OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal

OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal.

  • 31.10.2023 algusega kell 11.00 Martna Vallamaja. Farmikülastus: OÜ Ohtla Lihaveis, Martna, Läänemaa
  • 02.11.2023  algusega 12.00 Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa. Farmikülastus: Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa
  • 07.11.2023 algusega kl 11 Võhma Seltsimajas, farmikülastus OÜ Lahe Maamees, Lääne-Virumaa
  • 09.11.2023 algusega kl 11 Nakatu Turismitalus, farmikülastus Mooratsi OÜ Valgamaa

Kestvus: 3 – 4 tundi

Teemad:

  1. Mida kontrollitakse lihaveisekasvatuses seoses EL toetustega seotud Tingimuslikkuse nõuete osas.
  2. Milliseid probleeme lihaveisekasvatajatel on kontrollimise käigus välja tulnud ja kuidas on neid lahendatud.
  3. Loomade heaolu hindamise lihtsad võtted farmis.

Lektorid: Põllumajandus ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna esindaja ning veisekasvatuse konsulent Targo Pikkmets

Kontakt ja info: Targo Pikkmets 56680023 targopikkmets@gmail.com

Üritused toimuvad MAK 2014-2020 „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames, toetab Euroopa Liit.

Võimalusel palun registreeruda pikk.ee lehel oleva registreerimislingi kaudu.

Läänemaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-1/

Hiiumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-2/

Lääne-Virumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-3/

Valgamaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-4/

Maaturismi Ühing kutsub maapiirkonna agroturismi ettevõtteid personaalsele nõustamisele digileitavuse parandamiseks

Eesti Maaturismi Ühing annab teada, et on taotlenud rahalisi vahendeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.

Eesti Maaturismi Ühing korraldab heaks kiidetud projekti  „Põllumajandustootjate agroturismi alase võrgustiku arendamise” raames maapiirkonna agroturismiettevõtetele (selleks soovi avaldavate) personaalse nõustamise digileitavuse parandamiseks. Korraldatakse 2 koolitust (1 kontaktsena ja 1 vebinarina) potentsiaalsetele maaelulaadi giididele.

Eesmärgiks on anda giididele ja ettevõtjatele, kes tutvustavad oma külalistele maaelu ennekõike teavet, kust leida ja kuidas anda nii sise- kui välisturistile professionaalne ja adekvaatne pilt maaelust (põllumajandus, toidutootmine ja maamajandus üldisemalt). 

Esimene koolitus toimub 25.oktoobril, kell 10.30-17.00, Energia Talus Viljandimaal, kus juttu tuleb muuhulgas järgmistel teemadel:

1) Maaelulaadi tutvustamine külalistele – lood ja faktid

2) Head näited läbi praktiseeriva giidi silmade

3) Mis huvitab külalist teisest külast, vallast, maakonnast, riigist?

Oma osalus on võimalik registreerida hiljemalt 20.oktoobrini siin https://forms.gle/geFEknhz5wweL38q9

Seejärel võertakse Teiega ühendust ning lepitakse kokku sobiv nõustamise aeg. Nõustamine on Teile TASUTA, kuid ettevõtjate arv on piiratud!

Personaalne nõustaja on Elin Priks, kes on sama teenust pakkunud varasemalt ka Eesti Maaturismi Ühingu liikmetele. Senini nõustamisel osalenud ligemale 50 Eesti Maaturismi Ühingu liiget – turismiettevõtjat hindasid nõustamist väga kõrgelt (parktiliseks ja koheselt ellurakendatavaks ning kasulikuks) – ka need, kes seni on ise oma kontoga tegelenud, kuid said nõustamise käigus uusi teadmisi, millele tähelepanu rohkem pöörata. Kui Teil on arvamus, et see on raske ja keeruline ning pigem ei tegeleks – siis soovitame kindlasti nõustajaga konsulteerida, sest turismiettevõtjate tagasiside põhjal saame veenduda vastupidises.

