Autor: admin

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
20.11.2023

Esita oma töö Eesti toidu ja elukeskkonna fotokonkursile ning võida ahvatlev auhind

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil „Eesti toit ja mitmekesine elukeskkond“.

Konkursiga soovime tähelepanu tõmmata nii kohalikule toidule kui ka meie elukeskkonnale. Fotode saatmise tähtaeg on 31. detsember.

Konkursile on oodatud pildid kuues kategoorias: toit, toidu tootmine, “maal on mõnus“, kohalikud kogukonnad, Eesti kõige ilusamad vallamajad ja linnavalitsuse hooned. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonnajuhi Kerli Nõgese sõnul peaksid kõik fotograafiasõbrad endale sobiva väljakutse leidma.

„Ootame konkursile ülesvõtteid, mis annavad edasi maaelu ehedust, kohaliku toidu lugu või vahendavad laiema publikuni Eesti kõige ilusamad vallamajad ja linnavalitsuse hooned,“ ütles Nõges. Ta lisas, et fantaasiat ja loovust saab üles näidata toidukunsti kategoorias, mille puhul on oodatud näiteks toiduainete abil lavastatud kuulsate teoste tõlgendused või ka lihtsaltkunstipärased fotojäädvustused toidust.

Hinnatakse iga foto ehedust ja fotoga edasi antavat vahetut emotsiooni. „Võta hetk ning mõtle oma pere ja kogukonna ettevõtmiste ning kodukohas olevate kaunite paikade peale. Näiteks võid saata tabamuse hetkest, mil Sinu taluaknast paistva viljapõllu ääres nautisid päikeseloojangul õhtusööki mõned kitsed. Või jagada jõuluaegset jäädvustust oma kodukoha kaunist vallamajast. Ehedaid emotsioone jäädvustades ja jagades saab igaüks panustada maaelust hea kuvandi loomisesse,“ selgitab fotokonkursi olulisust maamajanduse ja konkurentsipoliitika valdkonnajuht Kai Kalmann-Jotautas. „Läbi meeleolukate fotode aitame ka teistel tajuda maakoha mõnusat ja mitmekesist elukeskkonda,“ lisas Kalmann-Jotautas.

Pane oma foto teele juba täna! Oodatud on ka enne konkursi algust tehtud fotod. Konkursi võitja kuulutame välja jaanuaris. Parimate tööde autorid saavad nautida kohalike maaturismiettevõtete teenuseid Läänemaal. Esimese koha auhind on nädalavahetuse pakett kahele Altmõisa külalistemajas. Teise ja kolmanda koha võitja saab minna koos kaaslasega nautima lõuna- või õhtusööki Dirhami Kalakohvikus. Lisaks anname välja ka eriauhinnad kõige ehedamate ja meeliköitvamate fotode eest.

Konkursil osalemiseks saada foto(d) koos iseloomustava pealkirjaga ja oma kontaktandmetega (nimi, telefon, meiliaadress) hiljemalt 31. detsembril aadressile fotod@agri.ee. Foto miinimummaht on 3 MB. Täpsem teave ja konkursi tingimused on avaldatud ministeeriumi kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.11.2023

 

Regionaalminister toetab muutlikust ilmast enim mõjutatud põllumajandustootjaid 3,5 miljoni euroga

Erakorralise toetuse eesmärk on tagada nende põllumajandustootjate elujõulisus, keda mõjutasid enim tänavune kevad-suvine põud, õitsemisaegsed öökülmad ja päevaste ning öiste temperatuuride suur erinevus. Allkirjastatud regionaalministri määrusega toetatakse piimatootmist, lamba- ja kitsekasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärteli sõnul on toetuse eesmärk leevendada 2023. aasta muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid ja tagada erinevate sektorite elujõulisus. „Kevad-suvine põud, viljapuude ja marjapõõsaste õitsemisaegsed öökülmad ning päikesepaistelised päevad, millele järgnesid külmad ööd, pärssisid rohukasvu ja kahjustasid õuna- ning sõstrasaaki. Rohumaade madalama saagikuse tõttu pidi karjatatavatele loomadele ostma lisasööta, mis tekitas arvestatava lisakulu,“ avas Pärtel enim mõjutatud põllumajandustootjate olukorda.

