Avatud talude nädalavahetusel tehti üle 195 000 külastuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2019

Avatud talude nädalavahetusel tehti üle 195 000 külastuse

20. ja 21. juulil oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.

„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis enda eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem oma külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.

„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“ Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Enim kogus külastusi Andre Farm Tartumaalt (6730), talle järgnesid OÜ Voore Farm Lääne-Viru maalt (3680), Paasiku koertemõis Harjumaalt (2762), Kamelia Turismitalu Tartumaalt (2500), Karvased ja sulelised Saaremaalt (2500), Luke Juustuvabrik Tartumaalt (2500), Seppami talu Harjumaalt (2200), Suuretüki talu Lääne-Virumaalt (2200), Saidafarm Harjumaalt (2100), Siidrikoda Põlvamaalt (2100), Viinamärdi talu Tartumaalt (2100), Wile farm Järvamaalt (2068), Konju kitsefarm Ida-Virumaalt (2000) ja Püha Eelkäija Skiita Reomäel Saaremaalt (2000). Avatud talude päeva avaüritust Maamehe Golfi talus Võrumaal külastas umbes 700 inimest. Laupäeval tehti umbes 45 000 külastust ja pühapäeval 150 000.

Järgmisel aastal on avatud talude nädalavahetus 18. ja 19. juulil. Nii talud kui ka korraldusmeeskond saavad igal aastal uusi kogemusi, mille põhjal järgmisel aastal veelgi paremini edasi tegutseda. Külastajate tarbeks on koostatud ka tagasisideküsitlus, mille leiab Maaeluministeeriumi Facebooki lehelt. Asjaliku tagasiside abil on võimalik edasi töötada, et avatud talude päev kõigile edukalt ja meeleolukalt mööduks.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Valmis juhend toidu ohutuks annetamiseks

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.07.2019

Valmis juhend toidu ohutuks annetamiseks

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on valminud heategevusasutustele ja -organisatsioonidele mõeldud juhend, mis selgitab ja annab juhiseid, kuidas annetada toitu, et see oleks tarbijale ohutu.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on juhend mõeldud organisatsioonidele, kes tegelevad toidu annetamisega heategevuslikul eesmärgil. „Juhend on tõhusaks toeks, et tagada ohutus toidu vastuvõtmisel, hoiustamisel ja jagamisel. Juhend selgitab ka toidu annetamisega seotud mõistete ja nõuete sisu ning toimingute olemust,“ lausus Kalda.

Toiduohutuse juhend annab heategevusorganisatsioonidele ülevaate selle kohta, millistel tingimustel on võimalik nii „parim enne“ kui ka „kõlblik kuni“ märgisega toitu annetada. „Nii nagu ka varem, siis „kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid tarbijale anda ei tohi. Siiski annab juhend võimaluse „kõlblik kuni“ tooted päev enne või toidu aegumisega samal kuupäeval sügavkülmutada ja neid abivajajatele ka hiljem jagada,“ selgitas Kalda.

Juhendist saab annetaja ühtlasi teada, millised toidud sobivad või ei sobi sügavkülmutamiseks. „Näiteks liha, kala ja küpsetised sobivad sügavkülmutamiseks, kuid toores muna ja jogurt mitte,“ tõi Kalda välja.

VTA juhib tähelepanu, et kõigil toitu külmutavatel ettevõtetel peab olema selleks ametilt saadud vastav tegevusluba.

Juhendiga on võimalik tutvuda VTA kodulehel.

Toetatakse noori alustavaid põllumajandusettevõtjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2019

Toetatakse noori alustavaid põllumajandusettevõtjaid

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, mis muudab noortele lihtsamaks ettevõtlusega alustamise ja loob toetuse taotlemiseks selgemad tingimused.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on muudatustega pandud senisest suurem rõhk äriplaani kvaliteedile. „Äriplaani põhjalikum läbimõtlemine on alustavale noorele ettevõtjale väga oluline ning loob eeldused edukaks stardiks,“ ütles Mart Järvik.

Teine oluline muudatus on taotluste hindamiskriteeriumite täpsustamine. „Hindamiskriteeriumid on muudetud selgemaks ja täpsemaks, mis lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas maaeluminister.

