Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.07.2019

Avatud talude päev saab avapaugu 20. juulil Maamehe golfi talus

Suurele üle-eestilisele pereüritusele antakse avapauk 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus Võrumaal, kus saab nautida nii meelelahutust kui ka kohalikku toitu.

„Ootan kõiki avatud talude päeva avaüritusele. Tulge Tallinnast ja Tartust kaugemale ning nautige maaelu mitmekesisust ja ainulaadset võlu. Kus veel saate te mängida golfi vana puukinga ja jalgpalliga ning maitsta kõrvale saviahju pitsat ja kaerakilet? Lisaks veel suurepärane atmosfäär, värske õhk ja toredad inimesed,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Maamehe golfi talu pere on siiralt õnnelik võimaluse eest olla avatud talude päeva avapaugu toimumiskohaks. Meie talu on heas mõttes kiiksuga ja püüab teistest erineda, kasutades ära looduse ilu, kuid jäädes samal ajal lihtsaks ning meeleolu ja naudinguid pakkuvaks kohaks. Rõõmsa kohtumiseni, meie südamed juba põksuvad,“ ütles Maamehe golfi talu perenaine Karin Sepp.

Avaüritusel tervitavad külalisi maaeluminister Mart Järvik ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Muusikalise tervitusega astub üles Lasva Meeskoor ja tantsuga tervitab võimlemisklubi Janika. Kohapeal saab sõita hobukaariku ning ponidega ja mängida maamehe golfi, kehakinnituseks pakutakse koduleiba, veisekotlette otse grillilt, kaerakilet, saviahju pitsat ja kohalike Vana-Võromaa tootjate toodangut. Suu teeb magusaks Tordi Kiirabi ning üritusele paneb punkti Alen Veziko kontsert karjakoplis. Üritus on kõigile tasuta.

Avatud talude päev toimub 21. juulil, kuid üle poolte osalevatest taludest on avatud ka juba 20. juulil. Talusid ja nende avamisaegu saab vaadata veebilehelt www.avatudtalud.ee. Samuti on talud välja toodud paberkaartidel, mida leiab Circle K ja Alexela tanklatest, Selveri poodidest ja Elroni rongidest, ning kohale sõitmise juhiseid ja muid lisavõimalusi pakub mobiilirakendus Navicup.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva Facebookis

Avatud talude päeva avaüritus Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.07.2019

Tasuta bussid viivad avatud taludesse ka sel aastal

Neljapäeval, 11. juulil on alates kell 13.00 www.avatudtalud.ee  lehel võimalik registreeruda avatud talude päeva tasuta bussireisidele. Sel aastal on registreerumiseks avatud viis eestikeelset ja üks venekeelne bussireis.

Avalikkusele suunatud tasuta bussireise korraldab Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda (EPKK). Korraga saab broneerida neli piletit.

„Kui juubelilaulupeole sõitis kogu eesti rahvas pealinna, siis avatud talude päeval sõidab kogu eesti rahvas maale oma juurte juurde. Põllumajanduskoda aitab juurte juurde jõuda neil inimestel, kellel puudub eratransport, korraldades selleks linnadest kuus bussireisi kokku 300 inimesele. Tore on näha, kuidas linnarahvas oma lastele näitab, kus kasvab vili ja kust tuleb piim. Tõsiasi on, et Eesti maa elab ja toidab,“ sõnas Vahur Tõnissoo, EPKK juhatuse liige.

Sel aastal otsustas Maaeluministeerium koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga (ETKL) pakkuda mõned bussireisid otse neile, kes sellest kõige rohkem puudust võivad tunda. Seetõttu said võimaluse talude külastamiseks Vinni, Haiba ja Tartu Käopesa lastekodu ning Keila SOS Lasteküla lapsed, erivajadusega lapsed Viira Kodust ja Rae vallast ning Tori ja Rae valla suurpered. Kokku sõidab taludega tutvuma kaheksa bussitäit lapsi.