Toetuse ettepanekut tutvustati 13. septembril põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu kohtumisel. „Saime sektorilt tagasisidet ettepanekule ja otsustasime edasi minna toetusega piimatootmis-, lamba- ja kitsekasvatus-, lihaveisekasvatus- ning õuna- ja sõstrakasvatussektorile. Lisati ka mõned täpsustused, mida võtsime eelnõu koostamisel arvesse,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Toetuse eelarve on ligikaudu 3,5 miljonit eurot ja toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024. aastal. Toetust administreerib Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Amet (PRIA), kes eeltäidab registrite andmete põhjal elektroonse taotluse ja teeb selle taotlejale kättesaadavaks PRIA e-teenuste keskkonnas 6. detsembriks. Taotleja peab kontrollima ja kirjalikult teavitama PRIAt võimalikest ebatäpsetest andmetest ning esitama toetuse saamiseks taotluse hiljemalt 13. detsembril 2023. Täpsemat infot toetuse tingimuste ning taotluse esitamise kohta leiab PRIA kodulehelt alates 23. novembrist.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
13.11.2023 Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutuse uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ebasoodsatest ilmastikuoludest põhjustatud ajutist rahapuudust

10. novembril kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu ebasoodsate ilmastikuolude kriisilaenu meetme tingimused. Laen on mõeldud mikro-, väikese ja keskmise suurusega põllumajandustoodete esmatootjatele, kelle majandustegevus on saanud kahju ebasoodsate ilmastikuolude tõttu.

„Meetme abil saavad ettevõtjad leevendada näiteks põuast või liigniiskusest põhjustatud taimekasvatus- ja aiandustoodangu vähenemisest tingitud ajutist makseraskust. Sõltuvalt piirkonnast on tulemused väga erinevad, aga kahjuks on paljudel ettevõtjatel saagid kolmandiku võrra väiksemad ja saagi saamiseks kasutati eelmise aasta kalleid tarvikuid, mille arveid on vaja saagi müügiga sügisel tasuda. Sellist müügikäibe auku on väga keeruline ühe aasta müügiga lahendada. MESist on võimalik taotleda käibelaenu, mille tagasimakse aeg on kuni 3 aastat,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Sihtasutus võtab laenutaotlusi vastu kuni 1. juunini 2024 või selleks ettenähtud rahaliste vahendite ammendumiseni.

Täpsemaid tingimusi saab lugeda sihtasutuse veebilehelt www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/ebasoodsate-ilmastikuolude-kriisilaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
9.11.2023 

Madis Kallas: tänased valikud määravad, kas Eestist saab linnriik 

Omavalitsuste jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks järgmisel kümnendil on hädavajalik tunnistada riigi eri piirkondade erinevusi ja probleeme ning leida neile uuendusmeelseid ja nutikaid lahendusi, rõhutas regionaalminister Madis Kallas kohalike omavalitsuste tulevikuväljavaateid käsitleval konverentsil “Visioonkonverents – Omavalitsus 2035”.

„Me saame valitsuse, riigikogu ja seadusandliku võimu abil tagada, et meil on info hästi kaardistatud, et oleme põhilised probleemid ära kirjeldanud ning et otsime neile konkreetsemaid lahendusi – olgu selleks personaalsemad teenused või pädevuste delegeerimine kohalikele omavalitsustele,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Arvestades samal ajal kõiki piirkondlikke eripärasid, mida Eestis, hoolimata tema väiksusest, on palju.”

„Me peame tunnistama, et Eestis esineb suur regionaalne ebavõrdsus, mida on ühemõtteliselt ja selgelt paberile joonistanud ka Euroopa Komisjon oma arvutustega. Kui me ei tegutse nüüd ega muuda oma maksusüsteemi, kohalike maksude kehtestamise võimalusi, kohalike omavalitsuste rahastamiskoefitsiente ja muid aspekte, siis aastaks 2035 võin nii mina kui ka kõik teised garanteerida, et majanduslikust vaatenurgast oleme olukorras, kus Eestist on saanud omamoodi linnriik. See ei oleks kasulik kellelegi. See ei ole hea ei meie pealinnale ega kaugematele piirkondadele,“ lisas regionaalminister.

