõistetavaks muutmine kaasa andmete läbipaistvuse suurendamisele ning koosmõjus tõstab inimeste keskkonnateadlikkust. „See võimaldab Eesti elanikel, teadlastel ja poliitikakujundajatel paremini aru saada Eesti looduskaitse olukorrast ning jälgida keskkonnas toimuvaid muutusi praktiliselt reaalajas,“ lisab Kark.

Ülevaatekaardid ja tabelid on interaktiivsed ning võimaldavad kasutajatel filtreerida andmeid vastavalt erinevatele parameetritele, näiteks kaitsekorrale, piirkonnale või maaomandile. Kõik avalikustatud andmed uuenevad igapäevaselt, kajastades Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) toimunud muutusi kaitstavate alade andmestikus.

Esimene Euroopa innovatsioonivõrgustike kohtumine toimus Eestis

Maaelu Teadmuskeskus
04.12.2023

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustike kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon”. Kohtumisel loodi alus jätkuvaks innovatsioonialaseks koostööks liikmesriikide võrgustike ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustiku vahel.

Inge Van Oost, Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi AKISe koordinaator: “Üksteiselt õppimine algab teadmuse ja innovatsiooni ühendamisel. Koostöö käivitab uuenduslikke projekte ja parandab AKISe raames praktiliste teadmiste kogumist.“

Euroopa ÜPP võrgustiku innovatsioonivõrgustike koostööd toetav kohtumine on esimene omataoline. Kohtuti Eestis, sest oleme silma paistnud innovaatilisuse  ja  edusammudega digivaldkonnas. Kokkusaamisel vahetati põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) juurutamise ning põllumeeste ja toidutöötlejate toetamise kogemusi. Maaelu Teadmuskeskus (METK) jagas uhkusega edulugu Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst, tuues esile sündmustesarja „Network to Innovate“ algatamise ja korraldamise.

Pille Koorberg, METKi ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna asedirektor rõhutas, et innovatsiooni toetava maaelu ja põllumajanduspoliitika olulisemateks alustaladeks on tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire. „Eesti oli üks esimestest ELi riikidest, kes rakendas EIP-AGRI põhimõtetel piiriülest koostööd innovatsiooniprojektide läbiviimisel ning suuresti toimus see just tänu maaeluvõrgustiku heale koostööle naaberriikidega,“ sõnas Koorberg.

Pacome Elouna Eyenga, ELi ÜPP võrgustiku innovatsiooni ja teadmussiirde üksuse juht: “Riiklikel maaeluvõrgustikel ja AKISe osapooltel oli hea võimalus jagada üksteisega võrgustike loomise kogemusi ja hästi toimiva AKISe toetamise tööriistu. Kaardistati võimalused ja vajadused põllumajaduses ja maapiirkondadesinnovatsiooni edendavaks piiriüleseks koostööks.”

„Eesti põllumajanduses on praegu palju erinevaid väljakutseid. Me räägime korraga nii põlvkonnavahetusest, sektori jätkusuutlikkuse toetamisest, paralleelselt on laual rohepööre ja paljugi muud. Nende väljakutsete lahendusi näeme AKISes, mis pikas perspektiivis toob kasu nii tarbijale, ettevõtjale kui ka riigile,“ rääkis kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Tõnis Tänav.

Taust:

Riiklikud maaeluvõrgustikud (alates 2023. a ÜPP võrgustik) moodustati kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides 2013. aastal eesmärgiga edendada maaelu ja põllumajandust. Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustik (EL ÜPP võrgustik).

Kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon” toimus 30. novembrist–1. detsembrini Tallinnas maaeluvõrgustike töö raames. Sündmuse korraldasid Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustik, võõrustasMaaelu Teadmuskeskus.

METK foto: kohtumise korraldusmeeskond Maaelu Teadmuskeskuse juhtkonnaga.

PRIA kinnitas 2023. aasta otsetoetuste ühikumäärad

Pressiteade
1. detsember 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA kinnitas 2023. aasta otsetoetuste ühikumäärad

1. detsembril kinnitas PRIA 2023. aastal makstavate otsetoetuste ühikumäärad. Toetuste väljamaksmisega on planeeritud alustadadetsembri keskel ning esimesena alustatakse toetuste väljamaksmist põhisissetuleku toetuse taotlejatele.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on hea meel tõdeda, et uue programmperioodi esimeste otsetoetuste ühikumäärad said kinnitatud taas 1. detsembriks. „Teame, et taotlejate jaoks on otsetoetuste väljamaksmine väga oluline ja siinkohal saan kinnitada, et teeme kõik endast oleneva, et toetused jõuaksid klientideni võimalikult kiiresti. Uus programmperiood tõi kaasa uue taotluste menetlemise süsteemi, mille rakendamine esimesel aastal on olnud töömahukas. Seetõttu võib ka otsuste tegemine võtta veidi rohkem aega. Palume kõigil taotlejatel, kes said PRIA-lt järelepärimis- või teavituskirju, neile võimalikult kiiresti, aga kindlasti tähtajaks, reageerida. See aitab otsuste tegemise protsessiga kiiremini edasi minna,“ lisab Tanel Trell.