„On äärmiselt oluline pakkuda võimalusi tutvuda maaelu ja põllumajandustootmisega neile lastele ja noorukitele, kel tavaelus selliseid võimalusi napib. Loodan, et osa nendest noortest, kes tänavu avatud talusid külastavad, leiavad tulevikus tee põllumajandusharidust andvatesse koolidesse ja seeläbi ka põllumajandusega seotud ameti juurde,“ ütles Kerli Ats, ETKL-i juhatuse liige.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tänada ettevõtteid ja talusid, kes andsid oma panuse laste bussireiside heaks. Talud, kes pakuvad lastele sooja lõunasööki: Raja talu, Puusepa Mesindustalu, Suureoja Talu, Muuksi Talu, Kaina Talu, Panga hobitalu, Saidafarm ja Sirgu talu. Ettevõtted, kes panustavad laste kingikotti: Maheleib, Everti 2 talu, Tõrvaaugu Mahe Talu, Epi talu, E-piim, Saku Õlletehas, Briis.

Avatud talude päeval osalevaid talusid ja nende programme näeb veebilehelt www.avatudtalud.ee. Talusid aitab üles leida mobiilirakendus Navicup ning talude mitmekesisuses hõlbustavad orienteerumist avatud talude päeva ametlik meediapartner Maaleht ja suur sõber TV3. Avatud talude päev avatakse piduliku golfilöögiga 20. juulil kell 14 Maamehe Golfi talus Võrumaal. Üritus on tasuta ja kõik on oodatud.

Üle-eestilist avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva Facebookis

Avatud talude päeva avaüritus Facebookis

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
08.07.2019

Väiksema tootmismahuga ettevõtetele luuakse paremad tingimused

Maaeluminister Mart Järvik saatis kooskõlastusringile toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob võimaluse paindlikumate nõuete kehtestamiseks väiksema tootmismahuga ettevõtetele. Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada toidu käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt ka majandustegevusteate esitamisest.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on käesoleva seaduse eesmärgiks vähendada bürokraatlikke nõuded, samuti muutub lihtsamaks toidu käitlemisega alustamine, siiski jäävad kehtima kõik toiduohutusega seotud varasemad nõuded. „Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Loodame, et tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega teatud käitlemisvaldkondades ja hügieeninõuete paindlik rakendamine, innustab toidu käitlemisega tegelema rohkem ettevõtjaid,“ lausus Järvik.

Eelnõu kohaselt asendub 2021. aasta alguses loakohustus, kui tegevus on väikesemahuline (sh loomse toidu käitlemine eramus, kui see turustatakse jaekaubandusettevõttesse) teatamiskohustusega. Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning mõnedes teistes asutustes.  Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Jaekaubandusettevõttes, sh ajutises või teisaldatavas müügikohas ning eramus, võimaldatakse loomse toidu käitlemist ja tarnimist teisele kohalikule jaeettevõtjale, sh toitlustajale, toiduhügieeni üldnõudeid järgides majandustegevusteate alusel, kui tegevus on väikesemahuline ja kohaliku ulatusega.

Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta keskpaigas, tegevusloakohustuse asendumine teatamiskohustusega 2021. aasta alguses. Kuna eelnevalt on vajalik Euroopa Komisjoni seisukoht, võib jõustumise aeg nihkuda kolme kuu võrra. Eeldatavalt jõuab Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogusse aastavahetusel.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

02.07.2019

Valmis elusloomade veoks ilma ennustav portaal

Eelmisel nädalal võeti kasutusele Veterinaar- ja Toiduameti ning Keskkonnaagentuuri ühise pilootprojektina valminud portaal. Selle abil on Eesti loomavedajatel ja järelevalveametnikel võimalik näha elusloomade veo teekonna kohta käivat ilmaprognoosi.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaupi sõnul on portaali eesmärgiks anda nii loomade vedajatele kui järelevalveametnikele õigeaegset ja ühest infot prognoositavate ilmastikutingimuste kohta. „Portaali abil on võimalik vedu paremini planeerida või võtta kasutusele lisameetmed, et tagada loomade heaolunõuete järgimine kogu veo kestel. Hetkel on portaalis valitud üheks võimalikuks teekonnaks Eesti-Bulgaaria, sest seda trassi kasutatakse enim,“ selgitas Kaup.