Nõustamisele registreerunud ettevõttele teeb nõustaja kõigepealt digileitavuse analüüsi. Seejärel aitab nõustaja Teil luua Google Business Profile konto (või konto olemasolul kontot korrastada/parendada) ning annab teadmised konto edaspidiseks haldamiseks – lahtiolekuajad, eripakkumised, klientide poolt sisestatud fotod, tagasiside jne. Samuti jagab nõustaja Google statistikat Teie ettevõtte külastuste/otsingute kohta.

Miks osaleda?  Sest Eestis kõikidest otsingustest internetis kasutatakse 95% Google keskkonda. Google Business Profile konto olemasolu aitab ettevõttel klientide jaoks otsingutes ettepoole tulla ja paremini eristuda. Ettevõte on nähtav kaardil ja on andmas kiiret informatsiooni kliendile (avamisajad, tutvustus, fotod). Sisestada saab sündmused või tooted. Google profiil annab ülevaatliku statistika külastustest ja võimalik planeerida nii turundust, kommunikatsiooni kui ka populaarsematel päevadel näiteks lisa tööjõud vajadust.

PS! Kui ankeedi täitjate hulgas on neid, kes märgivad, et sooviksid enne personaalset nõustamist osaleda üldises infotunnis, et teemast paremini aru saada, siis korraldatakse eelnevalt ühine infotund!

Küsimuste korral palume pöörduda:

Raili Mengel
MTÜ Eesti Maaturism
600 9999

eesti@maaturism.ee
www.maaturism.ee

Regionaalminister: Moldova ühinemine ELiga toob meie põllumajandusele kasu

Pressiteade
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
06.10.2023


Regionaalminister: Moldova ühinemine ELiga toob meie põllumajandusele kasu

Regionaalminister Madis Kallas osaleb põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Moldova liitumist Euroopa Liiduga.

Moldova valitsus korraldab koostöös Euroopa Liidu ja FAOga kohtumise põllumajanduspartnerluse teemal. Kohtumisel keskendutakse peamiselt koostööle nii Euroopa Liidu riikide ministeeriumite kui ka ettevõtete vahel.

Visiidi ajal kohtub regionaalminister Moldova peaministeriga, kellega arutatakse võimalusi koostööks. Lisaks arutatakse Moldova võimalikku liitumist Euroopa Liiduga, mida Eesti toetab.

„Kindlasti on Moldova meile tulevikus vajalik koostööpartner, seda ka põllumajanduses. Kaubavahetuse suurenedes võidavad sellest mõlema riigi majandused. Samal ajal jagame nendega oma teadmisi ja kogemusi näiteks e-riigi loomisega,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Madis Kallase kohtumiste seas on ka kokkusaamine Saksamaa ja Moldova põllumajandusministriga. Lisaks külastab minister Moldovas erinevaid ettevõtteid, sealhulgas ka toidutootmisega seonduvaid ettevõtteid.

Euroopa Liidul on plaanis laieneda ja Moldovast sai 2022. aasta juunis Euroopa Liidu kandidaatriik. Lähiajal selgub, millal alustab Euroopa Liit Moldovaga liitumisläbirääkimisi.

 

PRIA alustas mesilaspere toetuse väljamaksmist

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
6. oktoober 2023

 

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamaksmist

1.–10. maini said mesinikud PRIAst taas taotleda TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest. Täna alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust, samuti saab selle abil osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid. Toetuse saamiseks esitas taotluse 2069 mesinikku ja toetust taotleti kokku 39 710 mesilasperele.

Toetust makstakse riigieelarvest ja 2023. aastal on eelarve suuruseks taas 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 2. oktoobril kinnitas PRIA peadirektor 2023. aasta mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 20,38 eurot mesilaspere kohta.

Toetus makstakse taotlejatele välja hiljemalt 10. oktoobril.