  1. aastal on otsetoetuste ühikumäärad järgnevad:
  • põhisissetuleku toetus: 107,77 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus: 23,08 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele: 100,00 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks: 383,20 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks: 30,10 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks: 350,94 eurot abikõlbliku piimalehma kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks: 130,40 eurot abikõlbliku ammlehma kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks: 30,19 eurot abikõlbliku ute ja kitse kohta.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 190 noort ettevõtjat

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
30. november 2023

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 190 noort ettevõtjat

Eile, 29. novembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 190 noortalunikku. Kokku taotletakse toetust üle 11 miljoni euro.

PRIA arengutoetuste osakonna teenusejuht Katrin Märss ütleb: „Lõppenud taotlusvoorus esitatud taotluste hulk on viimaste aastate rekord. Samuti on rekordiline taotletud toetussumma, mis ületab taotlusvooruks eraldatud eelarvet üle kahe korra. Esialgsed hindamistulemused avaldame jaanuari esimese nädala lõpuks PRIA kodulehel. Palume taotlejatel nendega esimesel võimalusel tutvuda ning kui taotlejal tekib hindamistulemuste osas küsimusi, siis palume kohe ühendust võtta PRIA arengutoetuste osakonnaga.“

Toetustaotlusi võeti vastu 15.–29. novembril ja toetust said taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 60 000 eurot ja käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 4,96 miljonit eurot.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 26. veebruaril 2024. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul pärast äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Ilmaolud on jätkuvalt keerulised

Keskkonnaagentuuri pressiteade
28.11.2023

 

Ilmaolud on jätkuvalt keerulised

TÄHELEPANU! Rohke lumi on sõidutingimused keeruliseks muutnud ja teeolud on ka päeval rasked.

Keskkonnaagentuuri sünoptikute andmetel sadas möödunud ööl lund juurde 2–5 cm, idapoolsetes maakondades 8–14 cm, Lääne-Virumaal kuni 20 cm ja tuiskas.

Aeg-ajalt sajab lund, tihedam on sadu Hiiu-, Lääne-, Harju- ja Raplamaal ning ka Järvamaa põhjaosas ning Virumaa lääneosas. Põhja-Eestis tuiskab. Lisanduva lume hulk on 2–5 cm ringis, põhjapoolsetes maakondades kuni 7 cm. Õhtu poole sajuhood hõrenevad ja muutuvad harvemaks. Puhub läänekaare tuul 2–7, põhjarannikul valdavalt kirdetuul 6–11, puhanguti 16 m/s, pärastlõunal pöördub idakaarde ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on -1..-5°C.

Õhtul sajab mõnes kohas veidi lund. Puhub nõrk lõunakaare tuul. Õhutemperatuur langeb.

Kõige operatiivsemat ilmainfot saab vaadata Keskkonnaagentuuri lehelt:https://www.ilmateenistus.ee/, sealt leiab ka hoiatused.

Igaüks saab mugavalt ilmainfot ja oma piirkonna ilmaprognoosi vaadata ka ILM+ äpist. Ilmaäppi saab kasutada eesti, inglise ja vene keeles ning alla laadida nii Google´i kui Apple’i äpipoodidest.

Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga ning saaksid end ootamatute ja ohtlike ilmastikunähtuste eest kaitsta. Soovime kõigile turvalist liikumist teedel ja tänavatel!

Teatele on lisatud 28.11 kl 10.00 lumekaart.

Toidulisandite populaarsus suurendab nende ülemäärast tarbimist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.11.2023

Toidulisandite populaarsus suurendab nende ülemäärast tarbimist

Algab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kampaania „Korralik toit ei vaja toidulisandeid“, mille eesmärk on julgustada tarbijaid tegema oma tervisele õigeid valikuid ning suurendada üldist teadlikkust toidulisandite ohutust ja läbimõeldud tarbimisest. Kampaaniat tehakse koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Kuigi paljud kasutavad toidulisandeid tervise turgutamiseks, ei pruugi nende tarbimine alati olla läbi mõeldud. Vähene teadlikkus võib kaasa tuua olukordi, kus toidulisandite tarbimine võib mõjuda oodatust vastupidi või isegi olla tervisele kahjulik. Seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud toidulisandite mõjudest ja vajadusel peaksid nõu arstiga. Kriitiliselt tasub suhtuda ka liiga palju lubavatesse reklaamidesse.