Tänapäeval veetakse elusloomi tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatesse sihtpunktidesse ning see teekond võib olla loomadele vaevarikas. „Kuna elusloomade pikamaavedusid mõjutab suurel määral väliskeskkonna temperatuur, siis on oluline seda võimalikult täpselt kogu teekonnaks ette prognoosida, eriti käesoleval ajal, mil Euroopat on tabanud järjekordne kuumalaine,“ lisas Kaup.

Veterinaar- ja Toiduameti üheks põhiprioriteediks on loomade heaolunõuete täitmise järelevalve. Loomade veol tuleb järgida heaolunõudeid ning vältida vigastuste teket ja loomade hukkumist. Portaal aitab nii järelevalveametnikel kui ka loomade vedajatel teekonda paremini planeerida.

Põllumajandusuuringute Keskuse pressiteade

02.07.2019

Kuidas hakkab tööle tuleviku põllumajanduse suurandmete süsteem?

2. juulil tutvustatakse põllumajanduse suurandmete süsteemi loomise projekti esimesi tulemusi – teostatavusuuringuid.

Põllumajanduse suurandmete süsteemi kandvaks eesmärgiks on teha põllumajandustootjale majandusotsuste tegemisel kättesaadavaks erinevad andmekogud ja andmebaasid, võrrelda tootmisandmeid teistega ning saada vastu täiendavaid analüüse ja soovitusi.

„Tuleviku jaoks on suurandmetel põllumehele väga konkreetne väljund. Näiteks väetussoovitused konkreetsel põllul, pannes kokku põllu mullastikuandmed, toitainete andmed, kasvatatava kultuuri, prognoositava saagikuse, ilmastikuprognoosid ning satelliidiandmed,“ selgitab väljavaadet Põllumajandusuuringute Keskuse projektijuht Urmas Visse. „See info on võimalik viia täppisviljeluse võimekusega väetisekülvikuni, mille abil antakse põllule väetist nii palju kui olud nõuavad.“

Lisaks arutatakse konverentsil, millised on riigi ja millised erasektori ülesanded põllumajanduse suurandmete süsteemis, või kuidas leida tasakaalupunkt avaliku sektori huvide ja põllumajandustootjate huvide vahel või kes on põllumajandustootmise käigus tekkivate andmete omanik.

Põllumajanduse suurandmete süsteemi loomise on algatanud Maaeluministeerium teadmussiirde pikaajalise programmi raames. Programmi eesmärk on luua põllumajanduse suurandmete elektrooniline süsteem ehk tööriist nii põllumehele, teadlasele kui ka ametnikule. Programmi esimese etapi peamiseks ülesandeks on põllumajanduse suurandmete süsteemi teostatavusuuringu tegemine.

Projekti veab ja konverentsi korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tieto Estonia AS ja E-Agronom OÜ-ga.

Konverentsi kava: http://pmk.agri.ee/02-07-2019-pollumajanduse-suurandmete-konverents/

Konverentsi saab vaadata ka otse: https://video.emu.ee/

Lisainfo: Urmas Visse, tel. 5623 8768, e-mail urmas.visse@pmk.agri.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

28.06.2019

 

Maaeluminister tunnustas parimaid maamajanduslike erialade lõpetajaid

Maaeluminister Mart Järvik tunnustas tänasel vastuvõtul Maaeluministeeriumis maamajanduslike kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi parimaid lõpetajaid. Tänuüritus toimus sel aastal juba 21. korda. 

„Soovin tänada kõiki õpetajaid tubli töö eest ning kõiki lõpetajaid silmapaistvate tulemuste eest. Nüüd on saabunud aeg oma raamatutarkusi igapäevases praktikas proovile panna ja jätkata õppimist – õppimist nüüd juba elust enesest. Eestimaa vajab teie värskeid ideid,  teie nooruslikku energiat ning teie järjekindlat ja pühendunud tööd valitud erialal. Palju õnne ja edu edaspidiseks,“ ütles minister.