MESi laenud ja käendused investeeringuterahastamiseks

MESi meetmete tutvustus ettevôtjatele

“MESi laenud ja käendused
investeeringuterahastamiseks”

03.10 Järvamaa, esineb Meelis Annus
05.10 Jógevamaa, esineb Marina Kütt
05.10 Tartumaa, esineb Meelis Annus
05.10 Pôlvamaa, esineb Lea Kirsipuu
05.10 Pärnumaa, esineb Ardo Nömm

Põllumajandus- ja Toiduamet: ka renditöötajal peab olema toiduga tegelevas ettevõttes kehtiv tervisetõend

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: ka renditöötajal peab olema toiduga tegelevas ettevõttes kehtiv tervisetõend

Kõigil, kes valmistavad toitu või pakuvad seda müügiks, sh teenindajad või koristustöötajad, peab olema kehtiv tervisetõend. Selleks tuleb enne tööle asumist pöörduda perearsti/töötervishoiuarsti poole, kes väljastab tervisetõendi. Tervisetõendita ei tohi olla ka vaid üheks päevaks tööle tulnud nn renditöötaja.  

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul on amet tuvastanud mitmeid rikkumisi seoses töötajatega, kes on värvatud vahendusfirmadest. „Paraku oleme märganud, et on tulnud ette olukordi, kui restorani pidajad ei omanud tegelikult täpset ülevaadet, kes neile rendifirmast ajutiselt tööle tulnud on ning kas neil on ka tervisekontrolli läbimist tõendav toidukäitleja kirjalik tervisetõend olemas. Väidetavalt kinnitatakse restoranipidajale tööjõu rendifirmast, et kõik on korras ja töötajad on terved ning omavad tervisetõendeid, kuid tervisekontrollis käimist tõendavat tervisetõendit, kus oleks märge, et töötaja võib töötada toidukäitlejana või nõudepesijana, neil kaasas ei ole,“ selgitas Jankovenko.

Jankovenko lisab, et tegemist on tõsise ohuga rahva tervisele ning tarbijate usalduse kuritarvitamisega, mille osas lasub vastutus toidukäitlejal. „Võib juhtuda, et ajutine töötaja rendifirmast on haigussümptomiteta pisikukandja, kes võib eneselegi teadmata saastada toitu ja käitlemisvahendeid, millest tingituna võivadki alguse saada inimeste rühmaviisilised haigestumised,“ selgitas Janovenko.

Erilist tähelepanu peaks toidukäitlemisettevõttes pöörama just ajutistele töötajatele, kes on võimalikest ohtudest vähem teadlikud. Ettevõttes tuleb määrata isik, kes vastutab töötaja eelnevale ja perioodilisele tervisekontrollile suunamise eest, kontrollib töötaja, sh renditöötaja tervisetõendi olemasolu ja kehtivust, registreerib töötajate haigestumised ja terviserikked, korraldab personali varustatuse tööriietuse ja töökohal isikliku hügieeni tagamiseks vajalike vahenditega.

Valminud on zoonooside seire 2022. aasta aruanne

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.09.2023

 

Valminud on zoonooside seire 2022. aasta aruanne

2022. aasta zoonooside seire tulemused näitavad, et peamiselt tuvastati Salmonella bakterit kanaliha ja kanalihatoodetest. Inimestel diagnoositud sagedasemad zoonoosid olid salmonelloos ja kampülbakterenteriit.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Brita Smitti sõnul võeti eelmisel aastal hulgaliselt proove nii toidust kui ka loomadelt. ,,2022. a jooksul võeti proove haigustekitajate määramiseks nii kodulindudelt, põllumajandusloomadelt ning toidust ja söödast. Tulemused näitasid, et toidust võetud mittenõuetekohaste Salmonella proovide osakaal on veidikene tõusnud, kampülobakterit tuvastati vaid 2 proovis, Listeria monocytogenes’i positiivsete proovide osakaal võrreldes aastaga 2021 on langenud’’.