„Kampaania eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust toidulisandite tarbimisel. Toidulisandid ei ole ravimid ja osa neist võivad sisaldada tugevaid toimeaineid,“ selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumitoiduohutuse valdkonna peaspetsialist Evelin Kivima. Ta lisab, et toidulisandite tarbimine peaks olema läbi mõeldud ning neid ei peaks võtma „igaks juhuks“. „Toidulisandid on mõeldud tavatoidu täiendamiseks, kuid mitmekülgsel ja tasakaalustatud toitumisel peaks keha üldjuhul olema varustatud kõigi vajalike toitainetega. Meie kliimas võib sügisest kevadeni olla põhjendatud siiski D-vitamiini tarbimine,“ ütleb Kivima.

„Tihti antakse ka lastele toidulisandeid igaks juhuks. Eriti tundub vanemale, et toidulisandi andmine on hea lahendus juhul, kui laps sööb rohkelt magusat ja vähe toite, mida tegelikult sööma peaks (puu- ja köögiviljad, teraviljatooted, piimatooted, muna, kala, liha, pähklid jne). Eelkõige aga tuleks läbi mõelda lapse toidulaud ning alles juhul, kui ka mitmekesise toitumise puhul näitavad analüüsitulemused mõne aine defitsiiti, võtta seda toidulisandina,“ räägib Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna ekspert Tagli Pitsi.

„Ka arvavad tihti inimesed, kes suurendavad oma kehalist aktiivsust, et nad vajavad seetõttu toidulisandeid, nt valgupreparaate. Tavaline harrastussportlane saab aga oma suurenenud valguvajaduse kaetud ka õigeid toiduvalikuid tehes,“ täiendab Pitsi.

Neli nädalat kestev kampaania viiakse suuresti läbi online-meedias, kus suunatakse inimesed tutvuma Tervise Arengu Instituudi veebilehetoitumine.ee/toidulisandid põhjalikuma sisuga.

PRIA uus juht tuleb IT-valdkonnast

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.11.2023

PRIA uus juht tuleb IT-valdkonnast

Regionaalminister Madis Kallas nimetas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) uueks juhiks Margus Noormaa, kes viimased aastad on juhtinud Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA). Noormaa alustab PRIA juhina 1. veebruarist.

Regionaalminister Madis Kallase sõnul on uue peadirektori üks olulisemaid ülesandeid muuta PRIA senist kandvat makseagentuuri rolli. „Meie ootus on, et uus juht suudaks toetusi jagava makseagentuuri muuta maaelu digi- ja roheüleminekut toetavaid teenuseid pakkuvaks organisatsiooniks,“ lausus Kallas. Ta lisas, et Noormaa varasem töökogemus IT valdkonnas tuleb PRIA direktori kohal kasuks, sest arendada on vaja näiteks infotehnoloogilist võimekust, mis on aluseks andmete väärindamisele ja mõjusate toetuste rakendamisele. Ühtlasi tunnustas minister PRIA senist peadirektorit tehtud töö eest: „Jaan Kallas on PRIA-t juhtinud alates 2007. aastast ja teinud selle aja jooksul ära suure töö eduka ja kaasaegse makseagentuuri ülesehitamisel. Tema juhtimisel on üles ehitatud asjatundlik, kliendikeskne, koostööle pühendunud ja hooliv organisatsioon.“

Noormaa senine karjäär on viimasel kümnendil olnud seotud peaasjalikult IT-valdkonna korraldusega ja seetõttu tundus liikumine konkreetse sisuvaldkonna suunas talle ahvatlev. „PRIA juhtimine on täpselt selline väljakutse, kus saan kasutada oma eelnevat töökogemust ning digimuutuste ja tehnoloogia juhtimise kompetentse valdkonna arendamisel,“ rääkis Margus Noormaa ja lisas, et eelkõige soovib ta PRIAt võimestada nendes valdkondades, kus omab suuremat kogemust, nagu näiteks uued tehnoloogiad, andmed ja kestlikkus.