Määruse täpsemaid tingimusi tutvustatakse 24. juulil Tartus ja 25. juulil Pärnus. Lisateavet infopäevade toimumise kohta saab Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28. augustist 4. septembrini 2019. a ning eeltäitmine toimub 21. augustist 27. augustini. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot, 2019. a taotlusvooruks on kavandatud 5 miljonit eurot.

Juba homme saab talude ustest sisse kiigata

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.07.2019

Juba homme saab talude ustest sisse kiigata

21. juulil toimub viies üle-eestiline avatud talude päev, kuid juba homme, 20. juulil on rohkem kui pool osalevatest taludest avatud. Samuti toimub homme kell 14.00 Maamehe golfi talus Võrumaal avatud talude päeva avaüritus, mis on kõigile tasuta.

„Avatud talude päev on maaelu üks suurpäevi. Loodetavasti on see täidetud hea tuju ja toredate avastustega. Kavatsen ka ise mõned talud üle vaadata. Lisaks Maamehe Golfi talule plaanin läbi käia Kõrgemäe talust, millenukukogu kohta olen palju head kuulnud, samuti vaatan üle Andri-Peedo talu, kus kuuldavasti on väga uuenduslik kitselaut. Kodule lähemal olles külastan ka Wile farmi, mille peremees mind juba ammu külla kutsus,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Tänaseks on end avatud talude päevale osalema registreerinud 310 talu. Ülevaate avatud taludest  ja nende ajakavast leiab veebilehelt www.avatudtalud.ee/kulastajale. Lisaks on taludega tutvumisel abiks mobiilirakendus Navicup, mis võimaldab ürituse toimumise päeval lihtsamini talusid üles leida ning kust saab vaadata talus tehtud pilte, neid ise sinna üles laadida ja uurida, kas mõni sõber on juba ees ootamas. Avatud talud on välja toodud ka paberkaardil, mille leiab Alexela ja Circle K tanklatest, Selveri poodidest ja Elronirongidest.  Toredaid ülevaateid osalevatest taludest saab lugeda Maalehest ning vaadata TV3 “Suvistest Seitsmestest”.

Avatud talude päeva pidulik avamine toimub 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus, kus pakutakse Vana-Võromaamaitseid, leiab meelelahutust igale vanusele ja toimub Alen Veziko kontsert. Üritus on kõigile tasuta.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Lõppevaid põllumajanduskeskkonna toetuste kohustusi saab 2020. aastal pikendada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.07.2019

Lõppevaid põllumajanduskeskkonna toetuste kohustusi saab 2020. aastal pikendada

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi kooskõlastusele määruse eelnõu, millega võimaldatakse pikendada seitsme põllumajanduskeskkonna toetuse kohustusperioodi.

Eestis on enamike põllumajandusliku keskkonnatoetuse toetusliikide ning mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustusperiood viis järjestikust kalendriaastat. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuse kohustusi sai esmakordselt võtta 2015. aastal ja suurel osal taotlejatest lõppeb kohustusperiood 31. detsembril 2019.

Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku sõnul tuleb keskkonnaeesmärkide täitmiseks aga keskkonnategevustega põllumajanduses jätkata ning seetõttu võimaldatakse lõppevaid kohustusi pikendada. „Praegune arengukava rahastusperiood hakkab lõppema ja valmistume uueks perioodiks. Seni soovime anda võimaluse jätkata olemasolevate kohustustega,“ sõnasRannik.

2020. aastal saab ühe kalendriaasta võrra pikendada kohustust, mis võeti 2015. aastal ja mille viieaastane kohustusperiood lõppeb 2019. aastal. Kohustuse pikendamise soovist tuleb teada anda perioodil 2. maist 21. maini 2020 a. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA), esitades elektrooniliselt e-teenuste keskkonna kaudu toetuse taotluse koos kohustuse pikendamise  andmetega.