Lisaks andsid lõpetajatele oma tänu- ja motivatsioonisõnad edasi Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak ja Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.

Minister andis tänukirjad järgmistele lõpetajatele: 

• Marko Kruusimägi, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudipõllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistriõpe, Lääne-Viru maakond
• Eneli Leis, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarmeditsiini õppekava, Tartu maakond
• Christen Haamer, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõpe, Saare maakond
• Helen Meier, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise bakalaureuseõpe, Tartu maakond
• Kaupo Tammemäe, Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledži tehnotroonika rakenduskõrgharidusõpe, Viljandi maakond
• Oscar Rahu, Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi geodeesia ja maakorralduse bakalaureuseõpe, Viljandi maakond
• Meelis Lindret,Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandustöötaja õppekava, Lääne-Viru maakond
• Jane Talkis, Järvamaa Kutsehariduskeskuse hobuhooldaja õppekava,Järva maakond
• Kristin Viimne, Kehtna Kutsehariduskeskuse liikurmasinatehniku õppekava, Rapla maakond
• Anti Muuga, Kehtna Kutsehariduskeskuse liikurmasinatehniku õppekava, Harju maakond
• Karl Jürgen Pall, Luua Metsanduskooli harvesterioperaatori õppekava, Põlva maakond
• Evert Laupa, Luua Metsanduskooli harvesterioperaatori õppekava, Lääne-Viru maakond
• Markus Kaspar Ylikangas, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põllumajandustöötaja õppekava, Hiiu maakond
• Joosep Jürimäe, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põllumajandustöötaja õppekava, Hiiu maakond
• Paula Lenk, Räpina Aianduskooli aedniku õppekava, Viljandi maakond
• Markus Vainu, Räpina Aianduskooli maastikuehitaja õppekava, Harju maakond
• Merilyn Õis, TTÜ Keemia ja bioloogia instituudi toidutehnika ja tootearenduse bakalaureuseõpe, Harju maakond
• Kaspar Mooses, TTÜ Keemia ja bioloogia instituuditoidutehnoloogia ja- arenduse magistriõpe,Harju maakond

Fotogalerii: https://cloud.agri.ee/apps/gallery/s/qFfDPtwN3QWpc9D

Fotode autor: Indrek Hirs, Maaeluministeerium

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.06.2019

Allkirjastati Kesk- ja Ida-Euroopa riikide biomajanduse algatuse BIOEAST ühisdeklaratsioon

BIOEAST ühisdeklaratsioonile andsid maikuus allkirjad Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide põllumajanduse ja teaduse valdkonna esindajad. Rumeenia on lubanud allkirjastada deklaratsiooni peale 30. juunit, kui lõpeb nende Euroopa Liidu eesistumise periood.  

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ütles, et osalemine BIOEAST algatuses toetab biomajanduse arengut KIE riikides, näiteks saavad osalevad riigid tugevdada koostööd regioonis nii sellealase teadus arendustöö valdkonnas kui innovaatiliste ettevõtete arendamises ning vastavate strateegiate kujundamisel. „Eesti saab pakkuda oma teadusekspertiisi toidutehnoloogia, piimanduse, puidu väärindamise või rakutehaste valdkondades. Algatuse rakendamine tugevdab kindlasti KIE riikide võimekust EL järgmise finantsperioodi teaduskoostöö programmi Horizon Europe vahendite kasutamisel. Biomajandus on selles programmis üks olulisemaid prioriteete, sellele valdkonnale suunatud vahendeid on planeeritud kahekordistada,“ rääkis Kevvai.

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või ka muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid. Peamiselt põhineb see siiski põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu-, sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia -ja biotehnoloogiatööstus).

BIOEAST-i algatusele pandi alus 2016. aastal, eesmärgiga edendada biomajanduse põhimõtete rakendamist ja teadmiste jagamist, parandada osalemist Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides, asutada makropiirkondlik huvirühmade võrgustik ning parandada tõenduspõhist poliitika kujundamist.  BIOEAST algatuses osalevad 11 riiki: Visegrádi grupi riigid (Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia) ning Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia.