Noormaa hinnangul on uues ametis üks peamisi eesmärke PRIA arengukava elluviimine. „2029. aastal on PRIA kindlasti üks edukamaid riigiasutusi igas mõttes – nii tööandjana, tulemuslikkuse poolest kui ka tunnustatud partnerina oma klientide jaoks,“ sõnas Noormaa.

Margus Noormaal on pikaajaline tippjuhi kogemus Riigi Infosüsteemi Ametist (RIA), Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest (RmIT) ning Maksu- ja Tolliametist (EMTA). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis loodi 2000. aastal. PRIA-s töötab ligikaudu 340 inimest, PRIA teenuseid kasutab üle 40 tuhande kliendi, kelle jaoks PRIA on kohapeal olemas kõigis maakondades. 20 aastaga on PRIA kaudu Eesti maaellu suunatud üle viie miljardi euro.

Avaliku teenistuse tippjuhi teenistusaeg on viis aastat.

Pressiteatele on lisatud Margus Noormaa foto (erakogu).

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

 

Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse ja Eestimaa Talupidajate Liidu koostöös toimub teisipäeval, 12. detsembril 2023 agroturismi teemaline seminar, mille üheks oluliseks teemaks on lühikesed tarneahelad ja toiduohutus.

Seminari toimumiskoht: Hindreku talu Rabamu Järvamaal

Päeva juhib Eestimaa Talupidajate Liidu tegevjuht Kerli Ats

 

Esialgne PÄEVAKAVA:

10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.40 Sissejuhatus päeva – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

10.40 – 11.40 Nõuded toidu pakkumisel oma ettevõttes ja laatadel – Külli Joakit, Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja

11.40 – 12.20 Külalislahkusest toidu pakkumisel – Raili Mengel, MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht

12.20 – 12.50 BASCIL (Innovative Solutions for the Rural Food Production Sector to Diversify into Sustainable Culinary Tourism Services) projekti tutvustus – Helen Orutar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projektijuht

12.50 – 13.30 Lõuna

13.30 – 13.50 Ülevaade üheksandast üle-eestilisest avatud talude päevast – Reve Lambur, METK maaeluvõrgustik

13.50 – 14.20 Aktiivõppeprogrammidest taludes – Annemari Polikarpus, Viinamärdi talu

14.20 – 15.00 Arutelu: Maapiirkondade tulevikuvisioon maaettevõtjate vaates – Arutelu juhib Kerli Ats

15.00  Orienteeruv seminari lõpp

 

Registreerimine seminarile: https://maainfo.ee/index.php?id=8150&page=3394&

 

Rohkem infot. Reve Lambur, Maaelu Teadmusskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja, tel 529 8009, reve.lambur@metk.agri.ee

Infopäev viiakse läbi „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ (viitenumber 257107) raames ja seda toetab Euroopa Liit

 

Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24.11.2023

Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot.

„Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning tootlikkus seeläbi ei kannataks,“ selgitas ametlikku nime „kestliku toidusüsteemi rohefoor“ kandvat projekti vedav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika nõunik Sandra Salom. Salomi sõnul on projekti tulemuseks veebipõhise tööriista prototüüp, mis aitab põllumajandusettevõtetel näha, milline on hetkel nende tootmise hetkeolukord ning millised muudatused aitaks liikuda neil jätkusuutlikuma toidutootmise suunas.

Sellise valgusfoori meetodit kasutava nn rohefoori loomise vajadus sai selgeks otse põllumajandustootjatega suheldes. „Tööriist aitaks kaasa uute teadmiste, oskuste, meetodite ja tehnoloogiate rakendamisele, mis on vajalikud kliimaeesmärkide täitmiseks,“ ütles Salom ja lisas, et rohefoor peaks olema nö automatiseeritud tööriist, mida on lihtne kasutada. „Toon elulise võrdluse – eesmärk oleks, et see on sama loogiline ja lihtne nagu tuludeklaratsiooni täitmine ja esitamine.“

Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhi Ants-Hannes Viira sõnul on muutumas see, kuidas põllumajandus- ja toidusektori edukust mõõdetakse. „Kui seni on konkurentsivõime mõõdupuuks olnud tootlikkus ja kasum, siis juba paari aasta pärast on normaalsus see, et lisanduvad kliimajalajälje, elurikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse mõõdupuud.“

Viira tõi välja, et lisaks põllumajandustootjatele vajab seda infot ka toiduainetetööstus, jaekaubandus ja pangad. „Rohefoor aitab luua selgust, millist aspekti, milliste näitajatega hinnata saab ning ühtse metoodika rakendamine teeb ka põllumajandustootjate näitajad omavahel võrreldavaks,“ selgitas Viira ja lisas, et rohefoorist saab hea tööriist ka kestlikkuse alastele nõustajatele.