Smitt rõhutab, et kõikide mittenõuetekohaste proovidega tegeletakse. „Juhul, kui tuvastatakse toode, mis ei ole ohutu, siis sellesse suhtutakse tõsiselt, tootele tehakse tagasikutsumine ja kõrvaldatakse müügilt. Siiski on oluline meeles pidada, et haigestumise vältimiseks on väga tähtis toidu valmistamine nõuetekohaselt – kuumutamist vajavad tooted on vaja korralikult kuumutada ja läbi küpsetada, juurvilju ning puuvilju hoolikalt pesta. Siinkohal on oluline isiklik hügieen, korralik kätepesu ning hoida töövahendid, nõud ja pinnad puhtana.“

Põllumajandusloomadelt ja -lindudelt võetud positiivsete proovide osakaal on vähenenud. Kui 2021. aastal tuvastati salmonelloosi tekitaja 2,7% uuritud karjades, siis 2022. aastaks oli see langenud 2% peale. See näitab, et meie loomapidajad on teadlikud bioturvalisuse olulisusest ja rakendavad neid järjepidevalt vähendamaks zoonooside levikut.

Zoonooside seires on antud ülevaade ka mikroobide antibiootikumiresistentsusest. Seire tulemused näitavad võrreldes 2020. aastaga tõusutrendi. „Analüüsides antimikroobiresistentsuse analüüside tulemusi näeme, et kuigi antibiootikumide kasutamine loomade raviks on vähenenud, on mikroobide antibiootikumiresistentsuse probleem säilinud. Tegemist on ülemaailmse probleemiga, millele otsitakse lahendust paljudes riikides ning Põllumajandus- ja Toiduamet teeb koostööd valdkonna ekspertidega, teadlastega ja loomapidajatega,“ selgitas Smitt.

Jätkuvalt moodustavad salmonelloos ja kampülobakterenteriit kõige suurema osakaalu inimeste seas, seejuures rühmaviisiliste haigestumiste arv võrreldes 2021. aastaga on langenud.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Juta Varjase kinnitusel järeldub sama ka Terviseameti statistikast: kõige sagedamini registreeritakse salmonelloosi ja kampülobakterenteriiti. „Haigestumine on jõudnud pandeemiaeelsele tasemele, rühmaviisiliste haigestumiste arv on langenud,“ selgitas ta ja lisas, et haigestumise vältimiseks on oluline kinni pidada toidukäitlemise nõuetest, isiku- ja toiduhügieeni reeglitest.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab iga-aastase proovide võtuga nii loomadelt, söödast kui ka toidust. Eesmärk on ennetada haiguste levikut, kaitsta inimesi ja loomi zoonootiliste haiguste eest.

Hea teada:

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Aruande leiab siit.

Omavalitsustele prognoositakse 2024. aastal 1,88 miljardilist tulumaksu laekumist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.09.2023

 

Omavalitsustele prognoositakse 2024. aastal 1,88 miljardilist tulumaksu laekumist

Valitsuse heaks kiidetud 2024. aasta riigieelarves prognoositakse kohalikele omavalitsusele uueks aastaks umbes 10% ehk 175 miljoni euro võrra suuremat tulumaksu laekumist. Sellest 64 miljoni eest tulumaksu nähakse ette kohalike omavalitsuste tulubaasi ümber tõstetud matuse-, pikaajalise hoolduse- ning asendushoolduse toetuste asendamiseks, mida senini eraldati toetusfondist. Täiendavalt suunati nende ülesannete katteks 19 miljonit eurot tasandusfondile juurde.

„Kohalike omavalitsuste võimestamine ning nende finantsolukorra parandamine on jätkuvalt valitsuse üheks prioriteediks. Paraku aga riigi rahakoti väga kehva seisu tõttu ei olnud võimalik 2024. aasta riigieelarvesse kohalikele omavalitsustele täiendavat rahasüsti planeerida,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Küll aga prognoositavalt suurenevad omavalitsuste põhitegevuse tulud võrreldes 2023. aastaga u 6% tänu tulumaksu suuremale laekumisele. Sellega pöördub omavalitsuste põhitegevuse tulude reaalkasv üle mitme aasta jälle positiivseks.“

Üldhariduskoolide õpetajate palgatõusuks eraldatakse 2024. aasta riigieelarvest täiendavalt 4,77%. Lasteaedade õpetajate palgatoetuseks eraldab riik omavalitsustele juurde 6,7% ehk ühe miljoni euro. Pikaajalise hoolduse reformiks nähakse omavalitsustele 2024. aastaks u 19 miljonit eurot enam kui 2023. aastal ehk kokku 58 miljonit eurot.