 Piiriülene koostöö on oluline

Konverentsil ettekandega esinenud Soome kohaliku ja regionaalse valitsemise minister Anna-Kaisa Ikonen rõhutas rahvusvahelise, eriti aga Soome ja Eesti vahelise koostöö, otsustavat rolli tehnoloogiliste teadmiste edendamisel ning digitaliseerimise ja tehisintellekti kasutamisel kohalike omavalitsuste teenuste ja elukvaliteedi parandamiseks. “Soome ja Eesti on digitaliseerimise valdkonnas aastaid koostööd teinud. Meie riigid on vahetanud rahvastikuandmeid alates 2005. aastast. Meie koostöö vundament on tugev, kuid meil on veel ruumi palju enamat saavutada,” ütles Ikonen.

„Võtame näiteks Eesti leidlikkuse ja uuendusmeelsuse, mis on täheldatav isegi haldusalastes lähenemisviisides. Veenev näide pärineb Järvamaalt, kus kohaliku omavalitsuse ühinemise tulemusena on kohalikud teenused ainulaadsel viisil ümber korraldatud. Tüüpiliste arutelude asemel, milliseid teeninduspunkte sulgeda, rakendas Järva radikaalset lahendust: puuduvad alalised teeninduspunktid. Selle asemel mobiliseeritakse teenused, mis toimetatakse ratastel sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See on uutmoodi igapäevane mõtlemine, mis pakub uut vaatenurka  ja  ilmestab, miks me peaksime veelgi rohkem koos töötama tõhusate ühisprojektide nimel,” tõi Soome minister näite.

Digipööre algab mõtteviisist 

Kohalike omavalitsuste digipöörde protsessist rääkides, rõhutas Professor Ulrika H. Westergren Rootsi Umeå ülikooli informaatikaosakonnast kriitilise tähtsusena andmepõhise mõtteviisi arendamist. Ta toonitas, et organisatsioonide põhiväärtused ja -uskumused peavad andmepõhiseid protsesse mitte ainult toetama, vaid ka aktiivselt edendama. Westergren märkis, et lihtsalt andmete koguse suurendamine ei pruugi automaatselt kaasa tuua muutusi inimeste või organisatsioonide käitumismustrites. 

Varajane kaasamine ja maksusüsteemi kohandamine

Diskussioonipaneelil „Omavalitsuskorraldus Eestis aastal 2035″, kus osalesid Kai Klandorf (Vabaühenduste Liidu juhataja), Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees), Piibe Koemets (Peipsiääre vallavanem) ja Lauri Luur (Tori vallavanem), jõuti järeldusele, et kogukonna varajane kaasamine omavalitsuste tegevustesse ja teenuste kujundamisse ning olulistesse taristu- ja kogukonda puudutavatesse ettevõtlusprojektidesse on kasulik kõigile osapooltele ja aitab vähendada võimalike konflikte. Paneelis mõisteti ka, et Eesti väiksuse juures on rahvas aina liikuvam ja paljud soovivad kaasatud olla ka maakodu omavalitsuses. Samuti nähti, et digitaalsed lahendused saavad tulevikus pakkuda omavalitsuste tuge ülesannete täitmisel.

 Teisipäeval, 7. novembril toimunud visioonikonverentsi korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega. Konverentsi galerii leiab lingilt: Galerii: Visioonikonverents – omavalitsus 2035

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10.11.2023, Viljandi

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis eile, 9. novembril Harjumaal Siidrifarmis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2023. aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Ranet Roositalu Joosepi talu OÜst.

„Augustis toimunud parima taimekasvataja valimise konkursil külastasime nelja omanäolist aiandustootjat. Ranet Roositalu tõusis esile oma selgete tulevikuplaanide poolest ning innovaatiliste tootmisvõtetega. Ta on otsinud parimaid aianduse praktikaid naaberriikidest ja kohandanud need Eesti oludesse, mille tulemusena suudab ta ettevõtte arendamiseks kasumit teenida,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ning lisas „Tänan ka teisi kandidaate konkursil osalemast ning et nad eestlaste toidulauda ja lillevalikut kohaliku kaubaga varustavad.“
Parima taimekasvataja nominentideks olid ka kartulikasvataja Kulle Põldmaa K & G Saarelt OÜst, kurgikasvataja FIE Kuido Paimla ning lillekasvataja Getriin Hermlin Rikets Tootmine OÜst.