„Iga ettevõtja üksinda ei saa ressursside piiratuse tõttu panustada kestlikkuse hindamise töövahendi väljatöötamisse ning teha seda selliselt, et kõigi sektoris osalejate tulemused oleksid ka objektiivselt võrreldavad. Soovime hoida kokku sektori tööaega kestlikkuse tehnilise poolega katsetamiselt ja pakkuda tulevikus valmislahendust põllumajandussektori erinevatele valdkondadele. Lisaks püüame loodava tööriista abiga hõlbustada andmete kättesaadavust ja kasutatavust, et vähendada aruandlusele kuluvat aega,“ tutvustas projekti PRIA tulevase kestliku toidutootmise rohefoori tooteomanik Ethel Tekkel.

Kaks aastat kestva projekti käigus töötatakse välja sobiv metoodika Eesti põllumajandusettevõtete kestlikkuse hindamiseks, analüüsitakse andmevajadust, luuakse tööriista prototüüp ning 2025. aastal plaanitakse seda valitud ettevõtete peal katsetada.

Avalikul sektoril aitab innovatsiooni hankida Riigikantselei uus meede avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Toetatakse uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist. Riigikantselei toetab käesoleval Käesoleval perioodil rahastatakse innovatsiooniprojektide elluviimist , mida rahastatakse 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest.  Vaata lisaks: https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon

Põllu- ja metsandussektori naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

PRESSITEADE
23. November 2023.a.
Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi

Põllu- ja metsandussektori naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi ühendab maapiirkonna arengusse panustavaid naisi. Klubi eesmärk on julgustada, toetada ja inspireerida sektori naisliidreid läbi koolituste, kogemuste jagamise ning tugivõrgustiku nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Eelmisel nädalal esmakordselt kogunenud 18 asutajaliikmete hinnangul on naisliidrite tugeva võrgustiku vajadus suur. Ettevõtte juhtimisele lisaks on naisel kanda ka palju muid rolle nii kodus kui laiemalt ühiskonnas, mistõttu on klubi eesmärk pakkuda terviklikku tuge modernse põllu- ja metsandussektori naisjuhile.

Värskelt loodud klubi on võtnud eesmärgiks toetada ja tunnustada põllu- ja metsandussektori naistegijaid, annab kõlapinda potentsiaalsetele kõneisikutele ning seisab naiste võrdse staatuse eest sektoris ja ühiskonnas.

Klubi asutajaliige Kaja Piirfeldt sõnas: “Naisjuhtidel maapiirkonnas ja ettevõtluses tegutsemisel on mõnevõrra teistsugused väljakutsed kui meestel. Tegelikult on naisjuhte väga vähe näha ja kuulda olnud. Ometi on naiste roll ühiskonnas, juhtimises ja maaettevõtluse edendamises ülioluline. Meie eesmärk on juba mõningase kogemusega naisjuhtide poolt luua keskkond ja võimalused nii omavahelisteks kogemuste jagamiseks aga eeskätt innustada ja soodustada naiste sisenemist sektorisse ja ambitsioonikust ettevõtlust ja elu maal arendada ja panustada ka laiemalt kui oma ettevõtte piires.”

Asutajaliige ja metsandussektoris tegev naisliider Pille Ligi lisab: “Metsandus on valdkond, kus naisjuhtide osakaal on traditsiooniliselt olnud väike, kuid see on muutumas. Klubi loomine aitab tuua esile naisjuhtide väärtusliku panuse metsandussektoris, pakkudes neile vajalikku tuge ja tunnustust. See on samm edasi nii meie sektori kui ka kogu maapiirkonna naisjuhtide esindatuse ja mõju suurendamisel.”

Asutajaliige Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht: “Põllumajanduses on naisjuhtide roll üha enam esile kerkimas. Meie loodav klubi annab maapiirkonna naisliidritele võimaluse kohtuda, õppida ja kasvada koos, luues tugeva ühenduse, mis toetab nende ambitsioone ja aitab kaasa kogu sektori arengule. See on kindlasti samm edasi naisliidrite võimestamisel ja põllumajandussektori tuleviku kujundamisel.”

Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi ootab põllu- ja metsandussektori naisliidreid liituma, et üheskoos panustada klubi tegevusse, edendades sellega nii isiklikku arengut kui ka muutust ühiskonnas.  Liitumistaotluse saab esitada SIIN (https://www.surveymonkey.com/r/Z2PKYJT)

Lisainfo:

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com

Kerli Ats
Tel. 372 5647 5660
kerli@taluliit.ee