Ühe aasta võrra võimaldatakse pikendada kohustust järgmistel toetustel:

1) 29. aprilli 2015. a määrust nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“;

2) 29. aprilli 2015. a määrust nr 50 „Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus“;

3) 29. aprilli 2015. a määrust nr 52 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“;

4) 30. aprilli 2015. a määrust nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“;

5) 30. aprilli 2015. a määrust nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“;

6) 22. aprilli 2015. a määrust nr 40 „Piirkondlik mullakaitse toetus“;

7) 22. aprilli 2015. a määrust nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis

Helesinised silopallid Eestimaa põldudel juhivad tähelepanu meestehaiguste ennetamisele

PRESSITEADE
17. juuli 2019

Helesinised silopallid Eestimaa põldudel juhivad tähelepanu meestehaiguste ennetamisele

Sel suvel võib terve Eesti põldudel kohata helesiniseid silopalle, mis juhivad tähelepanu meeste tervisele. Helesinisesse rüüsse pakendatud silopallide eesmärk on tõsta teadlikkust eesnäärmevähi ennetamise osas ning toetada Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku mobiilse meestearsti kabineti tegevust Eesti erinevates piirkondades.

Sel aastal korraldab põllumajandusettevõte Baltic Agro koostöös silopallikile tootja Trioplastiga üle-eestilist heategevuslikku kampaaniat ning iga silopallikile rulli müügist annetatakse osa Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikule.

“Helesinine tähistab eesnäärmevähki vastast võitlust ja selle haiguse ennetamise oskust ja olulisust. Kui eelmisel aastal toetasime roosa silopallikile abil Eesti Vähiliidu mammograafiabussi tegevust, siis sel aastal on fookuses meeste tervis,” selgitas Baltic Agro tootejuht Tiina Meikar.

“Kampaanias osalemine annab igale Eesti põllumeestele võimaluse aidata meestel teadvustada eesnäärmehaiguste varajase avastamise vajalikkust. Haiguste eest pole keegi kaitstud, aga meil on võimalus anda oma panus, vajalikku infot saab Baltic Agro kodulehelt www.balticagro.ee/helesinine,” lisas Meikar.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi ja meestearst Margus Punabi sõnul on eesnäärmevähk korrigeeritav haigus, kuid selleks tuleb see varajases staadiumis avastada. Riskirühmas on mehed, kelle suguvõsas on haigus varem esinenud, samuti soodustab haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit.

“Eesti mees on oma loomult selline, kes ei lähe arsti juurde, ent kui arstikabinet mööda maakondi ringi sõidab, suurendab see kindlasti kontrollimise protsenti ning suurendab võimalust, et haigus leitakse üles õigeaegselt ajal, kus see on kenasti ravitav,” rääkis Punab. “Eesti on Euroopas eesnäärmevähki suremuse osas esirinnas, seega on laialdane haigusest teavitamine väga vajalik ning suur tänu ettevõtjatele, kes on projekti toetanud ja valiku sinise kile kasuks juba teinud.”

Kui kogu Trioplasti pakutav kile silopallide valmistamiseks ära kasutada, siis saab sellest teha 44 800 silorulli.

Siniseid silopallirulle on näha näiteks Harjumaal Suurekivi ja Pihlaka talu põldudel. Jõgevamaal Sadala Agro põldudel.

Järvamaal Caro Mahe ja Sargvere Põllumajandusühistu põldudel ning Raplamaal näiteks Pajo Ranch ja Pilpa talu põldudel. 

Viljandimaal Saimre Viljakasvatuse põldudel ja Pärnumaal näiteks Saareõue, Tammetõru ja Hõbetse talu põldudel.

Tartumaal on võimalik siniseid silopallirulle näha näiteks Paali Agro ja  Valmaotsa põldudel;  Võrumaal Põhjala Agro ja Kaugu Põld; Valgamaal Männimetsa talu ja Vaariku OÜ põldudel.

Virumaal on võimalik siniseid silopallirulle näha näiteks Purtse farmi, Lemmusoo talu, Muuga PM ja Lahe Maamees põldudel.

Läänemaal Kirbla, Uus-Vainu ja Vormsi MT põldudel, Saaremaal näiteks Vika VKN põldudel.

Faktid silopallide kohta:

  • Silopallikile võeti kasutusele u 20 aastat tagasi.
  • Üks silopall kaalub keskmiselt 700-800 kg.
  • Ühele silopallile pannakse 6 kihti kilet, u 65 jm
  • Üks lihaveis saab söönuks ühest pallist 25 päeva
  • Ühele kitsele jätkub pallist 100 päevaks
  • Pallikiled on eri värvi, sest nii saab eristada erineval ajal (eri niitest) valmistatud sööta.