Deklaratsiooni põhisõnumiks on kinnitada, et biomajandus on oluline kõigi BIOEAST liikmesriikide jaoks, samuti peetakse vajalikuks regionaalse teadus- ja innovatsioonikoostöö tõhustamist.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
27.06.2019

Euroopa Toiduohutusamet: 95,9% analüüsitud proovidest vastas nõuetele

2017. aasta seiretulemuste kohaselt suurem osa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldas seiretulemuste alusel, et praeguste teadusandmete kohaselt ei kujuta akuutne ja krooniline saadavus riski tarbija tervisele.

EFSA avaldas eile iga-aastase taimekaitsevahendite jääkide aruande, mis on koostatud liikmesriikide seireprogrammide tulemuste põhjal. 2017. aastal analüüsiti 88 247 toidust võetud proovi ning 801 erinevat toimeaine jääki. 95,9% analüüsitud proovidest vastas nõuetele, st analüüsitulemused ei näidanud kehtestatud piirnormideületamist. Suurem osa proovidest (64,9%) pärines aruandvatest riikidest, st EList, Norrast ja Islandilt. 28,8% analüüsitud proovidest võeti ELi-välistest riikidest pärit toodetest ning 6,9% proovide päritolu jäi ebaselgeks. Piirnormid olid ületatud 2,6% ELi päritolu toodetes ning 7,6% kolmandatest riikidest pärit toodetes.

4,1% proovidest ületasid toimeainete jäägid kehtestatud piirnorme. Võrreldes 2016. aastaga (3,8%) tuvastati veidi rohkem piirnormide ületamisi, mille peamiseks põhjuseks oli suurem suunatud kontrollide osakaal toodete puhul, millest varem oli jääke leitud.

Mitu toimeaine jääki tuvastati 27,5% proovidest. Töötlemata toodetest leiti mitu jääki kõige sagedamini sõstardest, murakatest, laimidest, sidrunitest, murelitest, maasikatest ja põldkännaku-/maisisalatitest.

Glüfosaadijääkide sisaldust uuriti 25 riigis võetud 8672 proovis. Glüfosaadijääke sisaldas mõõdetavas koguses 2,2% proovidest ning 0,2% proovidest oli glüfosaadi piirnorm ületatud.

EFSA hindab aruande koostamise raames akuutse (lühiajalise) ning kroonilise (pikaajalise) saadavuse riski, võttes arvesse riikide tarbimisandmeid. 2017. aasta andmeid kasutades järeldas EFSA, et praeguseks kogutud teadusandmete põhjal ei põhjusta akuutne ja krooniline saadavus riski tarbija tervisele.

EFSA on välja töötanud metodoloogia mitme toimeaine jäägi koosmõju hindamiseks ja avaldab kaks kumulatiivse mõju hindamise pilootprojekti 2019. a septembris.

Loe lähemalt EFSA 2017. aasta pestitsiidide jääkide aruandest:https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5743

Andmete visuaalne esitlus pestitsiidide jääkide kohta toidus 2017. aastal:https://www.efsa.europa.eu/en/interactive_pages/Pesticides_report_2017?utm_medium=email&utm_source=cen&utm_campaign=pesticides2019

Küsimused ja vastused seoses 2017. a aruandega: https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/pesticides#group-faq

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.06.2019

MES hakkab taas andma laenu põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtjatele

Maaeluminister Mart Järvik ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid Maaeluministeeriumi ja MES-i vahelise halduslepingu muudatuse, mis võimaldab MES-il taas põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektorile täiendavalt laenutooteid pakkuda.

„MES-i pakutavad laenud peavad aitama edendada uuendusmeelset ettevõtlust, luua maapiirkondades uusi töökohti ning tuua selle kaudu inimesi maale tagasi,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaudu rahastatud finantsvahendiga, mille kaudu antakse laene põllumajanduse, toidutööstuse ja maapiirkonna ettevõtjatele. 2016. aasta alguses avatud MAK-i rahastamisvahendi kogueelarve oli 36 miljonit eurot, mida tänaseks on nõudluse kasvu tõttu kolme miljoni võrra ehk 39 miljoni euroni suurendatud. Seni on toetatud 121 projekti, millega on loodud 343 töökohta. Laenudena andmiseks on jäänud veel üheksa miljonit eurot.