Parima maamajanduseriala õppejõu aunimetuse pälvis Katrin Laos Tallinna Tehnikaülikooli toidu- ja biotehnoloogia osakonnast ning parima maamajanduseriala õpilase aunimetuse Jaagup Kask Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist põllumajanduse erialalt.

„Katrin Laos on väga hea näide sellest, kuidas teadustöö ja maamajandus omavahel ühendada, ta on uurinud erinevaid toiduvaldkonna küsimusi ning teinud koostööd erialaliitude ja ettevõtjatega. Ülikoolis arendab ta toidutehnoloogia- ja toiduarenduse valdkonda. Jaagup Kask on pühendunud põllumajanduseriala õpilane, kes on oma põhjalikkuse ja tehnikahuviga eeskujuks paljudele kaasõpilastele,“  ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

MES tunnustab parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi aastast 2001 ning parimat taimekasvatajat aastast 2014. Parima maamajanduseriala õppejõu aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja (aiandustootjate kategoorias) aunimetusega skulptuur „Naeri tõmbamine“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada tegusaid inimesi, kes annavad oma panuse maaelu maine kujundamisele ja on teistele eeskujuks.

Lisatud fotod:

Foto 1 –vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim taimekasvataja 2023 Ranet Roositalu, MESi juhatuse liige Meelis Annus
Foto 2 – vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim maamajanduseriala õppejõud 2023 Katrin Laos, MESi juhatuse liige Meelis Annus
Foto 3 – vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim maamajanduseriala õpilane 2023 Jaagup Kask, MESi juhatuse liige Meelis Annus

Fotode autor: Rain Nirgi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.11.2023

 

Kõik põllumajandusloomad peavad olema identifitseeritavad ja registrisse kantud 

Ohutu toidu tagamisel ning inimeste ja loomade tervise kaitsel on põllumajandusloomade arvestuskohustus põhinõudeks. Samuti peavad loomad olema nõuetekohaselt uuritud ja nende ravimise kohta olemas ülevaade.

 Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on väga oluline, et loomapidajad oma loomad kehtivate nõuete kohaselt märgistaksid. „Nii on kõrvamärgi abil võimalik looma identifitseerida ning tuvastada tema päritolu ja kogu oluline teave looma karjast karja liikumise, tervise hindamise ja ravimise kohta, mille põhjal saab otsustada konkreetse looma sobivuse üle inimesele ohutu toidu tootmises,“ selgitas Kalda.

Kalda sõnul ei ole selliselt loomalt, kelle päritolu ei ole tuvastatav, pärinevaid saadusi lubatud toiduks kasutada. „Märgistamise, registrisse kandmise ning ettevõtte sisese liikumise ja ravimite kasutamise arvestuskohustuse pidamise nõuded kehtivad nii Eestis, kui kogu Euroopa Liidus. Tegemist on tervise ja ohutuse tagamise baasnõuetega. Juhul kui viidatud nõuded on täitmata pole võimalik kinnitada toidu ohutust ning selliste loomade liha toiduks kasutada ei ole lubatud,“ kirjeldas Kalda.

Põllumajandusloomad tuleb kanda põllumajandusloomade registrisse, mida peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on vaja meeles pidada, et kui tahame, et meil oleks kogutavatest andmetest ohutu toidu tagamisel ka tegelikult kasu, siis on oluline, et loomade kohta käivad andmed on ajakohased ja kvaliteetsed, samas peavad need olema kogutud võimalikult vähese aja- ja töökuluga loomapidajale. „Praegu on PRIAs arendamisel uued kasutajasõbralikumad e-teenused põllumajandusloomade sündmustest teavitamiseks. Lisaks saab peagi uue võimalususena registrile oma andmeid esitada farmitarkvaradest üle x-tee andmevahetusliidese või andmefailide üleslaadimisega. Kui loomade registreerimise ja andmete esitamisega seoses tekib loomapidajatel küsimusi, siis kindlasti julgustame neid meie poole pöörduma,“ ütleb Levin.