Samuti suurendatakse investeeringuid kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususse ja kestliku ühistranspordi arendamiseks. Suuname 2024-2025. aasta EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavatest vahenditest (nn CO2 kvoodikaubanduse tuludest) täiendavalt 48 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ning 20 miljon eurot omavalitsuste energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamiseks.

„Olles omavalitsusjuhtidega olnud pidevalt kontaktis ning pidanud eelarve läbirääkimisi sisuliselt juba kevadest, mõistan väga hästi, et vaatamata nimetatud tulude kasvule, on linnad ja vallad sellegipoolest tuleviku suhtes ebakindlad, sest nende kulud on samuti hüppeliselt kasvanud,“ tõdes regionaalminister Kallas.

„Lisaks on meil teatavasti omavalitsusi, kes on juba praegu väga suurtes finantsraskustes ning keda senise süsteemi järgi eraldatav tulumaksu lisalaekumine ei aitaks. Seetõttu võttis riik neile omavalitsustele kiire leevenduse pakkumiseks juulis vastu seaduse, et esimeseks lahenduseks suurendatakse 2024. aastal kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumise osa riiklikelt pensionidelt 2,5%-ni ning vähendatakse tulumaksu laekumist muudelt tuludelt 11,89%-le,“ selgitas regionaalminister Kallas. Muudatuse raames suurendatakse omavalitsuste tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 16,3 miljonit eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 24,7 miljonit eurot. Sellest jääv vahe ehk 8,3 miljonit suunatakse tasandusfondi.

„Muudatuse eesmärk on olnud toetada täiendavalt väiksema jõukusega omavalitsusi, kelle majanduslik situatsioon on hetkel kõige keerulisem,“ selgitas regionaalminister Kallas.

Lisaks 2024. aastaks planeeritud tulubaasi muudatustele otsib regionaalminister koos kohalike omavalitsustega täiendavaid võimalusi, kuidas alates 2025. aastast suurendada ulatuslikumalt linnade ja valdade tulubaasi. Regionaalminister Madis Kallas on juba alates kevadest kohtunud kohalikke omavalitsusi esindava Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL), arutamaks omavalitsuste finantsvajadusi ning leidmaks üheskoos omavalitsusjuhtidega pikaajalisi ja jätkusuutlikke lahendusi nende finantsolukorra parandamiseks  Neid ümberkorraldusi soovitakse teha omavalitsusi kaasatult, töötades muudatusettepanekud välja omavalitsustega koostöös. Ministeerium on esitanud omavalitsustele oma nägemuse võimalikest muudatusvariantidest. Omapoolsed ettepanekud on ministeeriumile esitanud ka ELVL, kes koondas kokku kohalike omavalitsuste tagasiside sellest, millised tulubaasi süsteemi muudatused linnu ja valdu nende endi hinnangul enim aitaks.

Nüüd asutakse sügise vältel ministeeriumi ja ELVL koostöös neid ettepanekuid töögruppides läbi analüüsima, selgitamaks välja, milliste ettepanekutega liigutakse edasi 2025. aasta tulubaasi muudatusteks. Teisipäeval toimus selleks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vaheline esimene rahandustöögrupi kohtumine, kus arutati ennekõike tasandusfondi muudatustega seotud teemasid.

Toiduainetööstused saavad tänasest esitada energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetuse taotlusi

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
27. september 2023

 

Toiduainetööstused saavad tänasest esitada energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetuse taotlusi

27. septembrist 11. oktoobrini võtab PRIA toiduainetööstustelt vastu energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetusetaotlusi. Taotlusi saab esitada e-PRIAs.