Rahastamisvahendi kaudu pakutakse kahte laenutoodet − mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen (laenu maht 5 000–100 000 eurot) ja pikaajaline investeerimislaen (laenu maht 250 000–400 000 eurot). Rohkem infot leiab MES-i kodulehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
25.06.2019 

Rahvusvahelise operatsiooni Silver Axe IV käigus peatati 550 tonni ebaseaduslikke taimekaitsevahendeid

Rahvusvahelise operatsiooni käigus kontrollisid pädevad asutused Euroopa suurtes sadamates, lennujaamades ning maismaa piiripunktides mitmeid saadetisi. Kui 2018. aastal peatati 360 tonni,  siis sel aastal peatati koguseliselt 35% enam ehk 550 tonni ebaseaduslikke taimekaitsevahendeid. Selle kogusega on võimalik töödelda 49 000 ruutkilomeetrit ehk üle oleks saanud pritsida peaaegu kogu Eesti. 

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep tuletas meelde, et ebaseadusliku taimekaitsevahendi puhul ostad põrsast kotis – selle sisu kohta ei ole mitte mingit garantiid ja kasutamisega paned ohtu enda ja oma lähedaste tervise.

„Võltsitud taimekaitsevahendid sisaldavad koostisaineid, sealhulgas toimeaineid, mis on halva kvaliteediga või vales annuses. Samuti võivad need sisaldada suvalises koguses mis tahes aineid, sealhulgas keelatud aineid ja koostisosi; lisaks võivad need olla saadud originaalse taimekaitsevahendi lahjendamise teel,“ rääkis Hillep.

Operatsiooni Silver Axe käigus keskendutakse eelkõige ebaseaduslike taimekaitsevahendite kättesaadavaks tegemise ning müügi tabamisele, sh intellektuaalse õiguse rikkumise tuvastamisele.

Kogu operatsiooni käigus vahetasid Europoli eksperdid operatsioonis osalevatest riikidest saadud andmeid ja suhtlesid 34 taimekaitsevahendite tootmises ja kauplemises osalenud erasektori sidusrühmaga. Samuti kontrolliti tootjaid ning ümberpakendajaid.

Võltsitud taimekaitsevahendite ja ebaseadusliku taimekaitsevahendite äri kaudu inimeste tervise ohtu seadmine on üleilmne probleem. Seda saab lahendada riikide ja asutuste koostöös inimeste teadlikkuse tõstmise ja organiseeritud tegevuse tõkestamise kaudu.

Taimekaitsevahendid on võltsijatele atraktiivsed kõrge marginaali tõttu, kuid võrreldes näiteks võltsitud CD-plaatidega on võltsitud taimekaitsevahendid reaalselt ohtlikud inimeste tervisele ning keskkonnale. Tegelikkuses on ebaseaduslike taimekaitsevahenditega kaasnevad mõjud veelgi ulatuslikumad ning komplekssemad.

Rahvusvahelises operatsioonis Silver Axe IV osalesid Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Eesti, Läti, Taani, Leedu, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Leedu, Luxemburg, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Šveits, Ühendkuningriik, Ukraina, Madalmaad ning Itaalia.

Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kauplemise ja kasutamise ohud ning riskid:

– oht inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale;
– risk kaotada saak ja sissetulek;
– toiduohutuse risk;
– taimekasvatussaaduse tõrjumine toidu(tarne)ahelast;
– julgeoleku ja ohutuse risk;
– mõjutab negatiivselt ettevõtete toimetulekuvõimekust;
– õõnestab poliitika eesmärke ning mõjutab avalikkuse usaldust.

Loe lisaks: https://maablogi.wordpress.com/2019/03/15/ebaseaduslike-taimekaitsevahendite-kasutamine-on-ohtlik/