Lisainfo:
Janelle Joakit
Baltic Agro turundusjuht
Tel. +372 511 4611
e-post: janelle.joakit@balticagroestonia.com

Soovitused avatud talude päevaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.07.2019

Soovitused avatud talude päevaks

Juba eeloleval nädalavahetusel toimub avatud talude päev, mis on kasvanud väga rahvarohkeks ürituseks. 21. juulil avab rohkem kui 300 talu oma uksed ja südamed ning üle poolte võtavad külalisi vastu ka 20. juulil.

„Avatud talude päev on kujunenud väga populaarseks. Näiteks eelmisel aastal tehti 163 000 külastust ja suure huvi tõttu jooksis kokku ka avatud talude päeva veebileht. Püüame sel aastal anda endast kõik, et nädalavahetus mööduks võimalikult probleemivabalt. Samas on ka külastajatel avatud talude päevaks valmistudes hea meeles pidada nõuandeid, mis tagavad, et päev oleks tore nii külalistele kui ka võõrustajatele,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist.

Enne teele asumist loe läbi järgmised soovitused:

  • planeeri oma teekond veebilehel www.avatudtalud.ee mõned päevad ette – nii on väiksem võimalus süsteemide üle koormamiseks;
  • varu külastuseks aega – oluline pole mitte kvantiteet, vaid kvaliteet;
  • võta kaasa hea tuju;
  • kuula võõrustaja juhiseid – kuhu parkida, kuhu oma prügi visata, kus mugavalt jalga puhata;
  • uuri talude programme ja pea kinni kellaaegadest;
  • riietu vastavalt ilmale;
  • võta kaasa sularaha;
  • jäta oma lemmikloom koju, sest ta võib talu loomi ehmatada või ootamatult käituda;
  • võta kaasa oma tass ja lusikas-kahvel, et vältida tarbetut plastprügi;
  • ära toida talus olevaid loomi või küsi selleks pererahva luba;
  • uuri pererahvalt nende tegemiste kohta, küsi küsimusi ja näita üles huvi;
  • naudi avatud talude päeva kõigest hingest! Võta aeg maha, hinga värsket maaõhku, lase ilusatel vaadetel ning armsatel loomadel oma silmi paitada ning ole tänulik kõigile taludele, kes oma kiirete tegemiste vahelt aega leiavad ning endale nii palju külalisi kutsuvad.

Teekonna planeerimisel saab kasutada ka mobiilirakendust Navicup, mille abil on ürituse toimumise päeval lihtsam talusid üles leida ning kust saab vaadata talus tehtud pilte, neid ise sinna üles laadida ja uurida, kas mõni sõber on juba ees ootamas. Samuti on talude külastamisel abiks avatud talude paberkaart, mille leiab Alexela ja Circle K tanklatest, Selveri poodidest ja Elroni rongidest.  Toredaid ülevaateid osalevatest taludest saab lugeda Maalehest ning vaadata TV3 „Suvistest Seitsmestest“.

Avatud talude päeva pidulik avamine toimub 20. juulil kell 14 Maamehe Golfi talus, kus pakutakse Vana-Võromaa maitseid, leiab meelelahutust igale vanusele ja toimub Alen Veziko kontsert. Üritus on kõigile tasuta.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Ministrite kohtumisel räägiti keskkonnaväljakutsete lahendamisest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.07.2019

Ministrite kohtumisel räägiti keskkonnaväljakutsete lahendamisest

Maaeluminister Mart Järvik osales eile, 15. juulil Brüsselis EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus räägiti mh ühise põllumajanduspoliitika raames keskkonna- ja kliimaväljakutsete lahendamisest.

Minister tõi välja, et Eesti on põhimõtteliselt nõustunud uue perioodi Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) keskkonna ja -kliimaväljakutsete lahendamise kavadega. „Samas oleme seisukohal, et ka uuel perioodil tuleb väikestele põllumajandustootjatele kohaldada lihtsamaid tingimusi selleks, et maapiirkondi elujõulisemaks muuta. Seejuures on oluline, et maaelu arenguks suunatavate vahendite maht ei väheneks ja otsetoetuste tase ühtlustuks,“ lisas minister Järvik.