Toetus on mõeldud toidu- ja joogisektorile, et vähendada nende sõltuvust fossiilsetest kütustest ning aidata tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus. Toetust saab taotleda energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

Toetust saavad taotleda mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjad või suurettevõtjad, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, või joogitootmine. Toetust saavad taotleda ka tunnustatud tootjaorganisatsioonid või tunnustatud tootjarühmad, kes tegutsevad põllumajanduse valdkonnas.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu juhib tähelepanu, et juulis jõustus meetme määruse muudatus ning nüüd saavad toetust taotleda ka need suurettevõtjad, kellel on rohkem kui 750 töötajat ja kelle müügitulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal oli üle 200 miljoni euro. „Oluline on tagada, et ka kriiside ajal saaks toidutootmine jätkuda. Energia varustuskindluse tagamine on toidujulgeoleku seisukohast väga tähtis. Seetõttu on hea meel, et alanud taotlusvoorus saavad toetust taotleda ning toetuse abil energia varustuskindluse tagamise jaoks vajalikke investeeringuid teha kõik toidutootjad, olenemata ettevõtte suurusest,“ lisab Kristel Võsu.

Toetuse maksimaalne summa on ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul:

  • mikro- või väikeettevõtjatele kuni 250 000 eurot,
  • keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele kuni 500 000 eurot.

Taotlusvooru eelarve on 4 miljonit eurot, mis jaguneb vastavalt ettevõtete suurusele kaheks:

  • mikro- ja väikeettevõtjatele 2 miljonit eurot,
  • keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele 2 miljonit eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 31. detsembril 2023.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida, helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.09.2023

 

 Madis Kallas: loomakaitse valdkonnas oleks riigil koostöös vabaühendustega võimalik rohkem saavutada

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) iga-aastane vihjete statistika näitab, et loomade heaolu läheb inimestele üha enam korda. Loomade heaolu valdkonnas oleks riigil ja loomakaitseorganisatsioonidel võimalik koos palju enamat saavutada, tõdeti tänasel ministeeriumi, PTA ning Eesti Loomakaitse Liidu ühisel kohtumisel.

“Eesti loomakaitsjad on aastaid teinud tänuväärset tööd ning panustanud loomade heaolu tagamisse. Ühiskonnas on selge ootus riigile olla loomade väärkohtlemise vastases võitluses senisest oluliselt jõulisem,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Meie jaoks on oluline ajakohastada loomakaitse valdkonda, et see vastaks tänapäevastele oludele ja vajadustele. Riigil on plaanis üle vaadata ja ajakohastada seadusandlus, lisaks leppisime täna kokku riigi ja loomakaitsjate vahelise regulaarse suhtluse tihendamises. Lõpuks töötame kõik sama eesmärgi – loomade heaolu – nimel.”

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi sõnul on võtmekohaks ka ressursside oskuslik kasutamine. „Hindame ja tunnustame kodanikuorganisatsioonide rolli ja leiame, et see võiks isegi kasvada. Näeme aasta-aastalt, et saabunud vihjete hulk aina tõuseb ja inimestele läheb loomaheaolu üha enam korda. Otsime võimalusi, kuidas ametina paremini ootustele vastata ning efektiivsemalt reageerida, näiteks on plaanis tõsta väärteomenetluste tegemise võimekust. Samas teame, et loomade heaolu ei ole ainus valdkond riigis, kus võiks rohkem raha ja inimesi olla. Sellepärast peame nägema ja kasutama võimalusi, et ilma täiendavate vahenditeta sihini jõuda. Loomade heaolu valdkonnas saavad loomakaitseorganisatsioonid kindlasti jagada väärtuslikku nõu pidajatele ja pakkuda rasketel hetkedel abi nii loomapidajale aga ka loomale, kellegi huve kahjustamata. Meie oleme valmis koostööks ,“ ütles Kirtsi.

Regionaalminister, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Eestimaa Loomakaitse Liit on plaaninud järgmise samasisulise kokkusaamise selle aasta lõppu.