Samuti toetas Eesti ÜPP keskkonna- ja kliimameetmete ühist strateegilist planeerimist. „See annab võimaluse terviklikuks eesmärgipäraseks lähenemiseks. Seejuures peavad rakendamise reeglid olema piisavalt paindlikud ning meetmete väljatöötamisel peab olema võimalik arvestada liikmesriikide iseärasustega,“ ütles maaeluminister.

Lisaks räägiti istungil loomade heaolu tagamisest transpordil suvekuudel. „Eesti astub jätkuvalt samme, et loomade heaolu veo ajal parendada. Selleks loodi ka äsja vastav veebiportaal, mis näitab ilmastikutingimusi loomade veo marsruudil,“ kommenteeris Järvik.

Päevakorras oli veel sigade Aafrika katku hetkeolukord, taimekaitsevahendid, suhkruturu kõrgetasemelise töörühma aruanne, ülevaade EL ja Aafrika Liidu põllumajandusministrite konverentsist, BIOEAST deklaratsioon, ELi ja Mercosuri kaubanduskokkuleppe tutvustamine ning Japonica riisi impordi kasv ELis.

Tõhustatakse taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse õigusraamistikku

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
15.07.2019

Tõhustatakse taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse õigusraamistikku

Maaeluminister Mart Järvik saatis kooskõlastusringile taimekaitsega ja mahepõllumajandusega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega tõhustatakse taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse järelevalve korraldamist.

„Eelnõu eesmärk on luua senisest selgemad eeskirjad ohtlike taimekahjustajate leviku ja haiguspuhangute ennetamiseks. Tõhusam järelevalve vähendab riske, muudab elukeskkonna ohutumaks ning ka toodetava toidu tervislikumaks,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks taimetervise valdkonnas, sealhulgas impordi ja ekspordi puhul,  on laiendatud majandustegevusteatise esitamise kohustust. Uue seaduse kohaselt peavad esitama majandustegevusteate kõik ettevõtjad, kes tegelevad taimse materjali, sh seemnete, turustamisega või turustamise eesmärgil tootmise, ladustamise või pakendamisega.

„Ühtlasi on senisest täpsemad reeglid vastutuse kohaldamiseks taimetervise ja taimekaitse nõuete rikkumise korral. Põllumajandusameti kogemused on näidanud, et nõuete rikkumiste puhul ei piisa pelgalt ettekirjutuste tegemisest,“ lisas Järvik.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e210a348-41fb-4146-abe8-ec7938ab2ce1?activity=1#9HbTmV2l

Mesindusprogramm sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.07.2019

Mesindusprogramm sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

Euroopa Komisjon kiitis 12. juunil heaks Eesti esitatud mesindusprogrammi aastateks 2020-2022 ning 8. juulil allkirjastas maaeluminister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtiva organisatsiooni ja moodustas hindamiskomisjoni.

„Mesindusprogrammi eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi,“ ütles minister Mart Järvik. Programmi raames rakendatakse nelja meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje; mesindustoodete analüüsimine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust ning turu monitooring.  „Näiteks on mesinikel võimalik osaleda koolitustel, kursustel ja praktilistel õppepäevadel, teha rahvusvahelist koostööd ning saada nõu mesilaste haiguste vastu võitlemisel. Samuti pöörame programmi meetmetega tähelepanu turustatava mee kvaliteedile ja päritolule,“ ütles maaeluminister Järvik.

Eesti esitas mesindusprogrammi Euroopa Komisjonile 15. märtsil ja programmi heaks kiitev komisjoni rakendusotsus avaldati 12. juunil. 8. juulil allkirjastas minister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtivaks organisatsiooniks Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu. Programmi rakendamine algab 1. augustil 2019. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest ning selle eelarve on 200 000 eurot aastas.

Mesindusprogramm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduslik meede, mida Eestis on rakendatud Euroopa Liiduga liitumisest alates. Hetkel on pooleli viies programmiperiood, mis lõpeb 2019. aasta 31. juulil. Programm koostatakse mesindusorganisatsioonide ja Maaeluministeeriumi koostöös.